Uurimistöö läbiviimine (0)

Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele allikale ja sisaldab autori enda panust, nt probleemi püstitust ja lahendust , uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi.
Uurimistööd kirjutama hakates tuleb leida sobiv teema, määratleda töö eesmärk ja sellest lähtuvalt püstitada hüpotees(id).
Uurimistöö eesmärgid:
õpetab läbi uurimise praktika, kuidas sünnivad teaduslikud avastused ja innovatiivsed arendused, ning kujundab mõistmise, mis on teadlaste ja teaduse ning arendustegevuse roll ühiskonnas
õpetab uurimistöö metoodikat
õpetab järgima akadeemilisi uurimistöö ja vormistamise nõudeid ja lugema kriitiliselt teaduslikke avastusi ja arendusi kirjeldavaid tekste
PÕHIUURINGUD on suunatud põhjapanevate teoreetiliste teadmiste leidmisele
eesmärgiks on saada usaldusväärseid teadmisi , millele võiks rajaneda järgnevad rakendusuuringud
põhiuuringud on tavaliselt eksperimentaalsed ja viidud läbi kontrollitavates tingimustes
RAKENDUSUURINGUD on suunatud „päris maailma” vastuste või praktiliste küsimuste väljaselgitamiseks, koheste lahenduste leidmiseks, millegi loomiseks
Teemad tulenevad käimasolevatest probleemidest
Uuringud viiakse läbi loomulikus olukorras.
Põhietapid:
1. Huvitava teema leidmine, valdkonna piiritlemine.
2. Materjali kogumine (raamatukogust, andmebaasidest, Internetist).
3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine.
4. Tekstidega tutvumine , märkmete tegemine.
5. Kava (või ka varasema teema) täpsustamine ning hüpoteesi(de) püstitus.
6. Andmete kogumine uurimise jaoks.
7. Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine.
8. Uurimistöö tulemuste analüüs.
9. Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks.
10. Keelekasutuse kontroll ja uurimistöö nõuetekohane vormistamine.
Uurimistöö teema
• aktuaalne
• eluline
• teadusliku/mitteteadusliku eristamine
• peab pakkuma huvi ja vastama võimetele
• lahendatav
• püstitades eesmärgid ja küsimused mõeldakse läbi, kuhu tahetakse jõudaerialase kirjanduse ja muu materjali kättesaadavus
• varem kirjutatud samal või sarnasel teemal kirjutatud uurimistööd
• teemal peab olema vettpidav metoodika
• arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi
Uurimistöö teema (pealkiri)
• peab olema väga hoolikalt läbi mõeldud
• lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav
• pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile
ja/või põhiküsimus(t)ele
Teema maksimumi võimaldav
Sõltumata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel:
Teema teaduslik
Teema konkreetne ja kitsas
Teema jõukohane
Teema perspektiivikas
Teema praktiline väljund
Esialgne tutvumine kirjandusega:
• tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema
• vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega
• loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest
Allikakriitika on uurimismeetod , mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust:
• autori tuntus ja autoriteet
• allika vanus
• allika usutavus
• usaldusväärsus
Plagieerimise all mõeldakse teaduslikku (või kunstialast) vargust: teise autori ideede, uurimistulemuste või sünalise vormi esitamist enda omana.
Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:
• hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus;
• hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus;
• hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega;
• hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasne¬vad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
• hüpotees peab olema kontrollitav, tal peab olema hea üldistusvõime ja samas olema või-malikult lihtne.
Probleemid on:
• selgeltnähtava vastuseta (vastuse leidmine nõuab probleemi mitmes etapis lahendamist)
• intrigeerivad, õpilasele/ kogukonnale olulised
• mitmetahulised (lahendamisel on vaja enam kui ühe aine teadmisi ja oskusi)
• olukorrad, mille lahendamine sõltub paljudest andmetest (lahendamiseks tuleb andmeid koguda, analüüsida, interpreteerida)
4. Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetodeid:
a) Vaatlus
b) Eksperiment
c) Intervjuu
d) Ankeetküsitlus
e) Päevikumeetod
f) Hinnanguskaala
Meetodivaliku rusikareeglid on järgmised:
• Kui soovitakse selgitada, kuidas inimesed tegutsevad ja käituvad avalikes kohtades, sobib kasutada otsest vaatlust
• Kui soovitakse selgitada, mida inimesed teevad eraelus, sobib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või päevikumeetodit
• Kui tahetakse selgitada, mida inimesed mõtlevad, tunnevad, kogevad või usuvad, võib kasutada intervjuud, ankeetküsitlust või hinnanguskaalasid
• Inimeste võimete määramiseks, intelligentsuse või isiksuseomaduste mõõtmiseks saab kasutada standardiseeritud teste .
Ainestiku kogumisel tuleb arvestada anonüümsuse tagamist, erilisi kompensatsiooniküsimusi, konfidentsiaalsust ja ainestiku otstarbekat salvestamist.
VALMISANDMESTIKUD :
I AMETLIK STATISTIKA
II STATISTILISED ANDMEBAASID
III ARHIIVIMATERJALID
IV VARASEMATE UURIJATE POOLT KOGUTUD MATERJALID.
V MUUD DOKUMENDIKOGUD
Ankeedi üldine ülesehitus
Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad:
1. ankeedi sissejuhatus;
2. andmed uuringu korraldaja kohta;
3. uuringu eesmärk ja tähtsus;
4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus ;
5. kuidas küsimustele vastata
6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata;
7. tänusõnad.
Soovitatav küsimuste järjekord
1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse )
2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud )
3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, peresuhted )
Küsimustiku jagamine teemade järgi plokkidesse teeb vastajale vastamise lihtsamaks. Tuleb jälgida ka tasakaalu, et mõne teema kohta ei oleks proportsionaalselt liiga palju küsimusi.
Küsitluse läbiviimine
• Paberankeet. Vastamise aktiivsus on suurem. Ankeeti saab täita sõltumata kohast, vajalik vaid ajaressurss.
• Veebiküsitlus. Vastajale saadetakse e-kiri küsitluses osalemiseks. Kirjas on link veebiankeedile, mille vastaja saab täita talle sobival ajal. Vastatud ankeetide andmed kogutakse veebiserveris asuvasse andmebaasi. Nimelise küsitluse korral saab mittevastanutele saata paari päeva pärast meeldetuletuskirja. Soovitav vastamisaeg on 3-4 päeva ja meeldetuletuskirja järgselt 2-3 päeva.
• E-posti vahendusel läbiviidava küsitluse korral saadetakse vastajale kiri koos täidetava ankeediga. Sellisel kujul on raske läbi viia anonüümset küsitlust, sest vastaja meiliaadress on andmete kogujale nähtav.
• Posti teel läbiviidavate küsitluste korral tuleb ümbrikusse lisada ka margistatud tagastusümbrik. Vastamisaeg peaks olema vähemalt kaks nädalat.
• Telefoniküsitlus ei tohi olla pikk, vastusevariandid peavad olema selged.
Hüpoteesid vormistatakse töös eraldi alapeatükina või eraldi lõiguna sissejuhatuse lõpus.