Sotsiloogilise uurimistöö alused (0)

Sotsiloogilise uurimistöö alused
Kodutöö nr 1

Sisukord

Sisukord 2
1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus ? 3
2. Mis on valim ? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik ? 3
3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? 4
4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu , rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused? 4
5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded? 5

1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?

Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi . Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus , umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii võimaldab kirjeldav uurimus ühelt poolt selgitada sõnade või arvude abil nähtuse levikut ja varieeruvust, teiselt poolt aga rääkida asjast sõnadega, mis omakorda aitab näha asja olulisi külgi. (Sirje Virkus, 2010)
Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem . Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid ), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. (Sirje Virkus, 2010)

2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?

Valim on objektide kogum, mis on valitud üldkogumist ja mille kohta tahame statistilist infot saada.
Valimi moodustamise tehnikaid on erinevaid ja väga palju. Ühted näited:

Juhuslik valik – igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse . Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente.

Süstemaatiline valimi koostamine – nt elanikkonnaregistrist võetakse iga kümnes inimene

Stratifitseeritud juhuslik valim – selle meetodiga püütakse vältida juhusliku valiku poolt tekkivaid vigu. Selle meetodi kohaselt jaotatakse valim alagruppidesse, keda uurida
tahetakse. Nt kui on teada, et uuritavast elanikkonnagrupist on 7% aasiast pärit, siis peab valimist ka 7% respondente olema aasia päritolu. Sama peaks olema kõigi muude tunnustega: sugu, vanus, religioosne taust jne.

Lumepalli-meetod – kasutatakse, kui valimit on raske koostada või seda ei eksisteerigi. Sel juhul valib uurija üks-kolm sobivat respondenti ning palub neil oma küsimustik edastada samadele tunnustele vastavatele inimestele. Ehk nagu lumepall kasvab, kasvab ka respondentide arv. Samas ei saa selle meetodi kohta öelda, et see oleks juhuslik või piisavalt esinduslik. Respondendid on vabatahtlikud ja valmis koostööd tegema, ent nad võivad esindada mingeid kindlaid seisukohti teatud küsimustes vms.
Esinduslik valim kajastab üldkogu piisava täpsusega. Esinduslik valim peaks olema piisavalt suur, kõigil objektidel peab olema võimalus valimisse sattuda ja peab esindama seesmist struktuuri ehk klasside vahekorda. (Kalle Remm , i.a)

3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks?

Paikapidavaks teeb uurimise, kui see näitab ka uuringu paika pidavuste ehk kui andmekogumisprotseduurid kajastavad uurimisobjekti korrekselt.
Usaldusväärseks muudab uurimuse , kui see on tehtud erinevate uurimismeetoditega ja tehtud seda samades tingimustes ning saadud tulemus on sarnased. (Sirje Virkus, 2010)

4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?

Kvalitatiivne uurimismeetod on, kui püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine. 
Kvanitatiivne uurimismeetod: kindlate piiridega objektid, mille eesmärk on on saada võimalikult objektiivsed empiirilised andmed. Järeldusi tehakse uurimismaterjali statistilise analüüsi põhjal.
Küsitlus- võib olla mõlemat. Personaalne intervjuu- kvalitatiivne. Dokumentide analüüs- kvantitatiivne
Põhilised erinevused: kvalitatiivne üritab vaadelda nähtust sügavtutti ja eri vaatenurkadest.
(Sirje Virkus, 2010)

5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?

Peamised reeglid mida jälgida:

• mitte kahjustada osalejate huve,
  
• osalejad peavad olema informeeritud uuringu eesmärkidest,
  
• osalus peab olema vabatahtlik,
  
• tuleb tagada andmete konfidentsiaalsus ja anonüümsus .
  

(Sirje Virukus, 2010)
Kasutatud allikad
Remm, K. (i.a). Valim. Statistilised järeldused
http://kalleremm.ee/Geo-AT/Valim_statistilised_j%C3%A4reldused%20(slaidid) .pdf( 5.11.14)
Virkus, S. (2010). Uurimustöö eesmärk ja tüüp.
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/uurimist_eesmrk_ja_tp.html (5.11.14)
Virkus, S.(2010). Uurimusküsimuste sõnastamine.
http://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6055/uurimuse_kavandamine/32_uurimisksimuste_snastamine.html (5.11.14)
Virkus, S.(2010). Kehtivus ja usaldusväärsus
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/kehtivus_ja_usaldusvrsus.html (5.11.14
Virkus, S.(2010). Uurimis paradigmad .
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/lk_32.html (5.11.14)
Virkus, S.(2010). Uurimiseetika.
https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info%20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise%20meetodid/uurimiseetika.html