Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esmaabi korraldus ettevõttes (0)

1 Hindamata
Punktid

ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTES
Referaat
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi , kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.
Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas.
Lõpetuseks pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba ettevõttes on juhtunud õnnetus – kuidas käituda, mida silmas pidada!
Töötervishoid ja tööohutus – www. riigiteataja .ee/akt/81146
Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu võetud 13.12.1999 nr 82
Ettevõttes peab olema koolitatud esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.
Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Ükskõik, kui heal tasemel on kiirabi, võime kannatanu tegeliku saatuse otsustajaks olla ükskõik kes meist! See, mida teeb mõni pereliige, kolleeg või sõber esimestel minutitel pärast õnnetust võib otsustada kannatanu saatuse. Tihti aga ei osata või kardetakse esmaabi anda, sest puuduvad sellealased teadmised ja oskused. Esmaabikoolitus on hea võimalus vajalikud teadmised omandada ja praktiliste harjutuste käigus oskusi lihvida.
Eesti Vabariigi õigusaktid nõuavad esmaabi andmise koolituse läbimist ettevõtte/asutuse töötajate hulgas, kus peaks olema piisav hulk neid inimesi, kes vajadusel kolleegile esmaabi annaks. Tööandja peab ettevõte töötajate seast valima esmaabiandjad, saatma nad vastavale koolitusele ning iga 3 aasta tagant täiendkoolitusele. Õnnetusjuhtumi korral peab tööandja, enne kiirabi saabumist korraldama kannatanule esmaabi. Tööandja kohustused esmaabi korraldamise osas ettevõttes/asutuses on määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 / jõustumine 26.07.1999
Nõuded töökohale sätestavad:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VV 14. 06 2007. a määrus nr 176
Tööandja peaks kujundama ja sisustama TÖÖKOHA nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning oleks võimalik säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Töökoha kujundamisel peab tööandja arvesse võtma väga mitmesuguseid faktoreid. Nende hulgas:
• hooned ja tööruumid
• uksed ja väravad
• aknad, seinad, laed , põrandad
liikumisteed , laadimisestakaadid, kaldteed , eskalaatorid
ventilatsioon
• tööruumi sisekliima
valgustus
• müra ja vibratsioon
• olmeruumid
joogivesi
• esmaabivahendid
Töötamiskoht peab:
• pakkuma kaitset halbade ilmastikuolude eest
• välistama libisemise ja/või kukkumise
• tagama liikumisvabaduse nii seistes kui istudes töötamisel
• võimaldama töötada ergonoomiliselt õiges asendis
• olema piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks ja nende teisaldamiseks
• võimaldama esmaabi kiiret osutamist
Valitsuse määrusega „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on kehtestatud hulk nõudeid tagamaks töövahendite ohutust töötajale. Tervislike ja ohutute töötingimuste tagamiseks peab tööandja tundma seadusandlust, töötajad aga ohutu töö võtteid, mille tagavad nõuetekohane juhendamine ja väljaõpe. Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal reguleerib sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord.”
Juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral tuleb töötajale selgitada sissejuhatava
juhendamise käigus. Töötajale tutvustatakse kohustust koheselt teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust ning tööõnnetusest. Juhendamisel peab töötajale selgitama tema tegevust juhul, kui on toimunud tööõnnetus tema endaga või ta on olnud teise töötajaga toimunud tööõnnetuse pealtnägija. Ei ole õige piirduda vaid seaduses oleva üldnõude edastamisega, vaid töötajale tuleb selgitada konkreetse ettevõtte iseärasusi arvestavat käitumisviisi. Tööandja kohustus on selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Mõõdetavate ohutegurite (näiteks müra, tolm) puhul tuleb töötajale teada anda nende mõõtmistulemused. Kui töökohal esinevate ohutegurite mõjust tulenevate tervisekahjustuste vältimiseks on töötajal vajalik kasutada isikukaitsevahendeid, tuleb talle selgitada nende kasutamise vajadust töötamisel.
Kui töökohal kasutatakse ohtlikke kemikaale, peab tööandja tagama, et töötajad on teadlikud
tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide võimalikust mõjust tervisele. Töötajale tuleb anda teavet ettevõttes korraldatud riskianalüüsi tulemustest, mis annab ülevaate ohtlike kemikaalide kasutamisest tekkivatest riskidest ja nende esinemise tõenäosusest ettevõttes. Ohtliku kemikaali valmistaja poolt koostatud ohutuskaardi andmete tutvustamine annab töötajale teada, millised terviseprobleemid võivad töötajal tekkida selle kasutamisel ning kuidas toimida ohtliku kemikaali allaneelamisel või silma sattumisel . Töötaja peab jõudma veendumuseni, et ohtliku kemikaali ja selle kasutamisel vajalike isikukaitsevahendite nõuetekohane kasutamine on ennekõike tema enda heaoluks ja tervisekahjustuste vältimiseks1.
Töötajate esmajuhendamisel töötamiskohas tuleb töötajale tutvustada:
  • Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.
  • Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.
  • Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

