Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Instrumental protokoll (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TTÜ keemiainstituut
Analüütilise keemia õppetool
Instrumentaalanalüüs – praktikum
Laboratoorne
töö nr. 1
Töö pealkiri:
Aatomabsoptsioonspektromeetria
Õpperühm:
Töö teostaja :
Õppejõud:
Töö teostatud:
Protokoll esitatud:
Protokoll arvestatud:
Mg sisalduse määramine vees leek -AAS meetodil
Töövahendid
  • Keeduklaasid 50-100 mL
  • Mõõtkolvid 50, 100 mL
  • Pipetid 5, 10 mL
  • AA-leekspektrofotomeeter Pye Unicam SP9700

Reaktiivid

Töölahused
Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 μg/mL
Töö käik
Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 μg/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada.
Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleerida lambivool 13-14 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada õhukraan, avada atsetüleeni ballooni kraan . Leegi süütamiseks vajutada nupule START. Valada dest vett keeduklaasi ja nullida instrument ( vajutades nupule ZERO ). Määrata Mg sisaldused töölahustes ja uuritavas vees AAS-ga. Töölahuste absorptsioonide registreerimist alustada kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest. Töölahuste vahel lasta leegist läbi dest vett. Kõige viimasena võtta aparaadi näit uuritava vee jaoks.Peale katseid sulgeda AAS spektromeeter.
Tabel1. Absorbtsiooni näided
Mg
1
2
3
Keskmine
5 ug/ml
0.04
0.03
0.03
0.0333
10 ug/ml
0.06
0.05
0.04
0.02
20 ug/ml
0.08
0.07
0.08
0.0266667
Saku Läte
0.04
0.03
0.03
0.0333
Graafikult on näha, et Mg kontsentratsioon uuritavas Saku läte vees on 5 ug/ml.
Järeldus:
Mg norm joogivees on 30 ug/ml, uuritavas proovis Mg kontsentratsioon on 5 ug/ml, mis on palju vähem normi. Saku läte on Mg vaene ja see on sobilik joomiseks.Fe sisalduse määramine vees ET-AAS meetodil
Aparatuur
  • Gradueeritud katseklaasid 10 mL
  • Pipetid 1 mL, 0,002 mL
  • AA-grafiitspektrofotomeeter PU 9100X
  • Fe õõneskatoodlamp

Reaktiivid
  • MilliQ vesi
  • Fe standardlahus 100 ng/mL

Töö käik
Tutuvuda ET-AAS spektromeetriga. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Fe lamp. Reguleerida lambivool 15 mA. Mõõtma asuda 20 min peale lambi sisselülitamist. Avada argooni ballooni kraan. Reguleerida mõõtmiseks sobiv lainepikkus 248,3 nm. Nullida instrument.
Otsida analüüsiks sobiv arvuti programm. Valida klahvi F8 abil ‘furnace system’, edasi ‘ define job’, sisestada ‘job name’ ja ‘operator name’.
• Klahvi F8 abil valida ’define method’;
• Klahvi F2 ‘library index’ alt otsida programm 018 PR Fe.
Valada MilliQ vett keeduklaasi ja 20 μL pipetiga pipeteerida seda grafiitküvetti, analüüs teostada vajutades klahvile F8.
ET-AAS programm Fe määramiseks:
  • 120 C° 10 sek , 10 ( ramp )
  • 500 C° 20 sek, 10 (ramp);
  • 1100 C° , 10 sek., 100 (ramp);
  • 2100 C° , 3 sek;
  • 2400 C° , 2 sek
    Tabel2. Absorbtsiooni näided
    Fe
    absor.
    konts., ng/ml
    st. lahus
    0,404
    100
    Dest. vesi
    0,028
    0
    Proov
    0,038
    2
    Fe kontsentratsioon uuritavas Saku läte vees on 2 ng/ml.
    Järeldus:
    Saku läte, milles on 2 ng/l Fe on joogivee sertifikaadi põhjal väga hea.
  • Instrumental protokoll #1 Instrumental protokoll #2 Instrumental protokoll #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mumm Õppematerjali autor
    1 laboritöö protokoll aines instrumentaalanalüüs

    Sarnased õppematerjalid

    Aatomabsoptsioonspektraalanalüüs
    5
    docx

    Aatomabsoptsioonspektraal analüüs

    Mida keerulisem on elektronorbitaalide ülesehitus (suuremad elektronorbitaalid), seda rohkem on võimalusi elektronide ergastamiseks ja seega lainepikkusi, mida aatom saab elektronergastusel kasutada. Kasutatakse metallide määramiseks ja ei reageeri erinevatele aatomi oksüdatsiooniastmetele. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Leek- aatomabsorbtsioonspekroskoopia instrument Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav

    Instrumentaalanalüüs
    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE-AHVENAS
    51
    doc

    RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D ­ Anu Viitak Konsultandid: MSc ­Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid..............................................................................................

    Bioloogia
    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
    46
    pdf

    Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

    I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii elem

    Keemia
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun