Biokeemia PRAKTIKUM: Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Üliõpilane: Juhendaja Kood: Esitatud: Sooritatud: 1. AINE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse värvusreaktsiooni, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1. VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Töö teostaja: Õpilaskood: Õpperühm: Õppejõud: Aini Vaarmann Töö eesmärk: Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1)kvalitatiivselt 2)kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad
Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad
mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleerida lambivool 13-14 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada õhukraan, avada atsetüleeni ballooni kraan. Leegi süütamiseks vajutada nupule START. Valada dest vett keeduklaasi ja nullida instrument (vajutades nupule ZERO). Määrata Mg sisaldused töölahustes ja uuritavas vees AAS- ga. Töölahuste absorptsioonide registreerimist alustada kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest. Töölahuste vahel lasta leegist läbi dest vett. Kõige viimasena võtta aparaadi näit uuritava vee jaoks.Peale katseid sulgeda AAS spektromeeter. Tabel1. Absorbtsiooni näided Mg 1 2 3 Keskmine 5 ug/ml 0.04 0.03 0.03 0.0333 10 ug/ml 0.06 0.05 0.04 0.02 20 0.026666
hapnikule. Tulemusena toimub glükoosi oksüdeerumine glükoonhappeks ja tekib vesinikperoksiid. Järgmises etappis osaleb POD. See katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist. Teine substraat H2O2 redutseerub, andes vett. Kasutades substraati, mis oksüdeerub andes värvilist produkti, saab reaktsiooni jälgida spektrofotomeetriliselt. Lahuse värvuse intensiivsus on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Värvilise substraadina kasutatakse kaaliumheksatsüaanoferraati(II), nn kollane veresool. Reaktsiooni käigus Fe2+ oksüdeerub Fe3+-ks, sellega kaasneb H2O2 redutseerumine. Tekib punane veresool, mis annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas. Töö käik. Kasutatakse ennevalmistatus reaktiivi, mille koostisse kuuluvad järgmised ained 25 ml-lises mõõtekolbis: · 2.5 mg glükoosi oksüdaas · 1
andes kaks retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. - ja -karoteenist tekib üks vitamiin A molekul. -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid apolaarsetes orgaanilstes lahustites lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja sisaldada nimetatuist erinevaid neeldumismaksimume. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, siis on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkustel 425 ja 650 nm.
· Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine. · Võrreldame saanud neeldumismaksimumid teatmeteoses leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumitega. Tegeme järeldus, kas tegu puhas -karoteeniga või karotinoidide seguga. Kvantitatiivne analüüs (karotinoidi sisalduse arvutamine) · Karotinoidi sisaldus uuritavas arvutame antud valemi järgi: Kus: A absorptsiooni väärtus, mis vasatab neeldumismaksimumile(max) - vaadeldava karotinoidi ekstintsioonikoeffitsent sama max juures V ekstrakti kogumaht, ml d- kasutatud ekstrahenti kogutihedus g/cm3 (oktaanil 0,703 g/cm3) g- uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103- tegur milligrammidele üleminekus. Töö tulemused.
korralikult. Cr-lahust (1 mg/ml) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada korralikult. 2. Mõõta kõikide valmistatud lahuste neelduvused ja läbilaskvused spektrofotomeetril UVmini-1240 lainepikkustel 430 ja 550 nm. 3. Mõõta uuritava lahuse (sisaldab Mn ja Cr) neelduvus ja läbilaskvus lainepikkustel 430 ja 550 nm. 4. Saadud neelduvuste põhjal leida Mn ja Cr kontsnetratsioon uuritavas lahuses nii arvutuslikult kui ka kalibratsioonigraafiku abil. Võrrelda saadud tulemusi. 5. Teha järeldused. Töö käigus on arvutamiseks vaja leida lahuste molaarsed kontsentratsioonid. Näide: KMnO4 standardlahust lisati 5,0 ml mõõtkolbi. Mn kontsentratsioon kolvis=(5,0 * 0,05 mg/ml) / 50 ml = 0,005 mg/ml Mn molaarne kontsentratsioon CM = (0,005 * 0,05 L) / (158,04 * 0,05 L) = 3,16 * 10-5 M M(KMnO4)=158,04 g/mol Tulemused ja arvutsed: l=0,5cm
maksimumid. Potentsiaali juures, kus voolutugevus peaks jõudma difusiooni piirvooluni, ületab ta selle tugevasti. Edasisel polariseerimisel voolutugevus väheneb, saavutades mõnikord difusiooni piirvoolu. Maksimumide vältimiseks lisatakse mõnda pindaktiivset ainet, mis adsorbeerub elavhõbedatilga pinnal ja pidurdab elavhõbeda liikumist. (Antud juhul zelatiin). Töö eesmärk Cu2+, Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses 1) Kvalitatiivselt 2) Kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammionakaalses keskkonnas kompleksioonid [CU(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+ , [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide
aktiivsus langeb, samuti lôpevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga vôimalik lisada. Saadud koopiate arv ulatub aga 30 tsükli järel juba miljonitesse, mis on rohkem kui küll olenematra, mis eesmärgil reaktsioon läbi viidi. PCR produkt eraldatakse lahusest elektroforeesiga agargeelis. PCR-i saab kasutada ka diagnostilisel eesmärgil: teatud DNA vôi RNA järjestuse (viiruste vôi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel.
3: 0,139 A 0,054 A = 0,085 A Katseklaas nr.4: 0,186 A 0,054 A = 0,132 A Katseklaas nr.5: 0,117 A 0,054 A = 0,063 A Katseklaas nr.6: 0,085 A 0,054 A = 0,031 A Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Koostan kaliibrimisgraafik katseklaaside nr.4, nr.5 ja nr.6 absorptsiooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni C (mg/ml) ja y-telg näitab proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid nr.2 ja nr.3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Paralleelproovide keskmine väärtus: Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga.
· geelimaterjali ehk maatriksi maht · täidise kogumaht ehk üldmaht Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahtuvad üksteisest vastavalt nende suurusele. Et uuritava ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda, voolutatakse (elueeritakse) koloni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueemiris- ehk väljumismaht , mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduv aine väljumis- ehk elueerimismaht on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse, siis väljuvad nad kolonnist esimesena, st minimaalse
tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POD, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõttleine skeem: POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o- tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 630 nm. Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutataksegi, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks,
potentsiaali muutust sõltuvalt titrandi hulgast lahuses. Indikaatorelektroodi potentsiaali järsk muutus on tiitrimise ekvivalentpunktis. Asetades klasselektroodi vesinikioone sisaldavasse lahusesse, tekib H+ ja Me+ vahel ioonivahetusprotsess klaasmuna sisemise ja välislahuse vahel. Kuna võrdluselektroodiga seotud potentsiaalid on konstantsed võib klaaselektroodi potentsiaali mõjutava tegurina arvestada uuritavas lahuses esinevate H+ ja Me+- ioonide aktiivsusi. Potentsiomeetrilisel tiitrimisel jälgitakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutumist tiitrimise käigus, et kindlaks teha tiitrimise ekvivalentpunkt. Ekvivalentpunktis on potentsiaali muutumine kõige suurem. Diffusioonipotentsiaal tekib kahe erineva koostisega elektrolüütide lahuste piirpinnal. Elektrolüüdi ioonid diffundeeruvad läbi piirpinna madalama kontsentratsiooniga lahusesse. Kuna
Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht
I- lahust läbinud valguse intensiivsus -aine molaarne neeldumistegur, mis sõltub lahuse kontsentratsioonist, temperatuurist, valguse lainepikkusest, valguse neelava aine iseloomust (M-1cm-1) l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Töö ülesanne: Mõõta Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse neelduvused ja läbilaskvused lainepikkustel = 430 nm ja =550 nm. Seejärel leida uuritavas lahuses Mn ja Cr kontsentratsioonid valemi järgi: A430 ja A550- vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550- Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised '430 ja '550- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l- küveti paksus, cm A-lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C- lahuse molaarne kontsentratsioon l- küveti paksus Töö käik: 1. Valmistasin standardlahused: Mn standardlahuse 0,05 mg/ml valmistasin pipeteerides 9,1 ml 0,1 N KMnO4 lahust 200 ml
D-glükoonhape Reaktsiooni järgmises etapis osaleb POx, mis sisaldab prosteetilise rühmana heemi. POx katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O -ks. Kasutades kromogeenset substraati, saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon on võrdelises sõltuvuses glükoosisisalduses uuritavas proovis. Reaktsiooni põhimõtteline skeem: peroksüdaas Oksüdeeritud substraat värvusetu + H2O2 Taandatud substraat + H2O2 värviline Mugavaks substraadiks, mida siin töös kasutatakse, on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], (kollane veresool)
Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilised tihedused. Võrdluslahuseks on destilleeritud vesi. Kaliibrimisgraafiku koostamine ja glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine Kaliibrimisgraafik koostatakse standardlahuse lahjendamisel saadud kindla glükoosi kontsentratsiooniga proovide optilise tiheduse väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg /ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses leitakse kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide (katseklaasid 2 ja 3) keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. Lahutasin tulemustest nullproovi optilise tiheduse. Katseklaas Optiline tihedus 1 0 2 0,159 3 0,156
Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötadakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhver, pH 6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Uuritavaks lahuseks ehk tundmatuks prooviks, milles glükoosi kontsentratsiooni tuleb kindlaks määrata, võib olla Glükoosi vesilahus Mee lahus
3) Uuritav lahus 0,170ABS 4) Glükoosi lahus 0,25mg/ml 0,196ABS 5) Glükoosi lahus 0,125mg/ml 0,130ABS 6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
Glütserool (propaantriool) Akroleiin (propenaal) Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pannakse ~1g KHSO 4 või NaHSO4 ja lisatakse mõni tilk akroleiintesti proovidest 1 ja 2. Katseklaase kuumutatakse tõmbekapis gaasipõleti kohal kuni soola sulab ja proov tumeneb, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Käega õhku enda suunas tõmmates, tehakse nuusutamise teel kindlaks, kumb proov sisaldas lipiidi. Järeldused Glütserooli sisaldav lipiid oli esimeses uuritavas proovis. Kuumutamisel tekkis terav lõhn, mis meenutas rasva kärsahaisu. Haisu tekitas glütserooli kuumutamisel tekkiv propenaal. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik
määramiseks). - 2,5mg glükoosi oksüdaasi - 1,5 mg püroksüdaasi - 16,6 ml 0,2 M fosfaatpuhvrit, pH = 6,0 - K4{Fe(CN)6} 0,1-list lahustkoguses, mis on vajalik kolvi täitmiseks lõppmahuni. 2) Uuritava lahuse ettevalmistamine. Uuritavaks lahuseks kasutame mandariinimahle lahuse. Võtame 2-3ml mahla ja lahjendame (1:100) 3) Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. - Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kindlaks teha, tuleb aluseks koostada koliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga lainepikkusel 410 nm. - Valmistame 3 kaliibrimislahuse: 0,25, 0,125 ja 0,062 mg/ml - Selle jaoks võtakse 3 puhast kolbi, ja samm-sammult lahjendamise meetodi kasutamisel valmistame kolme erineva glükoosilahuse. 4) Värvusreaktsiooni läbiviimine. - 6 Katseklaasi asetatakse statiivi. - Igale lisatakse erinevaid proovi:
Kolonni vaba maht, s.o graanulitevahelise vedeliku maht (Vv) Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) Geelmaterjali (maatriksi) maht (Vg) Seega: Vt=Vv+Vs+Vg Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel, toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele. Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad minimaalse elueerimismahuga Vx min, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise
Substraadiks on kaaliumheksatsüano-ferraat(II) K4[Fe(CN)6], ajaloolise nimetusega kollane veresool. POD katalüüsib selles sisalduva Fe2+ oksüdatsioonil Fe3+-ks, millega kaasnevalt toimub H2O2 redutseerimine veeks. Tekkiv kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] ehk punane veresool annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Töö käik Töötatakse ettevalmistatud tööreaktiiviga. Glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses tehakse kindlaks töö käigus koostatava kaliibrimisgraafiku abil. Tööreaktiivi koostis 25 ml mõõtkolvis: · 2,5 mg glükoosi oksüdaas · 1,5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0,2M fosfaatpuhver, pH=6,0; · K-heksatsüanoferraat (II) K4[Fe(CN)6] 0,1 %-list lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine Uuritav proov on melonilahus. Etteantud melonotüki riivisin ära, selle käigus sain vajaliku hulga mahla, millest kasutasin 1 ml
· täidise kogumaht ehk üldmaht Vt Vt = Vv + Vs + Vg Kui läbi geelkromatograafia kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurusele st vastavalt molekulide võimele difundeeruda geeli pooridesse. Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida, voolutatakse (elueeritakse) kolonni sobiva vesilahusega (puhver) ja kolonnist väljuvat lahust ehk eluaati kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine väljumismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Kui segus leidub molekule, mis on liiga suured mahtumaks kolonni täitva geeli pooridesse,
Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 1,97g porru lehte. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda porrus sisalduvat vett. Jätkasin