Õnnetused võivad tabada igaüht ja seda kõige etteaimamatumal ajal. Abi andmisel on tähtis kiirus, kuid sageli hakatakse esmaabivahenditele ning nende puudumisele mõtlema alles tungiva vajaduse tekkimisel. Järgnevalt on välja toodud nõuded ja soovitused esmaabi vahenditele nii asutuses, autos kui koduses majapidamises.
Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes2:
1) steriilne haavatampoon
10 cm x 10 cm
2 pakki
 
7,5 cm x 7,5 cm
2 pakki
2) rullside (laius 10 cm)
 
2 tk
3) plaastrid (eri suuruses)
 
vähemalt 12 tk
4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk
5) kinnitusplaaster
 
2 rulli
6) kolmnurkrätik
 
2 tk
7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga
2 tk
8) käärid või turvalõikur
 
1 tk
9) kaitsekindad
 
1 paar
10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks
1 tk
11) alumiiniumkihiga soojendustekk
 
1 tk
12) isekülmuv külmakompress
 
1 tk
13) esmaabivahendite kasutusjuhend
 
1 tk
14) esmaabi andmise juhend
 
1 tk
Autoapteek – iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente.3
Miinimumnõuded esmaabivahenditele sõiduautodele ja traktoritele.
Kompress          10cm × 10cm (2tk pakis )   2 pk
Kompress         10cm x 20cm                           1 pk
Kaitseside         40cm × 60cm                        1 tk
Elastne rullside  10cm × 4m                       1 tk
Elastne rullside  15cm × 4m                         1 tk
Plaaster                                                              10 tk
Kangasplaaster                                                   8 tk
Kinnitusteip                                                         1 tk
Des. ainega immutatud tampoonid haava puhast.    6 tk
Kolmnurkrätik                                                      1 tk
Rõhkside, väike                                                  2 tk
Rõhkside, suur                                                    1 tk
Käärid                                                                1 tk
Kaitsekindad                                                       2 paari
Kaitsemask                                                         1 tk
Kaelalahas                                                          1 tk
Esmaabivahendite kasutusjuhend                          1 tk
Esmaabi andmise juhend                                      1 tk
Kodusesse apteeki esmaabivahendeid ja ravimeid valides peaks lähtuma pere suurusest ja pereliikmete vanusest . Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid muretsema ainult hädavajalikud ravimid optimaalsetes kogustes .
  • Marlisidemed.
  • Erineva suurusega plaastrid.
  • Haavatampoonid. Need on steriilsest marlist haavale asetatavad tampoonid.
  • Haavapuhastusvahend. On valida tavalise lahuse ja pihustiga pudeli vahel. Vesinikperoksiidi peaks säilitama külmkapis mitte toatemperatuuril.
  • Külmageel või külmaaerosool.
  • Kummikindad.
  • Termomeeter , kas tavaline või elektrooniline .
  • Allergia vastu on apteegi käsimüügis erinevate toimeainetega tablette ja siirupit. Silmas peaks pidama ravimi annuseid ja patsiendi vanust . Allergiavastased ravimid ei ravi allergiat, vaid leevendavad selle sümptomeid.
  • Söetabletid. Need on universaalsed nii lastele kui ka täiskasvanutele erinevate mürgistuste ja kõhulahtisuse korral. Söetablette võiks kodus olla mitu lehte, sest korraga peaks üks inimene sisse võtma 7-8 tabletti.
  • Nohutabletid või siirup .
  • Dekspantenooli sisaldav salv või pihusti on asendamatu ja hädapärane põletuste korral, samuti võib seda kasutada kergemate kriimustuste ja marrastuste korral.
  • Valuvaigistid ja palaviku alandajad. Külmetusvastane kuum jook või tabletid , väikelastele siirup on algava külmetushaiguse korral väga tõhusad ravimid4

Kindlasti on veel palju muudki, mida erinevates kodudes vaja võib minna, kuid seda otsustab juba igaüks ise.
Kui on juhtunud tööõnnetus siis:
 

  • Anna koheselt kannatanule esmaabi. Kui sul puuduvad esmaabi andmiseks oskused, siis pöördu ettevõtte esmaabiandja poole. Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus, siis helista kohe hädaabinumbrile 112.
  • Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil, siis võib ta viia lähima meditsiiniasutuse erakorralise meditsiini osakonda ka oma transpordiga. Kindlasti tuleb raviarsti teavitada, et toimus tööõnnetus.
  • Tööõnnetuse toimumise järgselt tuleb asjaosaliselt ja pealtnägijatelt võtta seletuskirjad , jäädvustada sündmuskoht skeemide või fotode abil ning viia läbi muud tööõnnetuse uurimise toimingud, mille lõppedes täidetakse tööõnnetuse raport

(Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist . Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega . Tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel osas avalik teave - Teadete ja raportite vormid.5
  • Surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb õnnetuskoht säilitada puutumatuna ja kutsuda kohe politsei.

Kokkuvõte.
Kui tööl on tehtud kõik, mis võimalik, et tööõnnetusi ära hoida, võib siiski tulla ette olukordi, mida pole võimalik ette näha. Selleks et saaksime ja oskaksime esmaabi anda, on tähtis, et töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad, kes suudavad kiirelt ja rahulikult tegutseda. Esmaabi eesmärk on tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede ennetamiseks esmast abi. Õigel ajal antud esmaabi võib päästa inimese elu ja kiirendada hilisemat taastumist.
Kõige olulisem on aga esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt, mille asukoht on nõuetekohaselt märgistatud ja olema kõigile töötajatele kättesaadav. Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel, kuid selleks peame teadma, kuidas käituda kriisisituatsioonis ja kuidas saame abivajajat aidata.
1 Töötervishoid ja – ohutus: näidised ja kommentaarid. Reisberg R, Soon S, Soon A. Käsiraamatute Kirjastus. Tallinn, 2006
2 www.riigiteataja.ee/akt/81146
3 www.riigiteataja.ee/akt/81146
4 http://www.elukiri.ee/0909/tervis/10075755.php
5 http://www.ti.ee/index.php?page=939 &)
Vasakule Paremale
Esmaabi korraldus ettevõttes #1 Esmaabi korraldus ettevõttes #2 Esmaabi korraldus ettevõttes #3 Esmaabi korraldus ettevõttes #4 Esmaabi korraldus ettevõttes #5 Esmaabi korraldus ettevõttes #6 Esmaabi korraldus ettevõttes #7 Esmaabi korraldus ettevõttes #8 Esmaabi korraldus ettevõttes #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merylill Õppematerjali autor
Vaatluse all on nõuded töökohale, - vahenditele, - tingimustele ja nõuetele vastavate esmaabivahenditele tööruumides kui sõidukites.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esmaabi
10
doc

Esmaabi

· kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha tunnus (mis värvi maja, mitmes trepikoda vms); · kuidas ligi pääseda; · kas on turvauks; · kas keegi saab vastu tulla, teed näidata; · mitmes korrus. Kas on kannatanuid: · kui palju neid on; · kas neile pääseb ligi; · kas nad pole kinni jäänud. ESMAABI VAHENDID TÖÖKOHAL Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine Sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määrus nr 82 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran: §1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes» (1) Tööandja kohustused

Ohuõpetus
APTEEK KODUS-AUTOS JA TÖÖKOHAS
9
docx

APTEEK KODUS, AUTOS JA TÖÖKOHAS

· Kolmnurkrätik 1 tk · Käärid või turvalõikur 1 tk · Kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk · Isekinnituv kaelalihas 1 tk · Esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk · Esmaabi andmise juhend 1 tk 3. APTEEK TÖÖKOHAS Esmaabikapp või esmaabikohver töökohal on äärmiselt vajalik. Esmaabivarustus tuleb valida vastavalt seadusesätetele, pidades silmas töö iseloomu ning inimeste arvu. Ruumis, kus esmaabikapp asub, peavad olema märgid ja viidad. Nähtaval kohal pea- vad olema ka töötajate nimed, kes on koolitatud andma esmaabi.

Tööohutus
Apteek autos-tööl ja kodus
3
odt

Apteek autos, tööl ja kodus

Apteek autos, tööl ja kodus Referaat Tallinn 2011 Esmaabipakk Igas kodus, autos ja tööasutuses peaks olema esmaabikomplekt, milles on esmaabi andmiseks vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo

Esmaabi
Lintsaag ja esmaabikapp
12
rtf

Lintsaag ja esmaabikapp

Kodune töö Tööohutusnõuded lihtsaega lõikamises ja esmaabi kapi sisu Haabsalu kutseharidus keskus Carola Liiv MR14 02.10.2014 1.SISSEJUHATUS.....................................................................................LK 2 2.ESMAABIKAPI SISU............................................................................LK 3 2.1

Ehitusviimistlus
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES
10
docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES

Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 3 Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra. Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid - parasiidid.Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine. TÖÖKESKKONNAVOLINIK Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid

Töökeskkond
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES
20
docx

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES

1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada....................

Tööohutus ja töötervishoid
Töö ja Keskkonnajuhtimine
18
docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika

Kategoriseerimata
Töö ja Keskkonnajuhtimine
18
docx

Töö ja Keskkonnajuhtimine

Arvestuse teemad 1. Ergonoomika 2. Tööandja kohustused ja õigused 3. Töötaja kohustused ja õigused 4. Töökeskkonnaspetsialist 5. Töökeskkonnavolinik 6. Töökeskkonnanõukogu 7. Esmaabi organiseerimine ettevõttes 8. Töötajate tervisekontrolli kord 9. Juhendaamine ja väljaõpe 10. Vastutus. 11. Tööõnnetused ja kutsehaigused 12. Valgustus. 13. Müra 1. Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega • Ergonoomika liigid  süsteemiergonoomika  hambaravi ergonoomika  arvutitöö ergonoomika

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun