Planeeritava uurimistöö uurimismeetodite kirjeldus Teadustöö alused Kirjelus Juhendaja/õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane Fedor Sidorov 183512VDVR Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus VDVR 14/17 Tallinn 2018 Sisukord Intervjuu.........................................................................................................................4 Dokumentide analüüs....................................................................................................4 Andmete analüüs...........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Uurimistöö kirjutamine on tähtis osa, et diplomit saada. Tavaliselt see on raske ja pikk protsess, millele...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud eksperimendi ideedest otsustasime valida (eba)eetilise käitumise töökohal ja täpsemalt selle, kui ausalt soetavad inimesed kontoris pakutavat kohvi. Lisaks käsitletakse töös üldistavalt tegureid, mis mõjutavad organisatsioonide ja nendes töötavate inimeste eetilisust.
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................... Error! Bookmark not defined. TEOREETILINE ÜLEVAADE ................................................ Error! Bookmark not defined. EMPIRILINE UURIMUS ......................................................... Error! Bookmark not defined. Eesmärk ja hüpoteesid ....
Kadri Sigur MEESTE JA NAISTE TARBIMISHARJUMUSED RÕIVASTUSES EESTIS UURIMUSTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva-ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12 Juhendaja: Helina Prints Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilise...
PROOVI VÕTMISE TEHNIKA 1. Mis on sihtpopulatsioon proovi võtmisel? Populatsioon, millele omistatakse mõõtmistulemused. 2. Mis on juhuslik proov? Kõige parema tulemuse annab proovide juhuslik väljavalimine. Juhusliku valiku korral on igal populatsiooni osal võrdne võimalus saada proovis esindatud. 3. Mis on esindusproov? Üksikproov, mis esindab mingi üldise nähtuse või populatsiooni keskmisi omadusi. Ei ole kuidagi võimalik valida sellist proovi juhuslikult või tõestada tema esinduslikkust. Proov esindab tõeliselt midagi ainult siis, kui see defineeritakse eelnevalt kui materjali esindaja. · Õhutemperatuur Tallinnas · Veetemperatuur Pirita rannas · Veeproovid 4. Mis on alamproov? Analüüsiks toodud proovi suurus on tavaliselt palju suurem kui analüüsiks vaja ja seetõttu tuleb proovi suurust laboris veel vähendada. Tuleb jä...
nähtust · Võrdlev uuring võrreldakse erinevaid rühmi · Selgitav uuring selgitada inimese käitumise ja tegevuse motiive. Vastus küsimusele "miks" Meetodite rühmitamine kasutamisotstarbe järgi: Andmekogumismeetodid ankeet, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu Andmetöötlusmeetodid keskmiste arvutamine, korrelatsioonid, variatsioonid jms Tulemuste esitamise meetodid tabel, diagramm, joonis, valemid jms Uurimismeetodite liigid Juhtumiuuringud: populaarne meditsiinis ja ärimaailmas uuritakse isikuid, organisatsioone või rahvusi peamiselt uuritakse üksikjuhtumit, üritatakse analüüsida mitut juhtumit kasutatakse mitut allikat (kirjalikud materjalid, suulised aruanded, uurimisobjekti vaatlused) Uurimismeetodite liigid Eksperimendid: kasutatakse peamiselt loodusteadustes uuringud püütakse läbi viia piiratud ja kontrollitud katsetingimustes kvantitatiivne uurimus
........................................................................................... 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil
Kodutöö nr 3 Tiina Liiv Vajan olukorra kohta rohkem infot! Kuna õpetajal endal puudub (oletan) idee, miks just tema tunnis nii juhtub, siis pakun õpetajale, et lähen vaatlen tema tundi. Võrdluseks vaatlen kindlasti mõnda teist tundi selle klassiga et saada selgust: milles seisneb poiste halb käitumine ja kas see käitumine on ainult selles tunnis. Võimalus on, et poistel on igav sellisel juhul on vaja neile jõukohasemat õppetööd ( igav võib olla, et liiga raske või liiga kerge tunnis). Noormehed võivad nii käituda ka tähelepanu tõmbamiseks kas siis õpetaja tähelepanu või kaasõpilaste oma. Võimalus on ka selles, et õpetaja on tunnikorras liiga leebe ja noormehed kambavaimus kasutavad seda olukorda nii ära. Klassis hindan ka seda milline on klassiruum, kas poiste istekoht on hästi valitud või segab seal midagi neid. Samuti klassi omavahelist suht...
Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kvantitatiivne, kombineeritud uurimus, nende tunnusjooned ja iseärasused. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina
osaturgudeks segmentideks, so. Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks, kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele.Sihtturu valikul tuleb:hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust ,segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele,igale segmendile teha oma turundusstrateegiaTURUNISS: tootjate poolt rahuldamataTURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegmentTuru - uuringu protsess:probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine; uurimismeetodite määratlemine;andmete kogumine ja analüüs;tulemuste interpreteerimine ja esitlemine
Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse. Kriitilisus on ka see, et empiirilised teadused peavad olema kontrollitavad, sest kui teadus ei vastaks kontrollitavuse nõudele, siis ei areneks see ja muutuks pseudoteaduseks
Retsenseerimisel lähtutakse allpoololevast: • teema aktuaalsus, sõnastuse selgus, töö sisu vastavus teemale; • probleemistik, uurimistöö probleemi, eesmärgi, ülesannete loogiline seotus, sõnastuse täpsus; • metoodika ja andmeanalüüs, uurimismeetodi/uurimismeetodite sobivus antud töö teostamiseks ja andmetöötluse teaduslikkus ning usaldatavus; • töö teoreetiline tase kirjandusallikate refereerimistase, kirjandusandmete esitamise adekvaatsus, kirjandusallikate teemakohasus, lõputöö järelduste teoreetiline tase; • töö uurimusliku osa analüüs uurimuse maht, uurimistulemuste esitamise süsteemsus, tulemuste analüüs, tabelite, jooniste kohasus, järelduste vastavus uurimistulemustele; • töö vormistus, liigenduse sobivus, keeleline korrektsus, viitamise õigsus, kasutatud allikaloendi täpsus, töö terviklikkus ja lõpetatus, töö tehnilise vormistuse vastavus õppeasutuses kehtivale kirjalike tööde juhendile; • töö praktiline väärtus uurimistulemuste...
Teema Päikesesüsteemi kokkuvõtteks. 1. Milliste uurimismeetodite abil füüsikat uuritakse?- Teoreetilised ja eksperimentaalsed. 2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline
Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimustele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 1.4.Uurimistmeetodid pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias. 3 Pedagoogikas ja pedagoogilises psühholoogias kasutatavate uurimismeetodite tundmine on vajalik pedagoogilise psühholoogia kursuses tutvustatavate uurimustulemuste paremaks mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste
vastandamist. Teadusmaailmas toimuvad tulised vaidlused selle üle, kas õigem on kvantitatiivne või kvalitatiivne uurimine. See nn ,,paradigmade sõda" (Gage 1989) pole veel sugugi lõppenud. Pole seni selgete tulemusteni jõutud, et öelda milline lähenemistest, kvantitatiivne või kvalitatiivne, on õigem. Viimasel ajal hakkab välja kujunema hoopis seisukoht, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsestkvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999; Tesch 1990). Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega, metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne.
Rakendusliku orientatsiooniga - Kliiniline psühholoogia - Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?) Teaduslik meetod psühholoogias: 1) probleemi defineerimine 2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega 3) testitava hüpoteesi formuleerimine 4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus
NAHKRÕIVAD ANKETEERIMINE Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12B Juhendaja: Anu Tsistova Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kaaskiri.................................................................................................................................................4 Küsitlus...............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7 ...
Aino Rätsep Nõukogude Kool, 1979, märts 1979. a. Nõukogude Kooli juuli väljaandes olev artikkel ,,Arengupeetusega laste matemaatikateadmiste iseärasusi" kajastab uurimistööd , mille eesmärk on tundma õppida 6- 9- aastaste vaimselt alaarenenud ning arengupeetusega laste hulgakujutluste ja arvu mõiste iseärasusi. Uurimismeetodite kompleks koostati J. Piaget', A. Leusina ja M. Perova materjalidele toetudes, mis käsitleb uurimustulemusi hulkade tajumise, võrdlemise, samaväärsuse säilimise, arvude tundmise ja võrdlemise oskuste kujunemise kohta vaimselt alaarenenud 6- ja 7-aastastel lastel. Esitatav materjal on mõeldud koolieelsetele lasteasutuste kasvatajatele, 6-aastaste laste ja 1. klasside õpetajatele, sest ka nendel võib olla kokkupuuteid niisuguste lastega, kellele nimetatud ainelõigud raskusi valmistavad.
teoloogias nimetatakse küberneetikaks õpetust kiriku valitsemisest ja juhtimisest. (Vikipeedia, 2014) Küberneetika väljakujunemine algas alles pärast Teist maailmasõda. Küberneetika sünniga seostatakse 1948. aastat, mil ilmus Norbert Wieneri raamat ,,Küberneetika ehk juhtimine ja side loomas ning masinas''. Selles töös näitas silmapaistev ameerika matemaatik esimesena täpselt üldise juhtimisteooria loomise teed ja pani aluse erinevate süsteemide juhtimise ning side probleemide uurimismeetodite ühtsusele. Vahetu tõuke juhtimisprobleemide intensiivseks uurimiseks andsid konkreetsed praktilised ülesanded, nagu arvutite loomine ja kasutamine, kasuliku signaali eraldamine temaga kaasnevast mürast, mõningad neurofüsioloogia ülesanded jne. Mitmed eelnevalt uuritud teaduslikud suunad on nüüdseks moodustanud küberneetika põhituuma ning olnud arengul tõukavaks jõuks. Ligi 120 aastat on tegeldud reguleerimisteooria ja tagasisidestatud süsteemide teooriaga (Maxwell, Võsnegradski)
Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Durkheim. -Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja -Väga tähtsaks pidas teaduses meetodit ("Sotsioloogia meetodi reeglid") -Asutas aastaraamatu "Année sociologique" (Esimene sotsioloogia ajakiri Prantsusmaal) -Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: traditsioonilised ja kaasaegsed. -Uuris enesetappe. Marx. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse:
loomakooslused. 4. Geoökoloogia uurimisobjektiks on maastikud koos neid asustava elustikuga. 5. Globaalökoloogia uurimisobjektiks on biosfäär. 6. Üldökoloogia uurimisobjektis on eluslooduse ja keskkonna vastastikuse mõju üldiste seaduspärasuste selgitamine. Küllap leidub teisigi alaliike, kuid eelöeldustki järeldub, kui laiad ja mitmetahulised on ökoloogia uurimisvaldkonnad. Ökoloogiat võib liigitada ka uurimismeetodite järgi. Näiteks eristatakse: o Süsteemiökoloogia (meetod süsteemanalüüs) o geneetiline ökoloogia (ka kemoökoloogia) o füsioloogiline ökoloogia (või ökofüsioloogia) jne. Loodus on vastastikuste sõltuvuste väga keerukas võrk, millesse inimene on tihedalt sisse põimitud. Inimesel ei ole selles võrgus suuremaid eeliseid võrreldes teiste organismidega. Väga tihti ta aga nii arvab (nõukogude aegne loosung me ei oota looduselt ande vaid me võtame neid ise)
väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajadus täpsemalt teada mingist valdkonnast, hakkasid geograafid spetsialiseeruma.Geograafia harud: 1)Meteoroloogia 2)bioloogia 3)majandus 4)ajalugu 5)astronoomia 6)geoloogia Tehakse pidevat koostööd teiste valdkondadega ja on toimunud lõimumine. 2) toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks; VAATLUS- jälgitakse protsessi ise sekkumata. Tänapäevase vaatluse juurde käib ka MÕÕTMINE-vaadeldu jälgimine ja kirja panemine kindlate reeglite järgi.peab saama omavahel võrrelda. Inimgeograafias tehakse KÜSITLUSI, et teada saada inimeste kohta