nr. 6: glükoosilahus (konts. 0.062 mg/ml) 0,015 Saadud andmete põhjal koostasin graafiku (x-teljel glükoosi kontsentrasioon (C), y-teljel sellele vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). ABS C Sirge ei läbi lineaarselt kõiki nelja punkti katsevea tõttu. Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine: Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leian kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele (0,085). Valem: X= X glükoosisisaldus uuritava proovi kuivaines ? % (kaliibrimissirge järgi) mg/ml C glükoosi konts. uuritavas lahuses 0,21 mg/ml V1 uuritava lahuse üldmaht ml 200 ml L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele 10-3
o -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures. Töö eesmärgiks oli taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. TÖÖ KÄIK
Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,51 g porgandit. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite
prosteetilise rühmana heemi. POD katalüüsib spetsiifiliste substraatide oksüdeerumist (dehüdreerumist). Teine substraat- H2O2 toimib seejuures kui vesiniku aktseptor, redutseerudes H2O-ks. Saab ka kasutada kromatogeenset substraati, st substraati, mille oksüdatsioonil tekib värviline produkt , siis saab reaktsiooni hõlpsasti jälgida spektrofotomeetriliselt. Värvilise ühendi kontsentratsioon (lahuse värvuse intensiivsus) on võrdelises sõltuvuses glükoosisisaldusest uuritavas proovis. Reaktsiooni skeem: 2 POD toimel oksüdeeruva kromogeense substraadina võib kasutada väga erinevaid keemilisi ühendeid. Üheks võimalikuks substraadiks on o-tolidiin, mille helesinine oksüdeeritud vorm on detekteeritav lainepikkusel 639 nm. Mugavaks substraadiks vaadeldava reaktsiooni jaoks on kaaliumheksatsüano-ferraat (II) K4(Fe(CN)6) ehk kollane veresool
Biokeeemia laboritöö No 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla ' Õppejõu eelnevad märkused: ,,Töös esineb kohati konarusi, osalt seotud võõrkeeles suhtlemise probleemidega, osalt lihtsalt lohakusvigu. Näiteks uuritavas segus sisaldub DNP, mitte DNAaspartaas. Lisaks, iga protokolli lõpus peab olema tulemuste analüüs. Antud juhul võiks vast veidi materjali ümber struktureerida ja paar täiendavat lauset juurde kirjutada" Teoreetilised alused: Geelkromatograafia kromatograafia meetod, mille põhjuseks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende moleekulmassi suuruse järgi. Põhiliselt kasutatakse erinevate biomolekulide lahutamiseks orgaanilistest lahustest.
Neeldumisspektri järgi saab uuritava materjali karotenoidide sisaldust ja koostist iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni (A) ehk optilise tiheduse (D,OD) sõltuvustuuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö eesmärk Karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,1419 g apelsinikoort. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda apelsinikoores sisalduvat vett.
· Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) · Täidise kogumaht (Vt) Vt = Vv + Vs + Vg Molekulid lahutuvad üksteisest vastavalt nende suurustele ( võimele difundeerida geeli pooridesse). Et ained transportisid läbi kolonni ja eraldasid üksteisest, voolutatakse kolonni vesilahus ( nt soolalahus) ja kolonnist väljuvat eluaati kogutatakse kindla arvu fraktsioonide kaupa. Iga uuritavas segus oleval ainel on oma elueerimismaht Vx. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Suured molekulid, mis ei mahu geeli pooridesse, väljuvad kolonnist esimesena ja on võrdsed kolonni vaba mahuga. Vxmin = Vv Väikese molekulmassiga ained liiguvad kolonnis kõige aeglasemalt ja väljuvad maksimaalse
Nad on ebameeldivad, aga täiesti kahjutud. on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Kus Kubemekarvades ja päraku piirkonnas asuvates karvades (teie kannikate vahelises praos olevad karvad). Nad võivad paikneda ka muudes karvadega kaetud piirkondades teie kehal, näiteks kaenla all või kulmudes (siiski ei ela nad juustes). Kuidas Kubemetäid levivad seksuaalse kontakti teel (vastsed hüppavad ühelt inimeselt teisele). Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Sümptomid Sügelev kube, mille põhjuseks on see, et täid hammustavad teie nahka, püüdes imeda verd. Te võite samuti märgata oma aluspükstel tuhme vereplekke või väikeseid musti laike (täide väljaheited). Vältimine Teil pole palju võimalusi vältida nakatumist kubemetäidega peale selle, et loobute täielikult seksist. Soovitav oleks võtta ühendust eelmiste seksuaalpartneritega
Katsetulemused: Katse 1 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,09 g Dx(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,172 A Katse 2 m(kohvipulbri kaalutis)= 2,03 g V(kontrollproovi optiline tihedus)= 0,168 A Dk(uuritava proovi optiline tihedus)= 0,055A Vx(Uuritava proovi maht)= 250ml Vk(mõlema kontrollproovi maht)= 250ml Arvutused Dx * Vx * Ck Cx = Kohvi hulk uuritavas proovis leitakse valemi järgi: Dk * Vk , kus Ck- kohvi hulk kontrollproovis Dx- uuritava proovi optiline tihedus (0,055 A) Dk- kontrollproovi optiline tihedus Vx- uuritava proovi maht (250ml) Vk- kontrollproovi maht (50ml) 1. katse 0,055 * 250 * 2,09 Cx1 = = 0,668 g 0,172 * 250 2.katse 0,055 * 250 * 2,03 Cx 2 = = 0,649 g 0,172 * 250 keskmine 0,668 + 0,649
1 AVALIK- JA ERAÕIGUS Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi
Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahustub hästi. Kuna beeta-karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeetirud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu iseloomustema karoteeni sisaldust uuritavas materjalis neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli porgand, mille riivisin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni
kontsentratsiooniga proovide absorbtsiooni (optilise tiheduse) väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentartsiooni (C, mg/ml) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (A). Kui kasutatakse niinimetatud korrigeeritud absorptsiooni väärtusi ja eksperiment on korrektselt läbi viidud, siis on graafikuks sirge, mis läbib koordinaatide alguspunkti. Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leidsin kaliibrimisgraafiku abil paralleelproovide keskmise optilise tiheduse väärtuse järgi. 0.12 0.1 0.08 0.06 Optiline tihedus D 0.04 0.02 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3
antud koha peal graafiku selliseks, nagu ta on, ning teen arvutused selle graafiku kohaselt, võttes arvesse, et saadud tulemus on suure tõenäosusega ebakorrektne. Selgitused täpsustan järeldustes. Arvutan siinkohal ära ka uuritava proovi keskmise optilise tiheduse = 0,0234+0,0229 2 = 0,02315 Loen graafiku pealt glükoosi umbkaudse kontsentratsiooni C ≈ 0,146 mg/ml Siit saan arvutada glükoosisisalduse uuritavas lahuses massiprotsentides. 100 100 X = C × L × 10-3 × d = 0,146 × 100 × 10-3 × 1 = 1,46 % C – glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kaliibrimissirge järgi (mg/ml) L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele d – mahla tihedus (g/cm3) Järeldus Kaliibrimisgraafik peaks olema antud töös lineaarne, mis minu katseandmete järgi selline ei tulnud
molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahustub hästi. Kuna beeta-karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeetirud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu iseloomustema karoteeni sisaldust uuritavas materjalis neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle aluses uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine. Töö käik: 1. Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprika, mille lõigasin ning kaalusin tehnilisel kaalul, kaalutiseks 0,5095 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase
05 0 0 0.05 0.1 0.15 0.2 0.25 0.3 Glükoosi kontsentratsioon mg/ml Arvutused Kaliibrimisgraafiku võrrandi järgi leian glükoosi kontsentratsiooni: Paralleelproovide keskmine A = 0,0935 = y y = 0,5756x + 0,0541 0,0935 = 0,5756x + 0,0541 0,5756x = 0,0394 x = 0,0685 Võrrandi lahendamisel sain teada, et glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses oli 0,0685 mg/ml. Nüüd leian glükoosisisalduse massiprotsentides (X, %). Kasutan järgmist valemit: 3 100 C L 10 X d , kus C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses (0,0685 mg/ml ) L – mahla lahjendustegur (250) d – mahla tihedus (1,1 g/cm3) 3 100 0, 0685 250 10 X 1,56% 1,1 X 1,56% Järeldused
kontsentratsiooni (C) ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust (ABS). Excelisse sisestatud tabel: Glükoosi Optiline sisaldus tihedus (mg/ml) (ABS) 0 0 0,062 0,034 0,125 0,076 0,25 0,153 Saadud graafik: Sirge läbib põhimõtteliselt kõiki nelja punkti lineaarselt. GLÜKOOSI KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSTEGEMINE: Leian glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele : Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse
