50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sander Toop
Õppematerjali autor
Kubemetäid 9A Indra Arvik Stefani Kask Mis on kubemetäid? Kubemetäid on nööpnõelapea- suurused, pruunikat värvi ning elutsevad karvajuure lähedal. Vahel on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Ta on ümmargune krabisarnane nahatäi. Kus elutsevad? Elab tavaliselt kubemekarvades. Kuid samamoodi võib see elutseda ka kaenlaalustes karvades ja mõnikord harva silmaripsmetel. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid
reaktsioonid, mädapõletik) · hooldada nahka selleks ettenähtud vahenditega ja järgida hügieeninõudeid. · Tihti tuleb vahetada voodi ja ihupesu. Kasutada nahka vähem ärritavaid riideid · (nt puuvillased). TÄITÕBI EHK PEDIKULOOS Täitõbi ehk pedikuloos on nii lastel kui ka täiskasvanutel esinev infestatsioon, mille sümptomid tekivad täihammustustest tingitud nahaärrituse tõttu. Inimesel võivad parasiteerida kolme liiki täid. Haiguse olemus · Täid on seesamiseemne suurused putukad. Nad saavad liikuda ainult roomates. · Inimesel võib esineda kolme liiki täisid: · Peatäid ehk peatäitõbi ((pediculosis capitis) peatäi on juustega kaetud peanaha parasiit. Peatäi (Pediculus capitis) on paljale silmale nähtav parasiit, mis elab ainult inimese peas ja toitub verest, mida läbi peanaha imeb. · Kubemetäitõbi (pediculosis pubis, phthiriasis) kubemetäi
(näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga. Kuidas käituda, kui teil on suguhaigus? Kui arvate, et olete nakatunud mnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vib selleks olla ka nahaarst, günekoloog, uroloog vi sisehaiguste arst
immuunsussüsteemi. · 3 6 kuud pärast nakatumist on võimalik kindlaks määrata HIV olemasolu veres. Igal haigusel, mida sugulisel teeledasi kantakse, on oma tekitaja ja tähtis on iseennast jälgida ja kui leiad endalt mingi haiguse sümptomi siis tuleks kohe kindlasti pöörduda arsti poole. Loe lisaks suguhaigustest ka MTÜ AIDSi Ennetuskeskuse kodulehelt. Kubemetäid · on hallikaskollaka värvusega, umbes 23 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. · Kubemetäid levivad kaitsmata tupe, päraku ja suuseksi ajal, aga ka muude tihedate kehaliste kontaktide ajal ja ühise voodipesu kaudu. · Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele ja kaenlaalustele karvadele, kulmudele ja ripsmetele.
Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi. Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu: terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid