LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL MA17 KÕ1 Birgit Rool KURSUSETÖÖ KAVAND Uurimistöö kavand Juhendaja Kaidi Kallas Mõdriku 2019 Uurimisprobleemi kirjeldus Uurimisprobleemiks on ettevõtte sõiduautode ja töötajate transportimisega seotud kulud. Konkreetne kirjeldus probleemist maksu ja tolliameti poolt. Alates 1. jaanuarist 2018 tekib erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist. (Tolliamet, 2019) Töötajate transport tööle ja koju tulumaksuseaduse § 48 lõikest 5¹ tulenevalt Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordile tööle ja koju, kui: 1. ühistransporti kasutad...
Bakterid ja nende levik kodus Uurimistöö 1 Sisukord Probleemi püstitamine.................................................................................................................3 Taustinfo......................................................................................................................................4 Hüpotees......................................................................................................................................5 Uurimise metoodika....................................................................................................................6 Vaatlus.........................................................................................................................................7 1. Tualettruumi ukselink.........................................................................................................7 2. Sis...
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik Artikli eesmärk on uurida kliimamuutuse mõju hariliku männi kõrgus-ja juurdekasvule. Töös on püsititatud hüpotees, et 30-40a vanusevahega puistute arengus on suuri erinevusi, mis on põhjustatud kliimamuutusest ja mullaviljakuse muutusest viimase 100 aasta jooksul. Materjalide ja metoodika osas ...
Mõisted Dispersioon [Variance] - mõõtmiskogumi dispersioon on iga mõõtmise hälvete ruutude summa Element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA..................................3 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................7 ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut A GIS-based analysis and prediction of land-use change in a coastal tourism destination area Artikli analüüs Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Artikli eesmärk ........................................................................................................................... 3 Andmed ja metoodika................................................................................................................. 3 Tulemused ja järeldused ............................................................................................................. 4 Seos Maastikuökoloogia ja – analüüsi praktikumidega ............................................................. 6 Oman...
Arli Toompuu Referaat Kivilaadsete (sh.betooni) niiskusesisalduse määramine Puidu niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Valem: , kus - puidu niiskus protsentides; - puidust proovikeha mass enne kuivatamist; - puidust proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist 100...105 °C juures. Puitu võib jagada lähtudes niiskusest järgnevalt: - absoluutselt kuiv puit: = 0 % - toakuiv puit: = 8-13 % - õhukuiv puit: = 15-20 % - poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti p...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsita...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium ÜMARMUDIL Uurimistöö Koostaja: Alina Fitissova 7A klass Juhendaja: Annika Linnas Tallinn 2012 Contents Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Metoodika............................................................................................................... 4 Uurimisobjekti valimine....................................................................................... 4 Materjali kogumine.............................................................................................. 4 Küsitlus................................................................................................................ 4 Õppematerjali koostamine...........................................................
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
Kordamisküsimused eelkoolipedagoogika eksamiks 2013 Mõisted Eelkoolipedagoogika: Kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Alusharidus: Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel ka...
Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id). Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavate...
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikum...
Individuaalsed ja vanuselised ajataju iseärasused lastel, teismelistel ja noorukitel V. P. Lisenkova N. G. Shpagonova Antud artiklis uuriti erineva vanusega laste ajataju. Uurimus põhines hüpoteesil, et laste adekvaatne ajataju kujuneb järk-järgult nende elutegevuse käigus. Eksisteerivad individuaalsed (üle- ja alahindamine; üle- ja alamõõtmine demonstreerimisel), vanuselised ja soolised eripärasused aja määratlemises vanusevahemikus 6-17. Uurimuse eesmärgiks oli analüüsida ning üldistada saadud katsetulemusi, kus kajastusid laste individuaalsed iseärasused ajalise intervalli määramisel, demonstreerimisel ning taasesitamisel. Uurimise alla võeti ka ajataju mõõtmine vanuselisest aspektist. Metoodika Katses võttis osa 392 inimest, vanuses 6-17. Eelkoolilastega viidi eksperiment läbi lasteaias, teistega aga koolides. Iga vanuse kohta oli umbes 30 katsealust, pooled neist tüdrukud ja pooled poisid. 6-aastaste seas ag...
