Statistilised mõisted - metodoloogia (0)

Mõisted

• Dispersioon [Variance] - mõõtmiskogumi dispersioon on iga mõõtmise hälvete ruutude summa
  
• Element - indiviid, nähtus, ese vms mille kohta kogutakse informatsiooni, mida mõõdetakse, vaadeldakse, küsitletakse.
  
• Juhuslik [ Random ] - juhusest sõltuv.
  
• Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse .
  
• Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation ) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest.
  
• Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim ( probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim , et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud.
  
• Kordustäpsus [ Precision ] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks.
  
• Lihtne juhuslik valim (Simple random sampling) Populatsioonis on kõigil isikutel võrdne võimalus olla valitud uuringu valimisse. Juhuvalikuga valimi koostamise eelis on see, et valimi tulemused on üldistatavad suurele üldkogumile. Probleemiks on see, et uurijal peab olema kogu populatsiooni isikute nimekiri ja neile juurdepääs
  
• Mittetõenäosuslik valik (Nonprobability sampling) on meetodid, mis ei kasuta formaalseid juhuslikkuse printsiibil põhinevaid meetodeid valimisse kaasatavate
  
• Populatsioon – on teatave sarnaste tunnustega uurimisobjektide koguhulk.
  
• Randomiseerimine [Randomization] – indiviidide määramine gruppidesse juhuslikkuse alusel. Juhuse variatsiooni piirides peaks randomiseerimine tagama kontroll- ja katsegruppi ühetaolisuse uurimise alguses ning tagama, et uurija isiklik hinnang ja eelarvamused ei mõjuta gruppidesse määramist. Tuleb tähele panna, et juhuslik paigutus järgib ettekirjutatud plaani, mis on tihti koostatud juhuslike arvude tabeli abil või elektroonilise juhuslike arvude generaatoriga.
  
• Süstemaatiline erinevus (Systematic variation) - keskväärtuse hälve tõelisest väärtusest.
  
• Süstemaatiline juhuslik valik (systematic random sampling) -„ valimi üksused valitakse korrapäraste intervallide järel valimi üksused valitakse korrapäraste intervallide järel alguspunkt esimesele intervallile valitakse juhuslikkuse alusel juhuslikkuse alusel.
  

Eelis - on kergem teostada, kuna võimaldab kuna võimaldab valimit võtta populatsioonist, mille täpne suurus mille täpne suurus ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt ei ole teada ja mille liikmed ei ole individuaalselt identifitseeritud.
Puudus - valimiüksused võivad valimi loendis valimiüksused võivad valimi loendis või populatsioonis olla või populatsioonis olla kahjustatud regulaarsete kahjustatud regulaarsete intervallide järel intervallide järel , mis kattuvad valiku mis kattuvad valiku intervallidega

• Süstemaatiline valim (Systematic sample) Valimi moodustamine on peaaegu sama, mis lihtsa juhusliku valimi korral, kuid populatsioonist toimub valimine mingi süsteemi alusel, nt perioodiline valimine, iga kahekümnes isik valitakse. Selline valik aga nõuab, et nimed oleksid nimekirjas juhuslikus järjekorras.
  
• Sõltumatu tunnus [Independent Variable] - uuritav või mõõdetav karakteristik, mis eeldatavasti mõjutab sündmust. Sündmus ei mõjuta sõltumatut tunnust, kuid sõltumatu tunnus võib olla sündmuse põhjustajaks või soodustada selle variatsiooni.
  
• Sõltuv muutuja ( Dependent Variable)- muutuja või tegur, mille väärtus sõltub või oletatavalt sõltub teiste uuritavate [põhjuslike] muutujate mõjust.
  
• Üldistamine (Generalizing)- elementidest ühtse terviku moodustamine.
  
• Tunnus (Variable)- näitaja, mida mõõdetakse ja mis võib erinevatel objektidel omada erinevaid väärtusi. Tunnused võivad olla uuritavad ja taust- ehk abitunnused
  
• Tõenäosuslik/juhuslik valik (probability/random sampling): – populatsiooni igal liikmel on teatud tõenäosus saada valimisse kaasatud, – valik on tehtud mõne juhusliku valiku meetodiga, mis on kooskõlas nende tõenäosustega, – valimist hinnangute kalkuleerimisel võetakse arvesse valiku tõenäosused
  
• Valiidsus [Validity] – määr, mille ulatuses uuring või katse mõõdab seda, mida ta on ette nähtud mõõtma.
  
• Valimi kriteerium (Sampling criteria) - on eelnevalt kindlaksmääratud elementide omaduste loend , mis on olulised valimi moodustamiseks. Näiteks: vanus, sugu, perekonnaseis , haiguse tüüp, võime kirjutada.
  
• Valimifreim (Sampling frame)- on objektide nimekiri, mille põhjal moodustatakse valim.
  
• Valimivõtt [Sampling] - toiming, mis hõlmab endas esinduslike subjektide valimist mingi kindla grupi kõigi subjektide hulgast. Järeldusi, mis põhinevad valimi tulemustel võib omistada ainult populatsioonile, millest valim võeti.
  
• Valim (Sample) – uurimise eesmärgil populatsioonist eraldatud osa.
  
• Valimi plaan (Sampling plaan) – valimite koostamise protsess. Kirjeldab strateegiat, mida kasutatakse et saada valimit uuringuks. Valimi moodustamise protseduur . Valimi moodustamise protseduur määrab uuringu usaldatavuse ja valimilt uuringu usaldatavuse ja valimilt populatsioonile tehtava ekstrapolatsiooni laadi .
  
• Valimiviga [Sampling error] - Valimiviga on lahknevus populatsiooni ja valimi näitajates, mis tuleneb populatsiooni ja sellest eraldatud valimi omaduste erinevustest.
  
• Võimsus [ Power ] - tõenäosus leida erinevust kahe või enama grupi vahel, juhul kui erinevus esineb.