Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile erinevad normid. Kõne arengu aeglustumine 24kuusel lapsel on: *alla 50 sõna (vahel: alla 30) *ei kombineeri sõnu lausungiteks
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused
Eve Kikas, Aaro Toomela, Triin Liin koolipsühholoogid Tallinnas. Arenguline perspektiiv alati on oluline silmas pidada kui vana on inimene. Eri vanuses lapsi tuleb kohelda erinevalt, ka uurimismeetodid on erinevad. Varajane rehabilatsioon on alati edukam. Oluline on, kuidas annab mingis valdkonnas eri vanuses inimesi uurida see on erinev, kuidas saab uurida nt lapsi ja täiskasvanuid. Arengu verstapostidest ehk kui vanalt mingi laps peaks midagi teha oskama. Individuaalsed erinevused: suuruses, füüsilises küpsuses, emotsionaalsuses, temperamendijoontes, soolised erinevused. Ka kultuurilised erinevused lapse kasvatamise viisides ja arengus. Kultuurierinevused > oluline, et laps on iseseisev või, et oleks teiste inimestega seotud (kogukondlik, perekonnakesksus). Erinevates kultuurides rõhutatakse erinevaid pooli. Seega, kas sotsialisatsiooni eesmärgiks on rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus
see, et nad suudavad end realiseerida keskkonnast sõltumata, tõustes igal juhul esile “nagu koor piima peale”. Ometigi võib meie kõrval olla peidetud Meie kõrval võib olla andeid, lapsi, kelle võimetest pole aimu ei nendel endil ega ka vanematel või peidetud andega lapsi, kelle võimetest pole õpetajatel lihtsalt seetõttu, et neil lastel pole olnud võimalust end proovile pan- teadlikud ei nemad na oma spetsiifilises andeväljas. On selge, et andekas maletaja jääbki avasta- ise ega ka vanemad mata, kui keegi pole talle malenuppe kätte andnud ega käike selgeks õpeta- või õpetajad. nud. Üsna tavaliselt arvatakse, et andekad saavad ise hakkama. Jah, mingil
Väidetavalt on kuni 95 protsenti unenägudest pühendatud inimsuhetele. Kahtluseta on unenägudel ka kultuuriline kontekst unes näeb inimene reeglina oma kultuurikeskkonna situatsioone ja sümboleid ehk endale tavapärast kultuurilist keskkonda. Ka ilmnevad unenägudes inimeste sisekonfliktid. Nende uurimise tegi oma hüpoteesides keskseks Sigmund Freud. Unenägudel on seos inimese arenguga. Laste unenägude sisu vastab nende eakohasele arengutasemele ning areneb edasi koos vanuse suurenemisega. Huvitav aspekt on siin see, et väikesed lapsed ei suuda unenägusid reaalsusest eristada ning peavad unenäos nähtut reaalseteks füüsilisteks objektideks. Alles umbes 7 10 aastaselt tekib lastel arusaam, et und nähakse peaga ja et unenäod peituvad peas. See unenägude subjektiivsuse mõistmine on oluliseks psüühika arenguetapi läbimise ja järgmisse (eneseteadvuse kujunemise etappi) astumise näitajaks. Kahtlemata avalduvad
käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia ei ole siiani sarnaselt kriminoloogiale võimeline andma põhiotsuste tegijate selgeid juhendeid selleks,kuidas täpselt tuleks tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo
Näopiirkond ja innervatsioon: OTSI INFOT 12. Kraniaalnärvi, mis nad teevad. Ja MIS TS-s on hösti palju hallainet. Temporaalsagar ise paikanb lateraavao alla ja...35 min). TSs TEKIB KAHJUSTUSE KORRAL. paikenb hipokampus (ruumiorietntsioon ja mälufunkid). Kui lastel palavikukrambid, Kui on KUKLASAGAR = oktsipitaalsagar rasked palavikukrambid, siis neid lapsi peaks punkteerima. Aga kelle on korduvad rasked palavikud, siis võib tekkida hiljem hipokampuse prk-nna atroofia e kärbumine. 13 min alates peab. Funktsionaalsetest aladest... .. erisus seetöttu , et neuronid seal prk-s
Kõik kommentaarid