E-raamatute kasutamine ja ajalugu (0)

***** Gümnaasium
*******
11b klass
E-RAAMATUTE POPULAARSUS
****** GÜMNAASIUMIS
Uurimistöö
Juhendaja õpetaja *******
Valga 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1. E-RAAMATU OLEMUS 4
2. E-RAAMATUTE TOOTMINE 4
3. E-RAAMATUTE AJALUGU 5
4. E-LUGERID 6
5. E-RAAMATUTE PLUSSID JA MIINUSED 7
6. UURIMUSE LÄBIVIIMINE 8
6.1. Andmete kogumine 8
6.2. Küsimustike analüüs 8
KOKKUVÕTE 9
SUMMARY 10
ALLIKATE LOEND 11
LISAD 12
LISA 1 Küsimustik õpilastele 12

SISSEJUHATUS

Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja.
Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest.
Uurimustöö esimeses osas võetakse vaatluse alla e-raamatute ajalugu, e-raamatute plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara . Teise osa jaoks olen küsitlenud Valga Gümnaasiumi õpilasi, et saada teada nende arvamused e-raamatute kohta. Nendest kahest osast saadakse ülevaade sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik, kui populaarsed on need õpilaste seas juba praegu ja kas on võimalik, et paberkandjal raamatud surevad välja.

1. E-RAAMATU OLEMUS

Vikipeedia ütleb e-raamatutu kohta järgnevalt: " Elektrooniline raamat (ka e-raamat, digitaalne raamat) on teksti-ja pildimaterjalil põhinev digitaalses vormis toodetud, avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog". (Vikipeedia 2013) Lihtsamalt oleks e-raamatu definitsioon "Raamat elektroonilisel kujul, st mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon".
Inimesed saavad osta e-raamatuid disketile või CDle, kuid kõige populaarsem viis saada endale e-raamat on osta raamatust allalaaditav fail (või muust lugemisvarast) veebisaidilt, et pärast seda lugeda arvutist või e-lugerist. Üldiselt on võimalik endale e-raamat hankida viie minutiga. (techtarget 2013)

2. E-RAAMATUTE TOOTMINE

Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei lasta tavaliselt ühekorraga müügile. Tihti on e-raamatud toodetud juba olemasoleva trükitud raamatu skänneerimise teel. Mõnikord kasutatakse robotic book scanner tehnoloogiat, mis lubab raamatuid skänneerida kiiresti, ilma originaalraamatut kahjustamata. Raamatu skänneerimine loob komplekti pildifaile, mis konverteeritakse tekstiformaati OCR programmi abil. (Firstmonday 2013) Vahel võidakse e-raamat saada lihtsalt olemasoleva raamatu klaviatuuril sissetrükkimise teel.
Mõned raamatud avaldatakse vaid digitaalselt. Sel juhul konverditakse tekstifail lihtsalt mõnesse muusse formaati , kuid ka seda mitte alati. E-raamatu trükitud raamatuks muutmiseks on palju lihtsam viis – printimine . (Wikipedia 2013) Tavaliselt aga avaldatakse kõigepealt raamatu printversioon ning, kui autor soovib, hiljem e-raamat.

3. E-RAAMATUTE AJALUGU

Esimest korda kirjeldas e-raamatut Robert A. Heinlein oma ulmeromaanis "SpaceCadet"(1948). Alguses olidki e-raamatud vaid ulmekirjanduses, kus kirjeldati neid nii e-lugeri sarnaste seadmetena, kui õhku projitseeritud lehekülgedena. Esimene raamat, mis vaid digitaalsel kujul avaldati, oli Stephen King 'i " Riding the Bullet".
Elektrooniliste väljaannete sünniks loetakse aga 1971 .aastal Michael S. Harti poolt algatatud Gutenbergi Projekti. Selle eesmärgiks oli teha avalikult kättesaadavaks raamatud ja muud väärt tekstid elektroonilisel kujul. 1971. aasta juulis avaldati esimene e-raamat lihtsas ASCII tekstiformaadis. Esimesed e-raamatud trükkis Hart vabatahtlike abiga lihtsalt arvutisse ümber. Seetõttu nimetati neid siis e-tekstideks, kuna oma olemuselt polnud nad midagi muud kui tavalised tekstifailid. Esimene teos, mille Hart e-raamatuna avaldas, oli Iseseisvusdeklaratsioon .
1989. aasta augustis avaldas Gutenbergi Projekt 10. e-raamatu "King James Bible ". 1991. aastal trükkis Michael Hart sisse kaks raamatut – "Alice Imedemaal " ja "Peeter Paan ". Pärast esimese netibrauseri Mosaic väljalaskmist kahekordistus Gutenbergi Projekti jõudlus igal aastal. Augustis 1997 jõudis Projekt Gutenberg oma 1000. e-raamatuni. 1998. aastal teatas Michael Hart, et tema eesmärk on jõuda 10 000 e-raamatuni. See eesmärk saavutati 2003. aasta oktoobris .
Sissetrükitud raamatuid hakati põletama CD-le ja DVD-le. Kuna toorikud olid odavad, saatis Gutenbergi Projekt tasuta koopia kõigile, kes seda tahtsid. 10 000 raamatu ilmumise tähistamiseks anti välja DVD 9400 raamatuga.
Detsembriks 2003 oli Gutenbergi Projekt sisse trükkinud 11000 raamatut kogumahus 110G erinevates formaatides (ASCII, HTML, PDF). 2005. aasta jaanuaris jõuti 15 000. raamatuni, milleks oli George Santayana "The Life of Reason". Tänaseks on Gutenbergi Projekti koduleheküljel saadaval 33 000 e-raamatut. ( etudes -francaises 2013)

4. E-LUGERID

E-raamatuid saab lugeda nii arvutis, nutitelefonides kui pühendatud lugerites (inglise keeles dedicated readers). Viimastest tulebki pikemalt juttu .
Kuigi suurem osa pihuarvuteid ja nutitelefone võimaldavad teatud programmide abil e-raamatuid lugeda, ei saa neid e-lugeritega sassi ajada. Pärast seda kui Apple lasi välja iPadi , kõrvutatakse seda tihti e-lugeritega, kuid kuigi ka iPad võimaldab e-raamatute lugemist, on ta siiski tahvelarvuti . E- luger on elektrooniline seade, mis on loodud põhiliselt e-raamatute ja –väljaannete lugemiseks, ning mis kasutab teksti kuvamiseks e-tindi tehnoloogiat. (Wikipedia 2013) E-paber, mida e-lugerites kasutatakse, on disainitud jäljendama päris paberit. Vastupidiselt tavalisele lameekraaniga seadetele peegeldab e-paber valgust nagu päris paber.
Esimene e-luger oli Nuvo Media poolt välja antud Rockete Book (pildil). See oli keskmise pehmekaanelise raamatu suurune käeshoitav puutetundliku ekraaniga seade, mis võimaldas lugeda e-raamatuid. (Infotoday 2013) Selle ühendamine arvutiga oli kohmakas – kõigepealt tuli see ühendada pistikuga ning alles siis sai selle kaabli abil arvutiga ühendada.
Rockete Book’ile järgnesid Ever yBooki välja antud Every Book, Soft Book Pressi Soft Book ja Librius.com’i Milleniume Book.
Tänapäeva e-lugerid ei ole kindlasti mõeldud ainult e-raamatute lugemiseks. Suurem osa lugereid võimaldab kuulata muusikat, kasutada Wi-Fi’t, neis on märkmiku- ja kalendrifunktsioonid. E-lugerites enimkasutatav operatsioonisüsteem on Linux ning enimtoetatavad faili formaadid .pdf, .html ja .epub.
Eestisse tuli esimene e-luger, Intereadi Cool-Er, müügile 2010. aasta veebruaris. Seda müüakse Rahva Raamatu kauplustes ning see maksis 250eurot. ( Rahvaraamat 2013)

5. E-RAAMATUTE PLUSSID JA MIINUSED

E-raamatute plussideks loetakse alljärgnevat:

• e-raamatute ja –lugerite mobiilsus ;
  
• võimalus kanda endaga elektrooniliselt kaasas korraga sadu raamatuid;
  
• võimalus säästa paberit;
  
• inimesed veedavad niigi palju aega arvuti ees, nii et miks mitte sisustada seda aega raamatut lugedes ;
  
• olenevalt müüjast saab kogemata kustutatud või muul moel kaotatud e-raamatuid tasuta taastada;
  
• autoritel on lihtsam ja odavam avaldada e-raamatuid
  
• võimalus muuta kirja suurust ja stiili, kasutada multimeediat (olenevalt raamatust);
  

Miinusteks loetakse

• ühise formaadi puudumist;
  
• kurnavat mõju silmadele;
  
• ’’päris raamatu tunde’’ puudumist;
  
• kõik raamatud pole digitaalformaadis saadaval;
  
• e-lugerite tootmisel paiskub keskkonda toksilisi ained;
  

• suurte piltidega raamatuid võib olla ebamugav lugeda
  

6. UURIMUSE LÄBIVIIMINE

6.1. Andmete kogumine

Käesoleva uurimistöö jaoks koostati küsimustik, et uurida, mida arvavad Valga Gümnaasiumi õpilased e-raamatutest ja raamatute tulevikust . Küsimustik viidi läbi interneti teel kolme klassi vahel. Igast klassist vastas 10 juhuslikku inimest, kolme klassi peale kokku vastas küsimustikule 30 gümnaasiumiõpilast.

6.2. Küsimustike analüüs

Küsimustike teel kogutud andmed analüüsiti ning tulemused esitatakse alljärgnevas peatükis.
30 vastajast 22 (73%) vastasid, et nad on e-raamatutest kuulnud , kuid täpsemad teadmised selles vallas puudusid. Viis inimest teadsid, mis on e-raamatud ja e-väljaanded ning olid mõnda neist isegi lugenud. Kolm inimest vastas, et ei tea e-raamatutest mitte midagi.
Küsimusele "Kas e-raamatud on tulevik?" vastas kuus inimest kindlalt "jah." 17 õpilast oli arvamusel, et e-raamatud on tõesti tulevik, kuid kindlasti mitte lähitulevikul. Seitse inimest aga vastas eitavalt ning jäid arvamusele, et e- raamatutel ei ole tulevikku ja paberkandjal kirjandus jääb püsima. Järelikult polegi noored nii kindlad e-raamatute kiires levikus ja tulevikus.
23 õpilast leidis, et e-raamatuid võiks koolis kasutada õppematerjalidena. Põhjenduseks oli eelkõige toodud mugavus ja et neid on kergem kaasas kanda. Mõned õpilased olid väga veenvalt välja toonud , et e-raamatuid mahub e-lugerisse kõvasti rohkem kui paberkandjal raamatuid koolikotti ning e-luger mahub ilusti kätte ära ehk on mugavam.
Raamatute digitaliseerimise kohta oli vastaksid arvamusi : osad pidasid seda "heaks ideeks ", teised "mõttetuks" . Enamik siiski pooldas seda, tuues põhjenduseks, et see lihtsustaks meie tänapäeva elu veelgi rohkem. Paljud olid siiski ka selle vastu, põhjendades, et raamat peaks jääme ikka korralike kaante vahele. Oli ka neid, kes kartsid, et e-raamatute pikaajaline lugemine kahjustab silmi.