5. HINGAMISELUNDID Ene Linn, Terje Arula 5.1. Mõisted Apnoe - hingamatus, hingamispaus, hingamise lakkamine. Düspnoe - hingeldus. Tahhüpnoe - hingamissageduse kiirenemine. Bradüpnoe - hingamissageduse aeglustumine. Kussmauli tüüpi hingamine - sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega, näiteks hüperventilatsioon respiratoorse atsidoosi korral (Wong 2008). Cheyne-Stokesi tüüpi hingamine - periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine. (Kallas jt 1999, Wong 2008.) 5.2. Hingamiselundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika ja hindamine Lapse läbivaatuse teostamisel on alati oluline teha hingamiselundite läbivaatust, sest hingamine on inimese tähtsaim elamistoiming, mis tagab ka teiste organite normaalse funktsioneerimise. Hapnikurikas veri jõuab kopsudest südamesse, sealtkaudu ajju ja kõikidesse teistesse organitesse ning tänu kopsualveooli...
Ökosüsteemi teenused inim- keskkonnasüsteemide jätkusuutliku arengu vahend. Lapimaa metsa juhtumiuuring Soomes Sissejuhatus Ökosüsteemi teenuste(ecosystem services)(ÖT) kontseptsioon on teaduslikus metoodikas suhteliselt uus, pakkudes võimalikku lähenemist inimtegevuse tagajärjel toimunud ökoloogilistele probleemidele ning lahenduseks maakasutusega seotud probleemidele. Kuigi ÖT vastu on huvi nii teaduslikul, majanduslikul kui poliitilisel tasandil, on siiani avaldatud vaid mõned juhtumiuuringud. Antud töös uuritakse Lapimaa metsa häireid ÖTde ning maastikuplaneerimise vahel. Inimese ning keskkonna vahelised süsteemid on alati keerukad. ÜRO poolt toetatud Milleniumi Ökosüsteemi Hinnangu (2005)(Millenium Ecosystem Assessment) kohaselt on praeguseks 60% maailma ÖTdest kahjustunud. ÖTde lähenemine ühendab erinevad paradigmad ning uurimistraditsioonid sotsiaal-, majandus- ning keskkonnateadustest. Ökosüsteemide ...
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS kokk Madis Kool Bioloogia Essee Juhendaja: Allan Lorents Pärnu 2013 Rakendusbioloogia Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reovepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendus...
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, pea...
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoo...
TAPA GÜMNAASIUM Sandra Paulus 11.b klass KUIDAS VÄRVID MÕJUTAVAD INIMEST Uurimistöö Juhendaja: Eve Allsoo TAPA 2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.VÄRVIDE AJALOOST.......................................................................................................... 4 2.PROFIILIVÄRVID..................................................................................................................6 2.1 Sinine isiksuse tüüp..........................................................................................................8 2.2 Roheline isiksusetüüp..........................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Anu Uusmaa TDJ15 Kvaliteedi mõõtmine ja hindamine kuus sigmat Praktilise õppe töö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. KUUS SIGMAT............................................................................................................4 1.1.Kuue sigma filosoofia..............................................................................................4 1.2.Motorola - meie kvaliteet on mäda..........................................................................4 1.3.........................................................................................................................
Fundamentaalteadus teadus, mis uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega. Antibiootikum elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Biotõrje umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne jä...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.S...
Uurimistulemuste vormistamine ehk teadusartikli (või seminaritöö) kirjutamine 09.10.2012 Mis teeb tekstist teadusteksti On midagi öelda Väide on kontrollitav Rajaneb allikatel või eksperimentidel Teie teksti järgi peaks olema põhimõtteliselt võimalik eksperimenti korrata või väiteid allikate põhjal kontrollida Viidetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teaduslik meetod 1. 1. Probleem 2. 2. formuleeri hüpotees (uurimisküsimus) 3. 3. tee vaatlused (arhiivitöö, küsitlus vm) või eksperimendid 4. 4. organiseeri ja analüüsi tulemused 5. 5. kas tulemus ...
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMI...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku analüüsi ja argumentatsiooni +raamat +”Süsteemse käsitluse alused” Peeter Loorents, EBS, - kokkuvõte (raamatu ülevaade) 2000-2500 sõna (SÜNTEES- koondama kogu informatsiooni kokku) 1)mis on kõige olulisem (kvalitativne analüüs) 2)kuidas seda saab tulevikus kasutada , korralikult vormistatud mõtteharjutused- logic puzzles https://www.advokatuur.ee/est/oigusaktid/eetikakoodeks empaatiavõime huumorimeel hea suhtleja jätab kõrvale oma maailmavaated valdab õiguse tõlgendamist laia silmaringiga pragmaatiline pühholoogia argumenteerimise võime loob seoseid moraalne usalduvöörsus empaatiavõime viisiakas mõõdukalt aus oskab lugeda diskreetne kannatlik kiire reaktsioon enesekindel konkreetne hea analüütik otsekohene hea maine täpne kollktiivi liige järjepidev arvuti kasutamine kultuurne juristi kvalifikatsioon oskab kirjutada juriidilisi tekste hea välimus pidevas arengus kursis aktuaalsete uudistega he...