Elementaarosakeste maailma mitmekesisusega puutus füüsika kokku tuumaprotsesside uurimisel. Elementaarosakeste füüsika eraldamine iseseisvaks uurimispiirkonnaks toimus suhteliselt hiljuti, umbkaudu 1950. aastal. Praegu kaks iseseisvat füüsika haru: ühe sisuks on aatomituumade uurimine, teise sisuks on elementaarosakeste olemuse, omaduste ja vastastikuste muundumiste uurimine. Käsitletavate probleemide ja uurimismeetodite rakendamise osas säilis neil aga palju ühist. Tuuma ja elementaarosakeste füüsika tekkis ja arenes vastavate seadmete leiutamise tõttu. Need on tuumade ja elementaarosakeste põrkumiste ning vastastikuste muundumiste registreerimise ja uurimise seadmed. Just need seadmed annavad informatsiooni mikromaailmas toimuvatest sündmustest.[1] ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID
aitamisest, inimese sotsiaalne tegevusvõime ja ühiskonda integreerumine, indiviidi elukäigu kujundamine ning mina- ja meieidentiteedi moodustamine. Subjektiks kasvamine oludes, mis ohustavad subjektsust Sotsiaalpedagoogika on huvitatud nendest õppimis- ja kasvuprotsessidest, mille kaudu moodustub ühiskondlik teovõime ja sotsiaalne identiteet ning saavutatakse iseseisvus ja piisav eluga toimetulek. Teadmiste hankimine juhtumiuuringutest ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kasutusvõimalustele üldse. Küsimusteasetus peab sisaldama sotsiaalse ja pedagoogilise ühendamisest tulenevat vaatenurka. Oluline koht ajaloolisel uurimusel Psühhosotsiaalsed tegevusalad: Sotsiaalteaduslik - rõhutatakse inimese sotsiaalse asendi, olukorraga ja isiksusega seotud küsimusi. Sotsiaalpoliitiline materiaalsete, sotsiaalsete, psüühiliste ja füüsiliste energiavarude tagamine. Üldpedagoogika on suunatud kodanike sotsialiseerumise ja tööturule
edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab inimteadvusele, inimteadlikkusele, inimfaktorile ja loovusele keskse ja aktiivse rolli. Inimfaktorile ja vabadusele rõhu asetamine on taoliste uurimismeetodite võtmeteguriks. Humanistilikke võtteid on uurimistöö läbiviimisel informatsiooni kogumiseks rakendatud Ley töödes (1974, 1977). Tema töö eesmärgiks oli tavaliselt märkamata jäänud tähenduslikkuste abil Philadelphia jõukude tegutsemisviisidele seletusi leida. Ta märkis, et tähenduslikkuse kujunemisel on eriliselt tähtis asukoht, kuid siiski ei saa rääkida vaid asukohast, objektile tähelepanu pööramata. Rõhku peab panema ka kavatsustele ning kujundlikkusele. Seega,
Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist, mõned asjad võivad tuleneda usust, teised rajanevad isiklikul vaatlusel ja kolmandate juures on tegemist intuitsiooniga. Tuleb mõista teist inimest. Objektiivsus toetub arvudele ja väldib isiklikku erapoolikust. Objektiivsuse saavutamisele aitavad kaasa mõõteriistad, kuna need jätavad vähe ruumi oletustele. Empiirilised andmed on sellised, mida saab arvuliselt mõõta ja loendada. Viimasega 2 probleemi: andmete usaldatavus ja uurimismeetodite kehtivus. Valim on väljavõte huvipakkuva elanikkonna hulgast. Iga teadlase kohus on teha oma uurimismaterjalid kolleegidele kättesaadavaks. Kvantitatiivsed uuringud on eelkõige kirjallikud. Kvalitatiivsed uuringud baseeruvad peamiselt sõnalistel kirjeldustel, mitte arvudel. Sotsioloogia peab arvestama makrotasandi sotsiaalse organisatsiooni ja mikrotasnadil olevate indiviidide elukorraldusviiside vastastikust mõju, kuid alles hiljaaegu on hakatud looma
Muidugi pole juhuslik, et Freud nalju analüüsima sattus. Tema unenäoteooria sarnaneb huumoriteooriale ning algtõuke naljadest kirjutamiseks andis W. Fliessi märkus Unenägude tõlgendamise kohta: Unenäod paistavad vahel nii naljakad. (Oring 1987: 271) Kaheldamatult pani Sigmund Freudi teooria aluse uuele meetodile rahvajutuuurimises, mis leidis rohkelt järgijaid. Selle soosituse põhjusi on mitmeid. Räägitud on ühiskonna ja sotsiaalteaduste uurimismeetodite kriisist, teadusalade piiride ähmastumisest. Vanad, traditsiooniliste meetodite abil otsitud nalja, aga ka kogu pärimuse seletused ei suutnud rahuldada naljauurijaid, eriti uut "mässumeelset maailma" defineerivalt esindava anekdoodi puhul. Neile heideti ette võimetust tungida asja sisuni, olemuseni. Uued naljainterpretatsioonid annavad võimaluse iseenda ning oma maailma mõtestamiseks just kaasajal, kus kõik on lubatud ning suhteliseks kuulutatud
eakaaslastega tegutsedes, mängides). Mängu tähtsus lapse arengus. Erinevad mängu liigid. Mängu tähtsus õppimisel. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 104-137 9. Lapse arengu hindamine. Lapse arengu hindamise põhimõtted. Lapse arengu hindamisel kasutatavad meetodid (vaatlus, intervjueerimine, testid). Vaatlus, vaatluse eesmärk, vormid, meetodid ja tehnikad. Intervjuu, intervjueerimise põhimõtted ja eripärad laste puhul. Testid. Laste testimise iseärasused. Erinevate uurimismeetodite võrdlus: teadlikkus meetodi eelistest ja piirangutest. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite erinevused. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk.141-170 Laste arengu mõistmine, lk.3-23 10. Lapse arengu teooriad. Inimese arengu perioodid E. Eriksoni järgi. oraalne periood esimene eluaasta usaldus umbusaldus (suhe emaga või hooldajaga : ema tundlik reageerimine lapse vajadustele soodustab usaldusliku suhtumise kujunemist kogu maailmasse)
äriregistrist, kaubandus- ja kutseliitudest ning mujalt. Uuringu etapid on seega järgmised: 1.Probleemi defineerimine: hästi snastatud ja teadvustatud probleem on pool lahendust. Kui probleem ei ole selgelt formuleeritud, vivad uuringuga seonduvad kulud ületada sellest saadavaid tulusid.Vältida tuleks probleemi liiga laia ja liiga kitsast defineerimist. 2.Tegevusplaani väljatöötamine uuringu läbiviimiseks: infoallikate kindlaksmääramine, uurimismeetodite (konsultant- vi küsitlusuuring) määramine, küsimustike väljatöötamine, valimi vtmise phimtete määramine ning valimi vtmine, kontakteerumise meetod (telefon, isiklik, kiri). 3.Andmete kogumine: uuringu kige kulukam etapp, mille puhul aga peab rhutama ka praeguse sidetehnika vimalusi. 4.Andmete ja info analüüs : kas maatriksmeetod, statistiline analüüs spetsiaalsete arvutiprogrammidega vi käsitsitöötlus. 5
Turundusuuringu etapid: võib kasutada massturundust ja ühesugust probleemi defineerimine ja eesmärkide seadmine, turundusmeetmestikku ning massikommunikatsioonivahendeid. situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine, Heterogeenne turg koosneb eri vajadustega tarbijatest. Tuleb uurimismeetodite määratlemine, ette võtta turu segmenteerimine. andmete kogumine ja analüüs, Toote diferentseerimine - toodetakse vähemalt paari omadustelt tuemuste interpreteerimine ja esitamne. erinevat toodet, mis eristuvad konkurentidest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada i...
