Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil (0)

1 Hindamata
Punktid
TTÜ keemiainstituut
Analüütilise keemia õppetool
Instrumentaalanalüüs
Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil
Töö teostaja :
Õpilaskood:
Õpperühm:
Õppejõud: Aini Vaarmann
Töö eesmärk:
Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses:
1) kvalitatiivselt
2)kvantitatiivselt
Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.
Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained.
Ioon
Poollainepotentsiaal
Hg anoodi suhtes, V
[Cu(NH3)4]2+
- 0,040;- 0,300
[Cd(NH3)4]2+
- 0,610
[Zn(NH3)4]2
- 1,160
Töövahendid:
  • universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis)
  • elavhõbetilkelektrood (katood)
  • elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood)
  • 3 mõõtepipetti, 5 ml
  • 4 mõõtekolbi, 50 ml
  • fooni lahus: 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl
  • Na2SO3x7H2O, tahke
  • 0,5 % želatiini lahus
  • metallide standardlahused: 1mg Cu2+/ml, 1mg Cd2+/ml, 1mg Zn2+/ml

Töö käik:


Teha etaloon lahused .
Lahus
C (Cu2+), mg/ml
C (Cd2+), mg/ml
C (Zn2+), mg/ml
1
0,02
0,02
0,02
2
0
0,04
0
4
0
0,06
0
5
0
0
0,04
6
0,04
0
0
Seitsmendasse kolvis on kontrolllahus. Kolvid täidetakse peaaegu mõõtjooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisatakse 0,3-0,5 g naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5% želatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täidetakse kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutatakse ja jäetakse seisma.
Elektrolüüser täidetakse polarografeeritava lahusega, eelnevaltloputatakse elektrolüüserit ja elavhõbetilkelektroodi antud lahusega vähemalt kaks korda. Lahuse pind peab olema 10-15 mm kõrgemal tilkelektroodi otsast. Elavhõbetilkelektroodi elavhõbeda reservuaartõstetakse statiivil üles.
Seejärel saadakse pinge-voolutugevuse kõver ehk normaalpolarogramm, mille astmeid nimetatakse polarograafilisteks laineteks.
Voolutugevuse järsk suurenemine iseloomustab olukorda, kus tilkelektroodi potentsiaal saavutab väärtuse, mille juures uuritavas lahuses sisalduvad ioonid hakkavad redutseeruma tilkelektroodil.
Elektroodil kulgeva protsessi kiirust iseloomustab difusioonivoolu tugevus, mis sõltub ioonide kontsentratsioonist lahuses. Tasakaalu olukorras on difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel lineaarne seos:
Id = k c, kus
  • Id – difusiooni piirvoolu tugevus
  • k – Ilkovitši konstant
  • c – depolarisaatori kontsentratsioon

Lineaarne seos difusiooni piirvoolu tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele polarograafilisele analüüsile.
Polarograafilise laine asend pingetelje suhtes sõltub depolarisaatori keemilisest iseloomust. Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures
voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest.
Määrates poollainepotentsiaali ja mõõtes polarograafilise laine kõrguse, viiakse läbi nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs.
Kvalitatiivne analüüs. Määratakse vase, tsingi ja kaadmiumi poollainepotentsiaalid. Selleks tõmmatakse normaalpolarogrammil polarograafilise laine keskelt joon risti abstsissteljega ning võrreldakse leitud potentsiaali väärtust tabeli andmetega , selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone.
Teoreetilistes alustes antud väärtused
Katseliselt saadud väärtused
Ioon
Poollainepotentsiaal, V
Poollainepotentsiaal, V
Cu2+
0,04 – 0,300
0,380
Cd2+
0,610
0,690
Zn2+
1,160
1,250
Katselised tulemused erinevad veidi teoreetilistest , kuid saab kindel olla, et kontroll-lahuses on ainult Cd2+ ioonid.
Kvantitatiivne analüüs. Polarograafiliste lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ning koostatakse kaliibrimiskõver koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-s ning analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide.
Cd 2+ kontsentratsioon, mg/ml
Laine kõrgus, ühikut
0,02
104
0,04
201
0,06
340
Kontroll-lahus
264
Sirge võrrand y = 5900x - 21
x=(y+21)/5900 => CCd=(264+21)/5900=0,0483 mg/ml
Järeldus
Kvalitatiivne analüüs näitas, et uuritavas lahuses oli kaadmium ioonid ja kaliibrimiskõvera järgi tema kontsentratsioon oli 0,048 mg/ml
Vase-kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil #1 Vase-kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil #2 Vase-kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil #3 Vase-kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VaresPuuOtsas Õppematerjali autor
Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil

Sarnased õppematerjalid

Instrumentaalanalüüs – praktikum
5
docx

Instrumentaalanalüüs – praktikum

TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs ­ praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel

Instrumentaalanalüüs
Polarograafia
14
docx

Polarograafia

Analüüsitavasse lahusesse lisatakse suures liias indiferentset elektrolüüti (fooni), mis ei võta elektrolüüsi protsessist osa, aga muudab lahuse oomilise takistuse praktiliselt võrdseks nulliga. Katoodpolarograafias on anoodiks mittepolariseeruv elektrood, seega a = const ja V = - k. Kogu ahela polarisatsioon sõltub ainult ühe elektroodi polarisatsioonist ning saadav polarisatsioonikõver iseloomustab ainult polariseeruval elektroodil kulgevaid protsesse. Polarograafilise analüüsi läbiviimisel lahust ei soojendata ega segata, mistõttu katoodi edasisel polariseerumisel hakkab MeIZ+ -ioonide reduktsiooniprotsessi kiirust mõjutama ioonide aeglane difundeerumine elektroodile. Difusiooniülepinge tõttu polarisatsioonikõvera tõus aeglustub ning polarisatsioonikõver hakkab seejärel hakkab kulgema peaaegu paralleelselt ordinaatteljega. Sel juhul määrab kogu protsessi kiiruse ainult ioonide

Analüütiline keemia
Polarograafia
6
doc

Polarograafia

elektroodi juures saab aga vaeseks uuritavate ioonide poolt, sest nad redutseeruvad kiiremine kui defundeeruvad elektroodile ­ difusiooni piirvoolu väärtus on saavutatud (const). Piirkonna A-st B-ni keskpunktist D tõmmatud sirge abstsissteljele annab poollainepotentsiaali. See iseloomustab uuritava aine kvalitatiivselt ja ei sõltu kontsentratsioonist, kuid sõltub foonist. Laine kõrgus h iseloomustab lahus kvantitatiivselt. Töö ülesanne: Määrata vase, kaadmium ja tsingi ioonid uuritav lahuses kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt. Need ioonid ammoniakaalses keskkonnas moodustavad kompleksioonid , , Nende poolpotentsiaalid erinevad piisavalt foonil Ioon Poolpotentsiaal Hg anoodi suhtes, V -0.040, -0.300 -0.610 -1

Instrumentaalanalüüs
Eksami kordamine
19
pdf

Eksami kordamine

1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3

Analüütiline keemia
Biokeemia praktikumi juhend
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

.................................................................................. 30 2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE ................................... 32 2. A Kromatograafilised meetodid........................................................................... 32 2.B Spektroskoopilised meetodid ........................................................................... 38 2 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL .......... 46 Teooria ................................................................................................................ 46 Töö käik .............................................................................................................. 51 Kontrollküsimused ............................................................................................... 57 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ..... 58 Teooria .......

Biokeemia
Keemia kordamine
26
odt

Keemia kordamine

+/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2, NaOH, silikaadid, ortofosfaadid (Na3PO4 , Na2HPO4)­ moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe

Keemia
Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused
46
pdf

Analüütiline keemia I eksamiküsimuste vastused

I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete ­ analüütide ­ sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis

Keemia
Keskkonna analüüsi konspekt
36
pdf

Keskkonna analüüsi konspekt

Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse Keskkonna analüüs" " materjalid Aine maht 3 EAP Siiri Velling Tartu Ülikool 2011 1 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Sisukord 1 Keskkonna analüüsi kasutusala ja vajalikkus .................................................. 3 1.1 Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused ... 4 1.2 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ........................................................... 6 1.3 Reostusnäitajad................................................................................................ 7 1.4 Analüüsimeetodi valik.......................................................

Keskkonnaanalüüs




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun