ESMAABI KORRALDUS ETTEVÕTTESReferaat
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Igapäevases
töös võib tekkida ootamatuid
olukordi , kus töökaaslasega või
tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse
kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne
kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.
Järgnevalt olen võtnud vaatluse alla nõuded töökohale, -vahendite, -tingimustele ja nõuetele vastavatele esmaabivahenditele nii
tööruumides kui sõidukis. Lisaks toon lisaks välja ka koduse
apteegi sisu, et ikka kõik esmavajalik oleks olemas.
Lõpetuseks
pööran tähelepanu nõuetele ja tegevuskavale siis, kui juba
ettevõttes on juhtunud õnnetus – kuidas käituda, mida silmas
pidada!
Töötervishoid ja tööohutus
– www.
riigiteataja .ee/akt/81146
Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine / Vastu
võetud 13.12.1999 nr 82Ettevõttes
peab olema koolitatud
esmaabiandja ning kergesti ligipääsetavas
kohas esmaabivahendid. Esmaabi korralduse puhul tuleb järgida
põhimõtet, et igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab
olema tagatud esmaabiandja ja esmaabivahendite olemasolu.
Esmaabivajadus
võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Ükskõik, kui heal tasemel
on kiirabi, võime kannatanu tegeliku
saatuse otsustajaks olla
ükskõik kes meist! See, mida teeb mõni pereliige, kolleeg või
sõber esimestel minutitel pärast õnnetust võib otsustada kannatanu saatuse. Tihti aga ei
osata või
kardetakse esmaabi anda, sest puuduvad sellealased
teadmised ja oskused. Esmaabikoolitus on hea võimalus vajalikud
teadmised omandada ja praktiliste harjutuste käigus oskusi lihvida.
Eesti Vabariigi õigusaktid nõuavad esmaabi
andmise koolituse läbimist ettevõtte/asutuse töötajate hulgas,
kus peaks olema piisav hulk neid inimesi, kes vajadusel kolleegile
esmaabi annaks. Tööandja peab ettevõte töötajate seast
valima esmaabiandjad,
saatma nad vastavale koolitusele ning iga 3 aasta
tagant täiendkoolitusele. Õnnetusjuhtumi korral peab tööandja,
enne kiirabi saabumist
korraldama kannatanule esmaabi. Tööandja
kohustused esmaabi korraldamise osas ettevõttes/asutuses on
määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega.
–
Vastu
võetud 16.06.1999 RT
I 1999, 60, 616
/ jõustumine
26.07.1999Nõuded
töökohale sätestavad:
Töötervishoiu
ja tööohutuse seadus ja
Töökohale
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded VV 14. 06 2007. a
määrus nr 176Tööandja
peaks kujundama ja sisustama TÖÖKOHA nii, et on võimalik vältida
tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning oleks võimalik säilitada
töötaja töövõime ja heaolu.
Töökoha
kujundamisel peab tööandja arvesse võtma väga mitmesuguseid faktoreid. Nende hulgas:
• hooned ja
tööruumid
• uksed ja
väravad
• aknad,
seinad,
laed , põrandad
•
liikumisteed , laadimisestakaadid,
kaldteed , eskalaatorid
•
ventilatsioon • tööruumi
sisekliima •
valgustus• müra ja
vibratsioon •
olmeruumid
•
joogivesi•
esmaabivahendid
Töötamiskoht
peab:
• pakkuma
kaitset halbade ilmastikuolude eest
• välistama
libisemise ja/või kukkumise
• tagama
liikumisvabaduse nii seistes kui
istudes töötamisel
•
võimaldama töötada ergonoomiliselt õiges asendis
• olema
piisavalt ruumikas materjalide ja toodete ladustamiseks ja nende
teisaldamiseks
•
võimaldama esmaabi kiiret osutamist
Valitsuse
määrusega „
Töövahendi
kasutamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“
on kehtestatud hulk nõudeid tagamaks
töövahendite ohutust
töötajale. Tervislike ja
ohutute töötingimuste tagamiseks peab tööandja tundma
seadusandlust, töötajad aga ohutu töö võtteid, mille tagavad
nõuetekohane juhendamine ja väljaõpe. Töötaja töötervishoiu-
ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal reguleerib
sotsiaalministri
14. detsembri 2000.
a määrus nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe
ja täiendõppe kord.”
