Päikesesüsteemi kokkuvõte (0)

Teema Päikesesüsteemi kokkuvõtteks.
1. Milliste uurimismeetodite abil füüsikat uuritakse?- Teoreetilised ja eksperimentaalsed.
2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused.
3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti.
4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikołaj Kopernik pakkus selle välja.
5. Miks me loeme Päikest ja selle ümber tiirlevaid planeete süsteemiks? - Sellepärast, et nad moodustavad kui ühtse terviku ehk süsteemi.
6. Loetle Päikesesüsteemi planeedid .- Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun .
7. Leia ning võrdle planeet Maaga järgmisi suurusi:
a. Kõige suurem planeet on Jupiter, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.
b. Kõige kergem planeet on Uraan, mis on (14 Maa massi) ning asub 19,6 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest.
c. Kõige lühem päev on 22. detsember ja see on on pööripäev - aasta pikim öö ja kõige lühem päev.
d. Kõige pikem päev on 24 juuni.
e. Kõige pikem aasta on liigaasta.
f. Kõige madalam pinnatemperatuur on -89.2 kraadi.
g. Kõige kõrgem pinnatemperatuur on 57,8 kraadi.
8. Kuidas tekib Päikesel energia? Päikeselt saabub Maale peamiselt nähtav ja infrapunakiirgus . Osa infrapunakiirgusest peegeldub ja saadetakse maailmaruumi tagasi.
9. Kui suur on Kuu tiirlemisperiood ümber Maa?-Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi.
Iseloomusta Kuu tiirlemist ümber Maa.- Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga , mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
Mis on looded ja nende tekkimise põhjus?Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme.
Kui pikk on Kuu teekond ümber Maa ?- Kuu kihutab ümber Maa ümmarguselt 1 km/s
ja kui pikk on Maa trajektoor ümber Päikese (kilomeetrites)?- u. 940 miljonit kilomeetit on maa trajektoor ümber päikese.
10. Millest tuleneb , et me näeme taevast sinisena? - Me näeme kosmost nii päeval kui öösel. Päeval muudab pildi helesiniseks atmosfääris peegelduv, kuid siiski murduv valgus päikeselt. Sinine värvus päevasel ajal on piiratud vaid meie enda tajuga.
11. Kuidas on seotud tähtede pinnatemperatuur ja ja nende värvus?- Tähed hõõguvad, meie Päikese taolised tulekerad, siis on loomulik oletada, et nende värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Sinikatel ja valgetel tähtedel peaks see olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam.
12. Sinu arvates kõige ilusam pilt , mille Sa leidsid , mis on kas kosmosest või mõnest tähest(planeedist).
13. Kirjelda päikesevarjutust. - Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale.
14. Mis tuhkvalgus ? Kuu puhul on tuhkvalgus põhjustatud Maalt Kuule peegeldunud valguse tagasipeegeldumisest Maale.
15. Mis nime kannab esimene Maa tehiskaaslane, mille eestlased tahavad kosmosesse lennutada ja mis ülesandeid see täitma hakkab? (Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube -1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust.
16. Mingi Sinu jaoks huvitav fakt, mille seda tööd tehes leidsid. (Illustreeriv pilt või
joonis)
FAKT: Kuu tekke selgitamiseks on püstitatud mitmeid hüpoteese. Näiteks on oletatud, et Kuu on asteroid , mis sattus Maale liiga lähedale ning jäi seetõttu gravitatsioonilisse lõksu. Samuti on oletatud, et vedel Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus materjal, mis koondus Kuuks. Tänapäeval enim aktsepteeritud hüpoteesi järgi on Kuu aga hiiglasliku kokkupõrke tulemus. Väga varases arengustaadiumis põrkas Maa ilmselt kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Kokkupõrke energiast piisas, et Maa täielikult üles sulatada. Maa orbiidile lennanud materjalist aga moodustuski Kuu.