E-raamatute kasutamine ja ajalugu (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

docx

E-raamatud uurimistöö

on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat ­ e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen palunud inimestel avaldada nende enda arvamust e-raamatute kohta. Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik ­ kas on võimalik, et paberkandjal

Informaatika

8

docx

E-luger - ülevaade / kokkuvõte (sissejuhatus infoteadustesse)

Maailma populaarseim Amazon Kindle on valmistatud Amazon.com-i poolt. Esimest Kindle’i mudelit esitati 2007. aastal. Amazon Ameerikas avalikustas 2010. aastal, et nad on müünud rohkem e-lugereid kui raamatuid. Esimene Amazon Kindle maksis 399 USA dollarit. Kindle edukusele on kaasa aidanud ka Stephen King, kes kirjutas ühe romaani digitaalsel kujul avaldamiseks ja seda müüdi ainult Amazon.com-i vahendusel. Apollo e-luger on ainuke eestikeelne ja Eesti e-raamatute poega e-luger. Apollol on kaks e- lugerit, millest üks maksab 130 eurot ja teine 149 eurot. Esimene Apollo e-luger anti välja 2013. aastal. Need on valminud koostöös Euroopa suurima e-lugeri tootjaga PocketBook. Kobo on maailma suuruselt teine e-lugeritootja ning suurim, mille e-lugerid loevad Eestist ostetud e-raamatuid. Kobol on ka app, mille allatõmbamisel on võimalik erinevates seadeldistes raamatuid lugeda. 2010. aastal anti välja esimene Kobo e-luger. Allikas: Mogg, 2011

Sissejuhatus infoteadustesse

15

docx

Uurimistöö "Kohustusliku kirjanduse populaarsus 11.klassides"

VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasim

Kirjandus

38

docx

Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja12. klasside õpilaste lugemisharjumused

3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine 4. Kas loed regulaarselt mõnda ajakirja? Joonis 5. Regulaarne ajakirjade lugemine. 10. klass noormehed (n=13) ja neiud (n=13) ning 12. klass noormehed (n=5) ja neiud (n=6) 10. klassis on ajakirjade lugemises aktiivsemad noormehed, kuid 12. klassis on suurem hulk ajakirjade lugejatest neiud. Tuleb välja ka see tõsiasi, et 12. klassis on rohkem neid õpilasi, kes ajakirju loevad. Loetavaim ajakiri on Imeline Ajalugu, sellele järgnevad Kroonika ning Imeline Teadus (Lisa 3). 2013. aasta seisuga on Eesti populaarseim ajakiri Kroonika (Eesti loetavaim...., 2013), mis on ka uurimistööst selgunud, et Kroonika on üks loetavaimatest ajakirjadest. 12 3.3. Kohustuslik kirjandus 5. Kas loed Internetist kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtteid? Joonis 6. Kohustusliku kirjanduse sisukokkuvõtete lugemine 10. klassis.

Kirjandus ja ühiskond

11

txt

Uurimistöö 5-9. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta

Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni

Kirjandus

59

pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

aritmeetiline keskmine iga klassi vastava soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks poiste tulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine 5. klassi, 8. klassi ja 11. klassi poiste vastuste protsentidest. Jällegi, niimoodi ei saa õiget pilti terve kooli poiste arvamusest, kuid klasside erinevatest vastanute hulgast tingitud erinevuste kõrvaldamiseks oli see vajalik. Mõne küsimuse puhul oleks olnud aritmeetilise keskmise kasutamine tulemuste analüüsimiseks halb, sest selle õigsust üldise käitumise vaatlemisel kahjustavad üksikud keskmisest väga palju erinevad vastused. Sellistel puhkudel kasutati vastuste mediaani (arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on vastuste seas ühepalju), mis andis aritmeetilise keskmisega võrreldes objektiivsema tulemuse. 10 2. TULEMUSED 2.1. Internetimeedia 2.1.1. Küsimus 1

Kirjandus

51

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline tegevus, mille eesmärgiks on teadmiste efektiivne edastamine ja inimtegevuse tulemuste salvestamine sotsiaalseks, institutsionaalseks ja/või individuaalseks kasutamiseks ning infovajaduse rahuldamiseks. Ühiseks jooneks peetakse raamatukoguteaduse ja infoteaduse sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm). Tema arvates võib erinevad lähenemised kokku koondada teadmisteks, kuid see moodustab siiski pigem uurimisvaldkonna kui akadeemilise distsipliini.

Infoteadus

74

pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus

Kommentaarid (0)