KOKKUVÕTE

Seda uurimistööd kirjutama asudes oli töö autor veendunud, et teab e-raamatutest üsna palju ja näeb, kuhu inimkond selles valdkonnas liigub. Autor arvas , et tänapäeva õpilased on niivõrd tehnikaga seotud, et enam vanu traditsioone ei austa. Selgus aga, et oma teadmisi hinnati natuke üle.
Praegu pole e-raamatud veel väga populaarseks saanud, kuid kõik digitaalne paistab tänapäeva maailmas erakordselt kiiresti edu saavutavat. Samas pole oodata, et paberkandjal raamatud niipea veel ära kaovad. Loomulikult ei kavatse raamat, mis on inimeste meeli lahutanud sajandeid , alla anda e-raamatule, mis on eksisteerinud vaid mõnikümmend aastat.
Valga Gümnaasiumi õpilased on üldiselt teadlikud tänapäeva muudatustest, sealhulgas ka e-raamatute arengust, kuid täpsemalt süvenenud sellesse ei ole. Paljud on huvitatud e-raamatutest – need on uued ja huvitavad, kuigi tegelikult on nad vaid lihtsad tekstifailid. Küsitlusest saadud vastuste põhjal võib kindlalt järeldada, et trükitud raamatud ei kao veel niipea.
Keegi ei suuda ennustada, millal e-raamatud tippu jõuavad või millised siis e-lugerid välja näevad. Keegi ei tea, kas paberkandjal raamat jääb püsima veel sajanditeks.

SUMMARY

When i was beginning to write this research, i was convinced that i know quite a lot about e- books and see where the majority of humanity is moving in this area. I thought that today 's students are so related to technology , that they would not respect the old traditions anymore. It appears , however , that i overestimated my knowledge .
Currently, e-books aren't that popular yet, but it seems that everything in today's digital world is achieving success extremely fast . However, it's not expected that the paper books will be disappearing any time soon. Of course , the book, that has been with the man kind for centuries and amused them, will not be giving up to something , that has only been existing for a few decades.
Valga's High School students are generally aware of the changes in today's world, including the changes and achievements of e-book.Majority of students are interested in e-books - they are new and interesting , even though in reality they are just simple text files. With the responses i received from the survey , i can confidently say that printed books will not be disappearing any time soon.
Nobody can predict when e-books will reach the top or what the e-readers will look like in the future. Nobody knows whether the paper books will endure for centuries to come or not.

ALLIKATE LOEND

• GemstarAcquiresNuvoMedia, Inc. and SoftBook Press, Inc. http://www.infotoday.com/it/mar00/news12.ht m(12.05.2013)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/E-book (06.05.2013)
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e-book_readers (28.04.2013)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/E-raamat (23.04.2013)
  
• http://pood.rahvaraamat.ee/e-lugerid/3/1245/e-lugerid (26.04.2013)
  
• Lebert, Marie2009.A Short History of eBooks http://www.etudes-francaises.net/dossiers/ebookEN.pdf (08.05.2013)
  
• Lynch, Clifford2001.TheBattletoDefinetheFuture of theBookinDigitalWolrd http://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/864/773 (12.05.2013)
  

LISAD

LISA 1 Küsimustik õpilastele

Lugupeetud küsimustiku vastaja!
Mina, ****** ****, koostan oma uurimustööd teemal e-raamatute populaarsus. Minu uurimustöö üheks osaks on küsitlus, mille viin läbi Valga Gümnaasiumi õpilaste seas. Olen väga tänulik, kui vastate ausalt ja nii, nagu teemast arvate . Hindan teie arvamust kõrgelt. Sobivale vastusele tõmmata joon alla. Küsimustiku vastused on anonüümsed.
Palun pange kirja oma andmed
Sugu:
Vanus:
Kas teate mis on e-raamatud ja e-väljaanded?
Ei, ei ole kursis
Olen kuulnud, kuid täpselt ei tea
Jah, olen neid lugenud
Kas E-raamatud on tulevik?
Jah
Ei
Kunagi kindlasti
Kas E-raamatuid võiks ka koolis kasutada õppematerjalidena?
Jah
Ei
Põhjenda eelnevat vastust
Mida arvad raamatute digitaliseerimisest? Kirjutage vastus ise, põhjendage.
Aitäh vastamast!