Ümarmudil (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
ÜMARMUDIL
Uurimistöö
Koostaja : Alina Fitissova
7A klass
Juhendaja : Annika Linnas
Tallinn 2012

Contents

Sissejuhatus 3
Metoodika 4
Uurimisobjekti valimine 4
Materjali kogumine 4
Küsitlus 4
Õppematerjali koostamine 5
Uurimistöö sisu 6
Ümarmudila välimus 6
Elupaik 7
Toitumine 7
Kudemine 8
Ümarmudila kahjulikus 9
Lisad 11

Sissejuhatus

Minu uurimisvaldkond on Eesti vetes elavad kalad .
Minu uurimistöö eesmärk on saada teada kuivõrd meie inimesed tunnevad siinsetes veekogudes elavaid kalu.
Minu uurimistöö objekt on ümarmudil. Uurimistöö kitsamaks eesmärgiks on uurida tema elu ja kombeid ning koostada selle kohta õppematerjal.
Minu uurimis küsimused on:
Kus elab ümarmudil?
Kuidas ta välja näeb?
Kuidas ta paljuneb?
Millest ta toitub?
Kuidas teda kasutatakse?
Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutan järgmisi meetodeid : uurimisobjekti valimine, vajaliku materjali kogumine, kirjandusega tutvumine , küsitluse läbiviimine , objekti kirjeldamine, õppematerjali koostamine
Uurimise käigus läbiviidud küsitluse tulemusena selgus et seitsmest inimesest kõige rohkem nimetud kalad olid heeringas , lest, haug ja tuur. Neid nimetati neli korda. Ümarmudilat teadis nimetada vaid 1 inimene.
Uurimistööga kaasneb õppekomplekt milles sisaldub teadusjoonis, mudel, tutvustav kirjeldus latika kohta.

Metoodika

Uurimisobjekti valimine

Pidin valima ühe Eesti kala. Algul ma tahtsin valida kilu aga õpetaja ütles et see on võetud ja ta soovitas mulle ümarmudilat. Siis ma valisingi selle sest ta tundus mulle huvitav ja varem ma ei teadnudki seda kala.

Materjali kogumine

Otsisin internetist paljudelt lehekülgedelt informatsiooni. Kõige rohkem kasutasin ….

Küsitlus

Olen viinud läbi küsitluse seitsme inimese seas. Nad pidid 30 sekundi jooksul nimetama nii palju Eesti vetes elavaid kalu, kui võimalik. Maksimaalselt suudeti nimetada 8 kala. Ümarmudilat nimetati ainult 1 kord.
Joonis 1

Õppematerjali koostamine

Kõigepealt valmistasin ümarmudilast teadus joonise. See tuli teha väga täpne. Põhivärvid mida kasutasin olid pruun, roheline ja kollane. Pärast joonise valmimist tuli sinna veel kirjutada ümarmudila eesti- ning ladinakeelne nimi. Kui teadusjoonis oli valmis hakkasin tegema ümarmudila keha mudelit. Kõigepealt lõikasin penoplastist enamvähem kala kuju. Siis hakkasin ma sinna peale kleepima ajalehetükke. Kui kuju oli enamvähem õige siis hakkasin sinna peale majapidamispaberit kleepima, et keha oleks ühtlane. Pärast seda lõikasin välja ümarmudila uimed ja kleepisin keha külge. Kui see sai valmis hakkasin keha värvima. Värvideks kasutasin kollast, rohelist, oranži ja punast. Kõike seda tegin ma esimesel poolaastal. Teisel poolaastal hakkasin ma tegelema uurimistöö kirjaliku osaga. Selleks, et seda tööd valmistada olen otsinud informatsiooni internetist.

Uurimistöö sisu

Ümarmudila välimus

Ümarmudil on pisikese või keskmise suurusega kala , kes on umbes 15-25 cm pikk .Ta on pruunika värvusega nagu muda , mõned kohad on tal heledat tooni . Tal on uimed peagu läbipaistvad . Uimede otsad on sakilised .Ümarmudilal on suured silmad . Ka esineb isastel elusast peast süsimust värvus. Mudilatele iseloomulikult on kala rinnauimed kokku kasvanud imilehtriks ja elus kala hoiab selle abil end isegi niiske käe küljes kinni. Segi võib teda ajada musta mudilaga, kuid temal esineb kõrge, terava tipuga esimene seljauim, mida ümarmudilal ei ole. Ka on must mudil väiksem, ümarmudila keskmine pikkus on Euroopas 22 cm.(1)
Foto 1 ümarmudil autor: Arne Kuilman

Elupaik

Ümarmudila algne elupaik on Kaspia , Musta ja Marmara mere piirkond. Araali merre on ta kunagi tahtlikult sisse viidud ja seal jõudsalt levinud. Araali mere mudilasaagid aastas on olnud tuhandetes tonnides, kuid nüüdseks, kui meri kuivamise äärel, on sellega kaasnenud soolsuse tõus seal ka ümarmudilale piirid seadnud.(1) Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma. Ta sattus Läänemerre 20–25 aastat tagasi laevade ballastveega. (2)

Toitumine

Tegemist on apla kalaga, kes toitub praktiliselt kõigest loomsest: väiksematest karpidest ja kaladest, putukavastsetest, aga ka kalamarjast.(1)
Foto 2 ümarmudil autor: unforth

Kudemine

Ümarmudil koeb mai algusest septembri lõpuni portsjonitena, eelistades selleks 15-kraadist veetemperatuuri. Marjakogumit hooldavad ja kaitsevad isaskalad. Viljakus kala kohta on umbes 200–3900 marjatera. Suguküpsus saabub ümarmudilatel kahe- kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest ta koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.(1)
Foto 3 ümarmudil autor: Ohio sea grant and stone Laboratory

Ümarmudila kahjulikus

Ümarmudilat peetakse kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad. Vee ökosüsteemi seisukohalt on ümarmudilast arvatud toidukonkurentsi ohtu emakalale, lestale ja teistele põhjast toituvatele kaladele. Teisest küljest arvatakse ümarmudilat tema väheliikuva eluviisi tõttu olevat hea saak kormoranidele. Ümarmudilat ennast ja tema noorjärkusid peetakse heaks haugi ja ahvenasöögiks. (1) Teda välja püüda või Läänemerest ära kaotada ei ole võimalik.(3)
Foto 4 ümarmudil autor: naturgucker.deKasutatud materjalid

http://www.saartehaal.ee/2012/07/21/voorliik-pannile/

http://www.saartehaal.ee/2012/07/14/saaremaa-vetest-avastati-agressiivne-ahvenaline/

http://www.kalale.ee/sisu/NiwxMTc5OTg5LDEsMCwx/

Lisad

Lisa 1. Teadusjoonis
Lisa 2. Kalamudel
Lisa 3. Küsitluslehed