Juhiseid käitumiseks õnnetusohu või
tööõnnetuse korral tuleb töötajale selgitada sissejuhatava
juhendamise käigus. Töötajale tutvustatakse
kohustust koheselt
teatada tööandjale või tema esindajale ja
töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust
ning tööõnnetusest. Juhendamisel peab töötajale selgitama tema
tegevust juhul, kui on toimunud tööõnnetus tema endaga või ta on
olnud teise töötajaga toimunud tööõnnetuse pealtnägija. Ei ole
õige piirduda vaid seaduses oleva üldnõude edastamisega, vaid
töötajale tuleb selgitada konkreetse ettevõtte iseärasusi
arvestavat käitumisviisi. Tööandja kohustus on selgitada
töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid
abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning
kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Mõõdetavate ohutegurite (näiteks müra,
tolm) puhul tuleb töötajale teada anda nende mõõtmistulemused.
Kui töökohal esinevate ohutegurite mõjust tulenevate
tervisekahjustuste vältimiseks on töötajal vajalik kasutada
isikukaitsevahendeid, tuleb talle selgitada nende kasutamise
vajadust töötamisel.
Kui töökohal kasutatakse ohtlikke kemikaale,
peab tööandja tagama, et töötajad on teadlikud
tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide võimalikust mõjust tervisele. Töötajale
tuleb anda teavet ettevõttes korraldatud riskianalüüsi
tulemustest, mis annab ülevaate ohtlike kemikaalide kasutamisest
tekkivatest riskidest ja nende esinemise tõenäosusest ettevõttes.
Ohtliku kemikaali valmistaja poolt koostatud ohutuskaardi andmete
tutvustamine annab töötajale teada, millised
terviseprobleemid võivad töötajal tekkida selle
kasutamisel ning kuidas toimida
ohtliku kemikaali allaneelamisel või silma
sattumisel . Töötaja
peab jõudma veendumuseni, et ohtliku kemikaali ja selle kasutamisel
vajalike isikukaitsevahendite nõuetekohane kasutamine on ennekõike
tema enda heaoluks ja tervisekahjustuste vältimiseks1.
Töötajate
esmajuhendamisel töötamiskohas tuleb töötajale tutvustada:
- Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.
- Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.
- Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Õnnetused
võivad tabada igaüht ja seda kõige etteaimamatumal ajal. Abi
andmisel on tähtis kiirus, kuid sageli hakatakse esmaabivahenditele
ning nende puudumisele mõtlema alles tungiva vajaduse tekkimisel.
Järgnevalt on välja toodud nõuded ja soovitused esmaabi
vahenditele nii asutuses, autos kui koduses majapidamises.
Miinimumnõuded esmaabivahenditele
väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates
struktuuriüksustes2:1) steriilne haavatampoon
10 cm x 10 cm
2
pakki 7,5 cm x 7,5 cm
2 pakki
2) rullside (laius 10 cm)
2 tk
3)
plaastrid (eri suuruses)
vähemalt 12 tk
4) desinfitseeriva ainega
immutatud tampoonid haava puhastamiseks vähemalt 6 tk
5) kinnitusplaaster
2 rulli
6) kolmnurkrätik
2 tk
7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga
2 tk
8) käärid või turvalõikur
1 tk
9) kaitsekindad
1 paar
10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks
1 tk
11) alumiiniumkihiga soojendustekk
1 tk
12) isekülmuv külmakompress
1 tk
13) esmaabivahendite kasutusjuhend
1 tk
14) esmaabi andmise juhend
1 tk
Autoapteek – iga auto kohustuslik osa.
Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente.3
Miinimumnõuded esmaabivahenditele
sõiduautodele ja traktoritele.Kompress 10cm × 10cm (2tk
pakis ) 2 pk
Kompress 10cm x 20cm
1 pk
Kaitseside 40cm ×
60cm
1 tk
Elastne
rullside 10cm × 4m
1 tk
Elastne rullside
15cm × 4m
1 tk
Plaaster
10 tk
Kangasplaaster
8 tk
Kinnitusteip
1 tk
Des. ainega immutatud tampoonid
haava puhast. 6 tk
Kolmnurkrätik
1
tk
Rõhkside, väike
2
tk
Rõhkside, suur
1 tk
Käärid
1
tk
Kaitsekindad
2 paari
Kaitsemask
1 tk
Kaelalahas
1 tk
Esmaabivahendite
kasutusjuhend
1 tk
Esmaabi andmise
juhend
1 tk
Kodusesse apteeki esmaabivahendeid
ja ravimeid
valides peaks lähtuma pere
suurusest ja
pereliikmete vanusest . Kindlasti on erinevad vajadused väikelastega peredel ja
vanuritel. Apteeki kodus ei tohiks ravimitega üle koormata, vaid
muretsema ainult hädavajalikud
ravimid optimaalsetes
kogustes .
- Marlisidemed.
- Erineva suurusega plaastrid.
- Haavatampoonid. Need on steriilsest marlist haavale asetatavad tampoonid.
- Haavapuhastusvahend. On valida tavalise lahuse ja pihustiga pudeli vahel. Vesinikperoksiidi peaks säilitama külmkapis mitte toatemperatuuril.
- Külmageel või külmaaerosool.
- Kummikindad.
- Termomeeter , kas tavaline või elektrooniline .
- Allergia vastu on apteegi käsimüügis erinevate toimeainetega tablette ja siirupit. Silmas peaks pidama ravimi annuseid ja patsiendi vanust . Allergiavastased ravimid ei ravi allergiat, vaid leevendavad selle sümptomeid.
- Söetabletid. Need on universaalsed nii lastele kui ka täiskasvanutele erinevate mürgistuste ja kõhulahtisuse korral. Söetablette võiks kodus olla mitu lehte, sest korraga peaks üks inimene sisse võtma 7-8 tabletti.
- Nohutabletid või siirup .
- Dekspantenooli sisaldav salv või pihusti on asendamatu ja hädapärane põletuste korral, samuti võib seda kasutada kergemate kriimustuste ja marrastuste korral.
- Valuvaigistid ja palaviku alandajad. Külmetusvastane kuum jook või tabletid , väikelastele siirup on algava külmetushaiguse korral väga tõhusad ravimid4
Kindlasti
on veel palju muudki, mida erinevates kodudes vaja võib minna, kuid
seda otsustab juba igaüks ise.
Kui on juhtunud tööõnnetus siis:
- Anna koheselt kannatanule esmaabi. Kui sul puuduvad esmaabi andmiseks oskused, siis pöördu ettevõtte esmaabiandja poole. Kui on toimunud nähtavalt raske õnnetus, siis helista kohe hädaabinumbrile 112.
- Kui inimene on kontaktivõimeline ja suudab liikuda toe abil, siis võib ta viia lähima meditsiiniasutuse erakorralise meditsiini osakonda ka oma transpordiga. Kindlasti tuleb raviarsti teavitada, et toimus tööõnnetus.
- Tööõnnetuse toimumise järgselt tuleb asjaosaliselt ja pealtnägijatelt võtta seletuskirjad , jäädvustada sündmuskoht skeemide või fotode abil ning viia läbi muud tööõnnetuse uurimise toimingud, mille lõppedes täidetakse tööõnnetuse raport .
(Tööandja
peab tööõnnetuse uurimise läbi viima hiljemalt 10 tööpäeva
jooksul pärast tööõnnetuse toimumist . Tööõnnetuse uurimise
eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused
ning kindlaks määrata abinõud samalaadse juhtumi kordumise
vältimiseks. Uurimine lõpeb määruse lisas 2 toodud vormi kohase raporti koostamisega . Tööõnnetuse
raporti vorm on kättesaadav internetis Tööinspektsiooni kodulehel
osas avalik teave - Teadete
ja raportite vormid.5
- Surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul tuleb õnnetuskoht säilitada puutumatuna ja kutsuda kohe politsei.
Kokkuvõte.
Kui
tööl on tehtud kõik, mis võimalik, et tööõnnetusi ära hoida,
võib siiski tulla ette olukordi, mida pole võimalik ette näha.
Selleks et saaksime ja oskaksime esmaabi anda, on tähtis, et
töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad,
kes suudavad kiirelt ja
rahulikult tegutseda. Esmaabi eesmärk on
tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on
hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede
ennetamiseks esmast abi. Õigel ajal antud esmaabi võib päästa
inimese elu ja kiirendada hilisemat taastumist.
Kõige
olulisem on aga
esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt,
mille asukoht on nõuetekohaselt märgistatud ja olema kõigile
töötajatele kättesaadav. Esmaabivajadus võib tekkida igaühel ja
igal ajahetkel, kuid selleks peame teadma, kuidas käituda kriisisituatsioonis ja kuidas saame abivajajat aidata.
1 Töötervishoid ja – ohutus: näidised ja kommentaarid. Reisberg R, Soon S, Soon A. Käsiraamatute Kirjastus. Tallinn, 2006
2 www.riigiteataja.ee/akt/81146
3 www.riigiteataja.ee/akt/81146
4
http://www.elukiri.ee/0909/tervis/10075755.php 5
http://www.ti.ee/index.php?page=939 &)
Kõik kommentaarid