Uurimus pärmseened (2)

KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE
Uurimistöö bioloogias
Tallinn 2012
SISUKORD

SISSEJUHATUS

Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga . Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini.

TEOREETILINE BAAS

 Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Nad on laialt levinud looduses. Pärmseeni saab kasutada pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tootmiseks. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs on bakterite ja pärmseente ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks.Sõltuvalt käärimisprotsessil tekkinud lõpp-produktidest räägitakse piimhapekäärimisest (saaduste seas piimhape ), etanoolkäärimisest (saaduste seas etanool). Piimhapekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite abil ja moodustub piimhape. Etanoolkäärimisel lõhustub suhkur pärmseente toimel ning moodustuvad alkohol ja süsihappegaas.Käärimise kasutamist toiduvalmistamise protsessis nimetatakse kääritamiseks. Protsessi käigus rakumahl oksüdeerub ja käärib, mis kutsub esile värvi muutumise ja iseloomuliku aroomi tekke.( http://et.wikipedia.org/ )

MATERJAL JA METOODIKA

Materjaliks olid võetud 4 sirgete ning õhukestega klaasidega viinapitsi. Põhiaineks igasse klaasi oli 1/3 teelusikatäit pärmi, 1 teelusikatäis suhkurt ja teelusikatäit vett (edaspidiselt segu). Külmkapi temperatuur oli 7C. Soojas oli ligikaudu 27 kraadi.Autori metoodikaks oli asetada 2 klaasi seguga külmkappi ning 2 klaasi seguga sooja lambi alla. Katse alustati kell 16.00 ning lõpetati 18:00. Kõikides klaasides oli 1,2 cm segu. 2 klaasil oli lisaks 0,5 cm õlikiht peal. 1 klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi soojas lambi all.
1klaas õlita segu ning 1 klaas õliga segu seisid 2 tundi külmkapis.

TULEMUSED

Klaas nr.1- Soojas olev katseklaas ilma õlita.
Klaas nr.2- Külmas olev katseklaas õliga.
Klaas nr.3- Soojas olev katseklaas õliga.
Klaas nr.4- Külmas olev katseklaas ilma õlita.
Lõpptulemusena katseklaasis nr. 1-s ja 3-s tekkisid mullid .
Katseklaas nr. 3 segu hakkas käärima, kuid mitte midagi muud märkimisväärset tähele ei pandud.
Katseklaas nr. 2 ja 4 seguga ei toimunud mitte mingeid reaktsioone.

ARUTELU

Söötmes kasutati suhkrut, kuna see reageerib pärmiga segunedes hästi.
Pooled klaasid asetati külmikusse, kuna on teada, et külmas keskkonnas ei toimu head reaktsiooni ainete vahel. Soojaallika lähedal aga hoopis toimub reaktsioon hästi.
Pooltes katseklaasides kaeti söötmed toiduõliga, kuna toiduõli tagab hapniku mittesattumist söötmetesse, sest hapnik reageerib söötmega hästi.

KOKKUVÕTE

Uurimise lõpptulemusena selgus, et pärmi ja suhkru kiireks reageerimiseks on vaja piisavalt sooja temperatuuri ja hapnikku. Uurimistöö algul püstitatud hüpotees oli õige. Pärm reageerib soojas suhkruga paremini.

KASUTATUD KIRJANDUS:

• http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened
  
• http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/biokeemia/?MIKROORGANISMID:P%E4rmseened
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened
  

10