Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad?
4.2. Õhutemperatuur Keskmise temperatuuri aastane käik 20 15 10 5 0 J V M A M J J A S O N D -5 -10 Ees ti aasta keskmine temperatuur on 6°C. Soojema kuu – juuli – keskmine on 17,4°C. Külmema kuu Graafik 1. Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981-2010 (15) – veebruari – keskmine on -4,5°C (15). Sellepärast et Eesti paineb Maa kõrgetel laiuskraadidel, sealset õhutemperatuuri iseloomustab suur amplituud. See amplituud on suurem Ida-Eestis, kus kliima on kontinentaalsem, ja vähem Lääne-Eestis, kus kliima on merelisem. Just see kliima „kontinentaalsus“ ja „merelisus“ on õhutemperatuuri territoriaalse varieeruvuse ja klimaatiliste aastaaegade kestuste erinevuse tegurina
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5
...........................................49 Mis on coriolise jõud ?.................................................................................................49 Mis on coriolise teoreem ?...........................................................................................50 Õhu saastamine................................................................................................................51 -2- Golfi hoovus....................................................................................................................52 Golfi hoovuse süsteem.................................................................................................52 Energia alaliigid...............................................................................................................54 Puhas Energia..............................................................................................................
Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin
langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Kõrgrõhualas(antitsüklon) valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad pilvisuse hajumist. Sage nähtus on külmal poolaastal inversioonikihi tekkimine. Inversiooni korral õhutemperatuur vastupidiselt tavalisele käigule troposfääris kõrgemale tõustes tõuseb. Inversioonikihi alune madal õhuke pilvekiht võib põhjustada pilves taeva püsimist hoolimata kõrgest õhurõhust. Tuulte suund kõrgrõhkkonnas on põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. 21. Sünoptiline analüüs ja ilmaprognoosi koostamine.
lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel määral kujundavad kliimat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mille toime ulatub tuhandete kilomeetrite taha. 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja liiv peegeldavad palju kiirgust tagasi. Tumedad asjad nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 3. Miks õhumassid liiguvad? V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. 4
Läänemerest ja Eesti geograafilisest asendist. Eestist on päikesest natuke kaugemal kui näiteks Aafrika, seetõttu on Eesti kliima külmem kui lõunamaariikides. Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas,
Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
fossiilsete kütuste põletamisel; metsade mahavõtmisel. CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri. Eriti suur on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi; lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel; ookeanide soojenemisel. Ookeanis on 60 korda rohkem CO2 kui atmosfääris; hingamisel; organismide lagunemisel. Metaan Metaan CH4 on värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Metaani eraldub: märgaladest, eriti riisikasvatustest; koduloomade (mäletsejate) seedeprotsessi tulemusel; prügilatest; soodest ja rabadest. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. Metaani soojustneelav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Dilämmastikoksiid Dilämmastikoksiid e. naerugaas N2O eraldub: pinnasest (peamiselt troopikas); ookeanist;
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappega
Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida. Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja sooja hoovuse läbipääs kaugele põhja avatud. Viimasel jääajal, ja küllap eelmistelgi, oli uks kinni. Soe hoovus ei pääsenud läbi NewfoundlandiLissaboni rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid. Nendest ookeani libisevad jäämäed triivisid kuni kujuteldava kinnise ukse jooneni. Kui polaarfrondi uks ei ole korralikult kinni ega täiesti lahti, nagu praegu, vaid loksub kahe äärmise asendi vahel, siis pääseb soe hoovus vahel kaugele põhja ja mõnikord ei pääse. Kliima võiks siis kaunis kiiresti vahelduda. Ukse loksumist reguleerivad ookeanis triivivate
liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Talvel-toob soojemat õhku Suvel-mere ääres pilvi ei ole, sest merelt tulev õhk on jahe ja ei liigu üles, kuna on raske- ei teki pilvi ja need tekivad alles kaugemal mandri kohal merest eemal Sügisel-mandril külmem,sest meri jahtub aeglasemalt-mere ääres soojem ****5)hoovused ...on vee kindlasuunalised liikumised ookeanides. *Soojad(punased)-ekvaatorilt pooluste poole. *Külmad(sinised)-poolustelt ekvaatori poole. *Kas hoovus on soe/külm-sellest sõltub, kuidas ta mõjutab kliimat NT: Brasiilia hoovus soe L-Am idarannikult : muudab kliimat soojemaks ja niiskemaks(soe õhk tõuseb ja tekivad pilved,sajab) Peruu hoovus külm- L-Am läänerannikult : *muudab kliimat külmemaks ja kuivemaks(soe õhk vajub alla,pilvi ei teki, ei saja) HÜDROSFÄÄR piirkond Suure sademehulga põhjused Üle 3000mm/aastas Tõusvad õhuvoolud, suur auramine, madalrõhuala
Lääne- edela tuulega tuuakse kaasa soeõhk, põhja-lõuna tuulega külmõhk. *Hoovused, sõltub mille temperatuur on. *Pinnamood, (sademete püüdmine, temperatuur) Eesti kliimat mõjutavad tegurid: *Läänemere lähedus (ainult ranniku aladele) *Õhutemperatuur (kõrgem) *Atlandi ookean (soeõhk talvel, toob kaasa sula, lörtsisaju. Suvel jahedamaks, sest otsekiirgust vähem) *Kõrgustikud (sademete jaotust, kõrgustikel rohkem) *Soe põhja atlandi hoovus *Parasvöötme õhumassid *Ekvaatorist kaugel, päikesekiirgus ebaühtlane 5.4. Õhumassid, frondid, tsüklonid Peamised õhumassid maakeral Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Kui õhumass liigub teistsuguse aluspinna kohale, hakkavad tema omadused muutuma. Soojema aluspinna kohale liikunud õhk hakkab soojenema ja külmema pinna kohal õhk jahtub. Maakeralt tuntakse järgmisi peamisi õhumasse: 1
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Ökoloogia Instituut Ege Lehtsaar Maa soojad ja külmad perioodid Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Maa on 4,5 miljardit aastat vana ning sellest ajast saati on siin olnud mitmeid jääaegu ja ja jäävaheaegu, mis on olnud soojema kliimaga kui näiteks praegune jäävaheaeg. Kliima on pidevalt muutunud ja muutub ka praegugi, kord soojemaks siis külmemaks. Selles referaadis püüangi välja tuua põhilised sooja- ja külmaperioodid Maa ajaloos, kuidas ta ajas muutunud on. Olen välja toonud graafikud erinevate aegade lõikes, tänapäevast kuni Fanerosoikumi eoonini. Proovisin põhiosa jätta kindlatele andmetele, mis on saadud liustiku ja merepõhja setete proovidest, mis ulatub vaid 3 miljoni aasta tagustesse aegadsesse. Varasemad kliima mudelid on pigem oletusl
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese.
Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib: 1) Öö ja päeva vaheldumist vastavalt sellele poolkerade valgustatus, õhutemperatuur, õhu liikumine ja vee aurustumine 2) Tõusu ja möönalaine teke seda tekitab kuu külge tõmbejõud 3) Coriolise jõud tuulte kaldumine 5. Pööripäevad ja pöörijooned Suvisel pööripäeval (21 või 22 juuni) on põhjapoolkera kallutatud päikese suunas, talvisel pööripäeval ( 21 või 22 detsember) on see päikesest aga ära pööratud. Kevadisel pööripäeval (20 või 21 märts) ja sügisesel pööripäeval (22 või 23
kasvuhooneefektiks. Mõnede teadlaste andmetel suureneb CO2 sisaldus globaalselt igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms
kindla suunata hajuskiirgusena. 5. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. 6. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss: Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarse
Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. · Antud kaardil näeme päikese intensiivsust piirkonniti. 15. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat riigi geograafiline asend(ookeani või mere suhtes)? Võiks ju Suurbritannia üpris Põhjaliku asukoha tõttu arvata, et tegemist on külma kliimaga (eriti võrreldes Eesti asukohaga)ning asub veel ja merelises kliimavöötmes, kuid siinkohal mängibki üpris suurt rolli saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima just niisuguseks nagu ta on: hulga pehmem, kui Eestis. Kliima on üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. 16. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Eesti keskmine sademetehulk aastas on 500-700mm. Võrreldes seda Suurbritannia näitajatega(500-4700 mm vastavalt piirkonnale), on selge,et seal on tegu merelise kliimaga
talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 24kraadi parasvööde) kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb? Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla õhk, mis ei soodusta sademete teket. Arktiline õhk- külm ja kuiv, Eestisse toob talvel tugevat pakast, kevadel jahedat ja selget ilma. Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel soe, suvel jahe. Eestis talvel sulailmad, aga suvel vihmased ja tuulised. Parasvöötme kontinentaalne õhk- kuiv ja selge, suvel soe, talvel külm
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis
Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus maakoore pangad üksteise suhtes tõusevad või langevad 16. KLIIMA 1. Millistesse kliimavöötmetesse jääb Euroopa? Lähispolaarne, parasvööde, troopiline 2. Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa kliimat? Põhja-Atlandi hoovus kannab suhteliselt sooja vett ning pehmendab Euroopa kliimat ja mõjutab Jäämere veerežiimi 3. Mis on tsüklon? Millist ilma see toob? Tsüklon on madalrõhuala. Toob sadu ja tuult 4. Millisesse Euroopa kliimavöötmesse kuulub Eesti Parasvöötme mandri/mereline 17. VETEVÕRK Millest sõltub pinnaveekogude tihedus ja veerohkus? Temperatuurist ning sademete ja aurumise vahekorrast Mille poolest erinevad määstikujõed tasandukujõgedest?
Parasvöötme Kaugus läänetuuled ja ekvaatorist, tsüklonid, saabuv erinevad päikese- õhumassid kiirguse hulk Kaugus Reljeef – Eesti ookeanist, kõrgustikud Põhja-Atlandi soe hoovus http://meteonews.ch/en/Weather_Map/CEE/Estonia 13.01.2012 Päikesekiirg • us Eesti asub parasvöötme põhjaoas • Päikesekiirguse hulk on suhteliselt väike • Esineb neli 20.03 aastaaega, muutub 21.12 23.09 21.06 Päikese kõrgus • Päeva ja öö pikkus on Iseloomusta aasta aastaajati erinev
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korr
ja lopsakast taimestikust. Madeiral kasvavad praktiliselt kõikide kliimavöötmete taimed ja viljad, ananassist-banaanist kartuli ja kapsani, sest ilmastikutingimused on sedavõrd soodsad ja pinnas viljakas. Ideaalne on kliima ka viinamarjade kasvatamiseks ning seetõttu on saar kuulus oma aperatiiv- ja dessertveinide poolest. Madeira loorberimetsad on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Tänu soojadele hoovustele ei lange isegi talvel õhutemperatuur alla 15 kraadi, sama soojaks jääb ka merevesi. Seevastu suvel, kui ookean soojeneb 21 kraadini, tõuseb õhutemperatuur harva üle 23 kraadi. Isegi siis mitte kui mandrieuroopa kuumeneb juulis ligi 40 kraadini. Kliima on vahemereline: talv on pehme ja vihmane, suvi on kuiv, kuid mitte väga kuum. Sademeid on aastas keskmiselt 641 mm. Kõige vihmasemad kuud on jaanuar, november ja detsember. Kõige kuivemad kuud on juuli ja august.
olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor, A. Raukas, 2004) Vanemast ajast on kogutud andmeid viimase 800 000 aasta kohta, mida on olnud võimalik uurida Antarktika jääsüdamike analüüsimisel. (V. Kalm, 2009) 4 Täpsemaid andmeid kliima kohta on võimalik analüüsida tagasiulatuvalt umbes 160 aasta jooksul, millest pärinevad täpsemad mõõtmised ilmastiku kohta mitmetest eri punktidest üle maailma. Nende andmete põhjal saab väita, et temperatuurid olid aastatel 1860-1910 peamiselt püsivad
Maapinna seisund, Lumikate Jääkooriku mõõdistamine, vaatlusväljakul Mulla külmumis- ja sulamissügavus, Merevaatlused: Päikesepaiste kestus, Õhuniiskus, Minimaalne Laius N 58°55´14´´ Pikkus õhutemperatuur 2 cm E 22°03´23´´ kõrgusel maapinnast, Mullatemperatuur, Vaatluste algus 1922 Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur Vaatlusajad: kl. 06, 12 GMT Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
