Põhiseadused, sotsialismi tunnused (1)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

tööstus arenes ja agraarmaast oli saamas tööstusriik, tekkis ühistegevuslik liikumine. Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas)

Ajalugu

4

doc

Eesti 1920-1940

· maale jõudis elekter · peamised väliskaubanduse partnerid olid Suurbritannia ja Saksamaa, samuti Soome, Rootsi ja Läti · tööpuuduse likvideerimine · elatustaseme tõus 2. 1920. aastatel olid Eestis juhtival kohal kolm poliitilist erakonda: parempoolseimad erakond olid Põllumeeste Kogud (juht K. Päts), vanim partei oli Eesti Rahvaerakond (juht Jaan Poska), vasakpoolseim erakond oli Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ehk ESTP (juht August Rei) 3. Põhiseadused: Esimene põhiseadus (15.juuni 1920): · kõrgeim võimukandja rahvas (õigus valida ja hääletada al 20.a) · seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(ühekojaline) · Riigikogu valimised toimusid iga kolme aasta tagant ning valiti erakondade vahel. · täidesaatev võim oli valitsusel (ministrid ja riigivanem) · riigivanem ­ peaminister, riigi esindamine · toimisid kohalikud omavalitsused · laialdased kodanikuõigused ­ võrdsus seaduse ees, isiku-ja

Ajalugu

5

doc

Eesti Vabariik 1918-1940

(J.Kõpp, H.Rahamägi, J.Lottik). 4) Eesti Tööerakond ­ moodustas väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikemajade omanikud. 5) Asunike koondis ­ eraldus Tööerakonnast 1923. aastal. Ühendas väikemajapidajaid ja asundustalude omanikke. Seisukoht: riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus. (O.Köster, R.Penno, O.Tief). 6) Eesti Sotsialistlike Tööliste Partei ­ sotsiaalreformistlik, ülesandeks oli sotsialismi kehtestamine rahulikul teel. (A.Rei, A.Oinas, M.Martna, E.Joonas, A. Jõeäär). 7) Eestimaa Kommunistlik Partei ­ 1920. Salajane. I põhiseadus: Võeti vastu 15. juunil 1920. Võimukandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu valitsus, valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, olid kohalikud omavalitused, kehtestati kodanikuõigused(võrdus seaduse ees arvestamata rahvust, sugu, usku, varanduslikku seisu jne, tagati isiku ja korteripuutumatus,

Eesti ajalugu

3

doc

Eesti Vabariik 1920 - 1940

.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 ­ I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 ­ I Riigikogu ­ 100- liikmeline. Täidesaatev võim ­ Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem

Ühiskond

3

doc

EV 1920 - 1940

.. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem

Eesti ajalugu

6

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

, kuid kujunes peagi massiliseks rahaliikumiseks ja suurimaks pol. erakonnaks) Eesotsasa advokaat-Artur Sirk'iga ja erukindral-Andrus Larkaga *Vabadussõjalased saavutasid suure populaarsuse tänu rafineeritud demagoogiale ja osavale propagandale, mis arvestas rahva meeleolusid ja paljastas kehtiva korra puudusi. -1932-33 toimus põhiseaduse muutmise küsimuses 3 rahvahääletust -kõik 3 nägid ette luua tugev täidesaatev võim. Jaannuar 1934.a. hakkas kehtima EV teine autoritaarnne põhiseadus. --rahvas valiks 5 aastaks riigivanema(see sai suured õigused) Vabadussõjalased korraldasid oma organisatsiooni umber Eesti Vabadussõjalaste Liiduks(EVL) Riigivanema ametisse pürgisid K.Päts, J.Laidoner, sotsialist A.Rei ning põdur erukindral A.Larka. 27.Autoritaarne ajastu Riigipööre *Vabadussõjalaste võimule tuleku ärahoidmiseks ja võimu enda kätte koondamiseks panid üleminekuvalistuse juht K.Päts ja J.Laidoner 12.märts 1934 toime veretu sõjaväelise riigipöörde.

Ajalugu

7

doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased

Ajalugu

13

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

riigipööre: kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis, suleti vapside organisatsioonid, vangistati 400 vapsi, valimised lükati edasi, 1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas "Vaikiv ajastu" III Vaikiv ajastu on periood Eesti Vabariigi ajaloos alates 1934 aasta riigipöördest, mil K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Demokraatlik kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma positsiooni kaitsmiseks algatas K. Päts kolmanda põhiseaduse väljaandmise. Põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938, ilma rahvahääletuseta K. Pätsi dekreedi alusel. Eesti riigi ülesehitus vastavalt III põhiseadusele- Kolmanda põhiseadusega seati sisse suurte võimuvolitustega presidendi ametikoht Parlament muudeti kahekojaliseks 1. Riigivolikogu ­ 80 liiget ­ rahva poolt valitav 2. Riiginõukogu ­ 40 liiget ­ nimetati presidendi ja volitatud kutsekodade poolt Presidendil oli õigus parlament laiali saata 1938

Ajalugu

Kommentaarid (1)