Pean tunnistama, et protsess oli siiski omajagu raske. Kuid et tegu on mind ennast väga huvitava teemaga, siis oli seda sellegi poolest huvitav teha, sest erinevatest küsimustest koorus nii palju välja, tundub, et on väga palju mida uurida. Kui ma nüüd ise peaksin seda teemat uurima hakkama, siis olgugi, et väga põnevil, oleksin ma alguses väga segaduses. Juba praegu uurimisküsimusi paika pannes tundsin, et tahaks paljuski konsulteerida kellegi vanema ja targemaga. Seega, kui nüüd uurimismeetodite juurde minna, siis leian, et ma oleksin parajalt segaduses. Teisalt leian, et Blaikie iga etapi juures selgus midagi. Endalegi üllatuseks muutus minu uurimistöö teema. Ja seda puhtalt tänu erinevaid etappe läbi tehes. Nii veider kui see ka ei ole, kohati tundus ka see ülesanne loominguline, küsimuste kategoriseerimine võib üllatavalt põnev olla. Lisaks õppisin ka omaenda küsimustes eeldusi nägema.
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näi...
üldistatakse saadud andmeid, kõrvutatakse saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtade või andmetega ning püütakse tulemust teoreetiliselt põhjendada. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Probleemide käsitlemine töö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne, s.t tuleb uurida nähtuse eri aspekte. Lahenduste teoreetilist ja praktilist taset aitab tõsta erinevate uurimismeetodite paralleelne käsutamine. Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Seejuures tuleb juhinduda teaduslikkuse kriteeriumidest. Tabelid, joonised, valemid Tabelid ja joonised illustreerivad teksti, aitavad selle sisu paremini edasi anda ning kuuluvad töö teksti, vaid väga ulatuslikud ja algandmeid sisaldavad tabelid tuuakse lisades. Soovitav on tabelite andmestiku
· Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. · Keskkonnaseire on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mille eesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saadalähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. · Vaatlus jälgimine, paljude uurimismeetodite aluseks · Loendus on loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika aluse. Võib olla absoluutne ja suhtelin loendus. · Modelleerimine on tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. · Bioindikatsioon on keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide ja nende tunnuste(vitaalsuse, ohtruse, loomade puhul käitumise) põhjal. (otsene ja akudne)
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
murdeiga) 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus – Darwini, Preyeri, Binet ´panus: Teadusliku valdkonnana sai alguse 19.saj- Charles Darwin– evolutsiooniteooria rajaja (1859). Tegeles ka arengu uurimisega. Avaldas 1877.a artikli, kus kirjeldas oma imikueas poja arengut. Darwini panus arengu uurimisse:- Temalt pärineb idee, et areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga Süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel (filosoofilised arutlused asendusid reaalse jälgimisega) Evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu. Wilhelm Preyer ilmus raamat “Lapse psüühika”,1882(peetakse tinglikult arengupsühholoogia sünniaastaks) Alfred Binet(1857-1911)–tegeles laste mõtlemise uurimisega. Esimese intelligentsustesti looja–Binet ja Simoni skaala 1905. Võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste. 3. J
Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia Teaduslik meetod psühholoogia Teaduslik meetod psühholoogias PROBLEEMI DEFINEERIMINE 2) PROBLEEM SEOSTADA JUBA OLEMASOLEVA TEOORIAGA JA VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSTEGA TÖÖ KIRJANDUSEGA TEOORIA 3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus
Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne omandamine teatud perioodil Optimaalne periood – periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini 2. Arengupsühholoogia kujunemise algus Darwin – evolutsiooniteooria rajaja 1859, idee, e areng seisneb lapse pidevas kohanemises keskkonnaga, süstemaatiliste uurimismeetodite rakendamine arengu uurimisel, evolutsiooniteooria tekitas huvi inimese bioloogilise päritolu vastu Preyer – 1882 ilmus raamat lapse psüühika. Kirjeldas oma lapse arengut kuni 2,5a. Binet – tegeles laste mõtlemise uurimisega, intelligentsustesti looja, võttis kasutusele vaimse vanuse mõiste 3. J. Piaget teooria lapse arengust – arengustaadiumid, nende kirjeldused 1) Sensomotoorne periood 0-2a – Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime
uurimine selleks loodud jaamades. Monitooringujaamad rajatakse inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele (foonaladele), inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ja nende siirdealadele. Võib olla kohalik, piirkondlik, ülemaailmne. Bioloogiline monitooring elustiku ajalise ja ruumilise muutuse monitooring. 16. Katse ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. 17. Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 18. Loendus loendamine on tegevus, mille abil saab kindlaks teha esemete(nähtuste) arvu. 19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse operatsioone, mille originaalil tegemine on liiga kulukas (näiteks kliimamuutuste stsenaariumide modelleerimine), raske või eetiliselt lubamatu. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide
määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja subjektiivseid tähendusi, mida inimesed oma tegevusega seovad. Kvantitatiivsed tuginevad pigem loodusteadustest pärinevale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks selgitada nähtusi subjektiväliselt, objektiivselt. Kontrollivad püstitatud teoreetilisi
Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht......................
uurimine. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 7. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist? Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivistlikku lähenemist iseloomustab inimtunnetuse uurimine. 8. Mida tähendab Comte ,,kolme astme seadus"? Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: · Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Psühholoogia definitsioon. Millal, kellega ja millega seostatakse teadusliku psühholoogia algust ? Milles seisneb kehamahlade teooria ? Kes selle välja töötas ? Millal ? Nimeta psühholoogia 5 teoreetilist suunda, nende esindaja ja põhiseisukohad. Nimeta vähemalt 6 psühholoogiaga seonduvat teadust. (Õpik lk 10) Nimeta vähemalt 2 psühholoogia teoreetilist- ja 4 rakendusharu. Nimeta 3 uurimismeetodite rühma. Mida tähendab korrelatsioon ? Too üks näide positiivse ja negatiivse korrelatsiooni kohta ja märgi ära. Eksperiment ehk katsed ja eetika nõuded Eksperiment selgitab põhjuslikke seoseid. On meetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine (nähtus kutsutakse esile) ja kõrvalnähud isoleeritakse või siis kontrollitakse, kuidas mingi kõrvalnähtus just antud nähtust mõjutaks. Eesmärgiks on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
leevendusmeetmete, vältimatu jääkmõju kirjeldus • Aruanne on loetav terviktekstina, lisad, viited • On lühike, ülevaatlik, objektiivne, erapooletu • Esitab kavandatava tegevuse detailse kirjelduse • Kasutab palju diagramme, jooniseid, fotosid ja muud toetavat materjale • Kasutab terminoloogiat süsteemselt, ka terminite seletus • Seletab lahti keerulised probleemid • Uurimismeetodite selge kirjeldus • Sisaldab alternatiivsete võimaluste selget võrdlust • Esitab negatiivsete keskkonnamõju leevendusmeetmed ja seireprogrammi • Esitab mittetehnilist kokkuvõtet, kus ei kasutata tehnilist zargooni Täiteva KMH aruanne peab sisaldama: • Taotlus ja kaasuvad tegevused • KHM osapoolte nimed; • Üldsuse konsulteerimise tulemused; • kaalutud alternatiivsed võimalused; • peamiste oluliste negatiivsete keskkonnamõjude kirjeldus
Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD Peamised TEOREETILISEMA ORIENTATSIOONIGA HARUD: ÜLDPSÜHHOLOOGIA, mis
Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring e seire plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 16. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. 17. Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 18. Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 19. Modelleerimine tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Mudelil sooritatakse katseid. 20. Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse,ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul kakäitumise jm.) põhjal. 21
Laura-Ly Lotamõis ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID KODUTÖÖ Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Merje Beilmann Esitamiskuupäev:................. Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