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg Kordamisküsimused kirjalikuks arvestustööks: 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus Antiik-Kreekas. 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku. 5. Lapsekeskse pedagoogika lähtekohad (peamised esindajad ja nende ideed). 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. 1) Maailmapedagoogika klassika: 1. Comenius ,,Suur didaktika" Kuidas õpetada nii, et see oleks õpilasele kõige efektiivsem 2. Rousseau ,,Emile e. Kasvatusest" revolutsioonilised ideed tolle aja kontekstis. Eesmärk kasvatada loomulikku last.Laps peab maitsma oma lapse...
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2001 SISSEJUHATUS LOOGIKA on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest. Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Loogika käsitleb mõtlemist, arutlust. Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. ARISTOTELES (384-322) on ühe-mehe-tööna kirjutanud loogikaõpetuse üldpealkirjaga "ORGANON" (tõlkes: vahend, tööriist). Valdavalt on see jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või ...
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitu...
KRIMINALISTIKA Kirjandus: 1. Thorwald, Jürgen ,,Sada aastat kriminalistikat" Tallinn: Eesti Raamat, 1981 I Kriminalistika mõiste 1. Kriminalistika mõiste Kriminalistika onn teadus kuritegude uurimise meetodist, kuritegude avastamisest ning kurjategijate avastamise ja tabamise viisidest ning vahenditest see on uurib kuritegevuse uurimise metoodikat ja taktikat. Seega on kriminalistika juriidiline distsipliin, mis käsitleb kuritegude kohtueelses uurimises tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalisti...
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid M...
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kv...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 ...............................
FRANCIS BACON JA THOMAS HOBBES FRANCIS BACON • Sündis 22.jaanuar 1561 ning suri 9.aprill 1626 • Inglise filosoof, riigimees ja ajaloolane • Esimene St Albansi vikont ja Verulami parun • Tähtsaim filosoofiline teos „The Advancement of Learning“ • Uusaja teadusrevolutsiooni kaitsjana töötas välja keeruka induktsionistliku teaduse metoodika, mida nimetatakse Baconi metoodikaks. • • ELUKÄIK • Bacon oli pärit mõjuvõimsast perekonnast. • Sündis Londonis York House’is • Isa oli sir Nicholas Bacon, Elizabeth I aegne suurpitsati hoidja. • Ema Ann Cooke Bacon, oli oma aja haritumaid naisi. Oskas 5 keelt ja oli tuttav kaasaegsete antiigiuuringutega. • Francis oli oma vanemate viiest pojast noorim. • Bacon sai lapsena koduõpetust, kuna tema tervis oli õrn. • 1573.aastal astus ta 13-aastasena Cambridge’i ülikooli Trinity College’isse. Seal õppis ta kolm aastat, elades oma vanema venna juures. Õppides Cam...
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
UA Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi. Uurimistöö eesmärgid: õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas õpetab uurimistöö metoodikat õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste. PÕHIUURINGUD RAKENDUSUURINGUD Põhietapid 1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine. Juba uurimisteemat valides peaks töö autor mõtlema, mis on kavandatava töö eesmärk või ülesanne, s.t mida tööga uurima või selgitama hakatakse. 2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasi...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond … Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid Referaat Kartograafia MI. 0208 Juhendaja lektor … Tartu 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni ...
KEELE OMANDAMINE, SÜGIS 2008 Kordamisküsimused Lapse keeleline areng 1. Keele omandamise teooriaid: · Biheiviorism-järgikordamine, laps harjutab ja saab üha paremaks, Vanemad parandavad sisulisi mitte grammatilisi vigu. Imitatsioon, · nativism (generativism)-Chlomsky- keele omandamine on keeruline, kaasasündinud keeleomandamisoskus. · kognitivism (Piaget, Võgotski) jm.-Mõtlemise arengu produkt. Keel on kognitiivse arengu üks osa. · Mittenativism- imitatsioon + kognitiivne areng 2. Lapse keele uurimise meetodeid. Variatiivsus ja erinevad strateegiad keele omandamisel. CLAN ja CHILDES. (vt viimast loengut) 3. Keele omandamise perioodid (koogamine, lalin, ühesõnalause, kahesõnalause jms). Lause keskmine pikkus omandamiskriteeriumina Lapse kõne arengu etapid (Elliot; Crain ja Lillo-Martin) elukuu 1. 2. nutt, suhtlemine puudub [?] 3. 4. koogamine, naerat...
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
annaabi.ee 