agaroosist (lineaarne punavetikatepolüsahhariid, vi polüakrüülamiidist. 4. Miks ei tohi kolonnist eluaati koguda liiga kiiresti? Selleks, et uuritavat ainete segu läbi kolonni transportida ja et erineva molekulmassiga ained saaksid üksteisest eralduda Voolukiirus peab olema optimaalne, et tsooni laienemist põhjustava massiülekande ja difusiooni mõju lahutuvusele oleks võimalikult väike. 5. Kirjeldage, kuidas määratakse aine x elueerumismaht Vx. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- ehk väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Erineva molekulmassiga ainete väljumismahte tähistatakse vastavalt Vx1, Vx2, Vx3 jne. Uuritavas segus sisalduva aine x väljumis- ehk elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. 6. Mida näitavad kolonni minimaalne ja maksimaalne elueerumismaht
Geelmaterjali (maatriksi) maht (Vg) Seega: Vt=Vv+Vs+Vg Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel, toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele siseneda geeli pooridesse). Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, voolutatakse kolonni sobiva vesilahusega ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad
570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (terviktekst).
suurusega. Erineva molekulmassiga ainete segu läbijuhtimisel toimub nende lahutamine üksteisest vastavalt molekulide suurusele (s.o võimele difundeeruda geeli pooridesse). Et segu läbi kolonni transportida ja sisalduvaid aineid üksteisest eraldada, elueeritakse kolonni sobiva vesilahusega (puhver, soolalahus) ja kolonnist väljuvat lahust (eluaati) kogutakse kindla mahuga fraktsioonide kaupa. Iga ainet, mis uuritavas segus sisaldub, iseloomustab elueerimis- e väljumismaht Vx, mille arvväärtus sõltub aine molekulmassist ja kasutatava kolonni parameetritest. Uuritavas segus sisalduva aine elueerimismaht Vx on selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljub fraktsioon, milles vastava aine kontsentratsioon on maksimaalne. Lühima ajaga väljuvad kolonnist molekulid, mis on liiga suured mahtumaks pooridesse. Nad väljuvad minimaalse elueerimismahuga Vxmin, mis on võrdne kolonni graanulitevahelise
Nuusutatakse ettevaatlikult katseklaasidest eralduvat lõhna (NB! Akroleiin on mürgine!), tõmmates käega katseklaasi kohalt õhku enda suunas ja tehakse järeldus, kumb proovidest sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. Järeldus: Alustasin kuumutamist prooviga nr 2, see lõhnas kõrbemise järele ning ei saanud aru, kas nii lõhnabki akroleiin. Aga pärast proov nr 1 kuumutamist eraldus tugev ja terav lõhn, millest järeldasin, et uuritavas proovis tekkis akroleiin ning järelikult sisaldas proov nr 1 glütserooli. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimase pruun värv lahjeneb, samas küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks.
ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Nähtus, kus suletud juhis tekkib vool, kui teda läbib muutuv magnetvoog. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel. Uuritavas punktis paiknev vastuvõtja registreerib mitmel erinevalt satellii ELEKTROMAGNETVÕNKUMIS päralejõudmises esinevaid ajalisi nihkeid. Laiatarbeliste GPS-seadmete täpsus on mõnikümmend meetrit. ED
Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Uuritav segu: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett. Töö käik 250 ml korgiga suletavasse kolbi pipeteerida uuritavat segu (HCl + etüületanaat + vesi). Kolb sulgeda korgiga ning jätta vähemalt 48 tunniks seisma. Iga reagendi hulk määrata kaalumise teel. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavas lahuses määrata tiitrimise teel. Tiitrida HCl lahust NaOH lahusega. Peale segu seismist tiitrida kolvi sisu NaOH lahusega. Valemid Moolide leidmiseks Tasakaalukonstant Katsetulemused Uuritav lahus: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: 2,964 g 5 m1 3n HCl lahuse mass: 5,257 g
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele · Alkeen- CnH2n; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp2 olekus. (nimetuses kasutan lõppu -een) Terpeen-lahtise süsinikuahelaga looduslik alkeen (kolm terpeeni koos taimega: