sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Usukombed Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas: q Fajr koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah´ks ehk on vabatahktlik. q Subh - päikesetõusu ajal q Dohr keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune) q Asr hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
Jehoova tunnistajad Mis see on? Jehoova tunnistajad on ülemaailmne kristlik religioon, mis peab end algkristluse taastajaks Selles on olulisi erinevusi piibliga Usuorganisatsiooni valitseb New Yorgis Brooklyni linnajaos tegutsev vanematekogu nimega Jehoova tunnistajate Juhtiv kogu Jehoova tunnistajate kultusehooneid nimetatakse kuningriigisaalideks Jehoova on üks piibli tõlgetes jumala nimedest Nimi "Jehoova tunnistajad" põhineb kirjakohal "Teie olete minu tunnistajad, ütleb Jehoova" Kuidas sai alguse? 1870 aastal kutsus Charles Taze Russell teisi iseseisvasse gruppi, et uurida piiblit
Islam Tallinn 2009 Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan
Islami usk tekkis 7 sajand Araabia ps-lt. islam on araabiakeelne ja tähendab allumist Allahi tahtele. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit). Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem Kes on Allah? "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. On loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Kohustuslike usutavasid on 5 Usu tunnustamine Palvused (viis korda päevas, kusjuures tähtsaim on reede keskpäevane palve) Almused Paast ramadaanikuus(13sept-12.okt) Palverännak Mekasse Faktid
c) pidulikud laulud, mida esitatakse paastukuu ehk ramadaani ajal. Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Islam Islam, araabia keelest tulnuna tähendab alistumist Allahi tahtele. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Praeguse seisuga on maailma circa 1,4 miljardit moslemit, see arv aga kasvab jätkuvalt. See usuliik on kõige kiiremini kasvav üldse. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Kes või mis on Allah? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõik olemasolevat. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on Allahi tahtele kuuletumine. Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed, kes
käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku
Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid 1) moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Hinnatakse eetika kaudu (aus-ebaaus) 2) korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3)tava harjumusel põhinev käitumisreegel 4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab
ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
kordumatuse arvestamist. Siit tuleneb vajadus neid kahte reguleerimise viisi ühitada. Sotsiaalne reguleerimine toimub väga erinevate sotsiaalsete normide abil. Liigitatakse vastavalt valdkonnale, mida reguleeritakse. · Moraalinormid Ühiskonnas kõige tähtsam koht (aus - ebaaus; õiglane - ebaõiglane jne.). · Organisatsioonide normid (korporatiivsed normid) Käitumine organisatsiooni sees, organisatsioonide vahelised suhted. · Religioossed normid Inimese ja usuorganisatsiooni vahekordi ja käitumisreegleid antud koguduses. Sotsiaalne reguleerimine - valitsuse sekkumine ettevõtete käitumise kontrollimiseks eraagentide sotsiaalsete õiguste kaitse eesmärgil. Reguleerib kaupade ja teenuste tootmise ning müügi tingimusi, hõlmates riskide vähendamise, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töölepinguliste suhete ja võrdsete võimaluste küsimusi. Õigusnormi loogiline struktuur ja selle elemendid.
omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse.
Islamiusk Islam (araabia keeles islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu
moodustavad ainsa umma, perekonna või kogukonna. Kogu elu pöördub tagasi oma lähtepunkti Jumala juurde. Jumalast lähtub eluviis ehk din, mis hõlmab kõiki inimelu valdkondi. Viimsel kohtupäeval peavad kõik inimolendid Jumalale aru andma, kuidas nad on kasutanud tema kingitud elu. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Islami usu leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus sariaat, mille aluseks on Koraan ning õpetlaste üksmeel.
Islam (araabia k.alistumine Allahi tahtele, sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Eestis umbes 10 000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma
tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3
ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,kõrgharidus) Territoriaalse kehtivuse järgi Üleriigilised(seadused) Lokaalsed-teatud kohas- kehtestatakse üleriigiliste organite poolt(maastikukaitsealad)
luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. · Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. 18 Protestantluse levik Euroopa riikides 19 · Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632) · Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega ( suura- Koraani peatükk ) · Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsiooonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 20 · Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas(Saudi-Araabia) 21 · Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas: arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami usku tunnistavat moslemit ehk
kollektiivsete sujektidega. Sotsiaalsete normide liigid ·Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. ·Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. ·Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. ·Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid: 1)Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. 2)Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. 3)Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. 4)Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5)Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). 6)Õigusnormid. 5. Avalik ja eraõigus- Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline
ISLAM Islam Islam üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Moslemitel on paast ramadaani ajal. Paastumine on islami seadus, mis seisab kõrvuti palve, almuse ja palverännakuga. Paastumine oli vaidlematult harjumuseks ka varem, ette nähtud juba eelmistes ilmutatud raamatutes, ent islam tegi sellest kohustuse ja määras kindlaks paastumise aja. Paast võib olla nii kohustuslik kui ka vabatahtlik. Igale täiskasvanud ja nii füüsilise kui vaimse tervise
12. Usust taandumise mõiste ja liigid (Streibi, jt, 2009 tüpoloogia). - inimene loobub oma usulistest tõekspidamistest või tema religioosne pühendumine taandub või isegi hääbub - ühiskonna tasemel sekulariseerumine nt rel org minetavad oma sots mõju; usulised sümbolid kaotavad oma tähenduse ja inimeste usuline aktiivsus ning pühendumine langevad - üksikisiku tasandil apostaasia e dekonversioon nt kiriku vm usuorganisatsiooni külastamise sagedus; tänapäeval religioon üha individualistlikum; usulise pühendumuse vastandamine organisatsioonile; läbipõlemine; skandalistid. üks vorm on usuvahetus (üleminek teise kirikusse või usulisse org) 13. James Fowleri usuastmete teooria. - usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust. erinevad religioonid erinevad üksteisest sisu mitte vormi poolest; usuline areng eluloolises perspektiivis
Etendused olid tasuta. Islamiusk Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.(ww.islamhouse.com) Allah Lähemalt artiklis Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg
stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt kahe töökollektiivi vahelised spordivõistlused, üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Religioossed normid on tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, kirikust või usulahust. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles
ülemaailmseks ehk globaalseks tasandiks. Näiteks kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini aktsiisimaksu või kaotab õpilaste ühistranpordi kasutamisel kehtinud soodustuse, mõjutavad need otsused märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu. Me sõltume ühiskonnast kui oma vajaduste rahuldajast lisaks töökohaga kindlustamisele ja sissetulekute tagamisele ka teedevõrgu, koolide, posti- ja telefoniteeninduse , massimeedia, usuorganisatsiooni ja arstiabi osas. Meie vajaduste muutumine ning nende rahuldamise tase sõltub paljustki lähikondlastest- pereliikmeist, töökaaslastest, naabritest, sõpradest jne. Kooli stress Kooli stress väljendub selles, et lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine, tekib koolihirm, popi tegemine, õppimisele käegalöömine. Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged
Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. 3 ISLAMI TEKKIMINE Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad
Need normid on sätestatud korporatsiooni dokumentides (põhikirjas vms), on kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. Võimatu on karanteerida, et korporatiivsed normid on püsivad. Juhul kui organisatsioon lõpetab oma tegevuse kaovad paratamatult ka normid, mis organisatsiooni algusaegadel või hiljem sätestati, sest pole enam inimesi, kes neid norme täidaks. 7.5. Religiooninormid Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Need normid kehtivad religioosse grupi piires. Religiooninormid on väga tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19
elule" pühendunud isikute eluviis. Neid nimetatakse kristluses munkadeks ja nunnadeks, nad on andnud vastava tõotuse ning on seeläbi saanud vaimuliku ordu liikmeteks (orduvennad või -õed). · o munk ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (meessoost) o nunn ilmalikust elust eemaldunud pühendunu (naissoost) Roomakatoliku kirik Eestis on katoliku kiriku, ülemaailmse, Rooma paavsti juhtimisel tegutseva maailma suurima usuorganisatsiooni Eesti alal tegutsev haru, mille ametlik nimetus on Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis. Sisukord [peida] · 1 Ajalugu · 2 Kaasaeg o 2.1 Ordud ja kongregatsioonid o 2.2 Eesti apostlikud administraatorid · 3 Vaata ka · 4 Viited [redigeeri] Ajalugu on üle 800 aasta vana. Eestis algas katoliikluse ajalugu juba enne maa vallutamist 13. sajandi alguses, kui siia tulid tsistertslased
suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5) Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid ehk viisakusreeglid. 6) Õigusnormid 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39
tunnustatud kõlbluspõhimõtted, on seotud kõitumise eetilise hinnanguga. - Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mis on sätestatud korporatsiooni dokumentides, kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. - Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel. - Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. - Välise kultuuri normid – reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. 3) Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu, esinedes
subjektide suhtes. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemises organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemisel omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1
selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane) Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustus oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Tavakeeles viisakusreeglid. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on
Tava kui harjumusel põhinev põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt.
Nende vahe on Savez crkava "Rijec zivota" and Others v. Croatia (2010) Puudutas usuorganisatsioone seoses sellega et riik tegi lepingu konkreetse usuorganisatsiooniga millega andis õiguse abielu jne. · Art 14 kuna puudutas usuvabadus, art 14 saab kasutada ainult konventsiooni artiklitega koos (antud juhul art 9). · Samal ajal prot 12 on iseseisev ja riigi tegevusega Probleem et Horvaatia kasutanud kaalutusõigust valesti, kuna tegelikult pidasid silmas ühte usuorganisatsiooni. Kohus ütles et tuleb võrdselt kaaluda kõike organisatsioonide puhul. · Diskrimineerimine põhjendamata (objektiivse ja mõistliku põhjused) ebavõrdne kohtlemine. Kas on seaduspärane eesmärk (nt noorte tervise tagamine). Kas on proportsionaalsus. `Belgia Lingvistika' kaasus (Nr 2) (1968) Kui riik on asutuse loonud erineva õpekeele kasutamisega, siis peab tagama et kõikidel oleks võimalus sisse astuda. Siin riik ütles et iga ebavõr koh ei ole diskrimineerimine
ettekujutuse alusel. 3. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. 4. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. 5. Sotsiaalsed normid. 6. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. 7. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. 8. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. 9. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima.(ringid,trennid,ühistud) 10. Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. 9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi 1. -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) 2. -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) 3
Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui ühiskonnas olemas olevad usuelu vormid neid ei rahulda, otsitakse/luuakse uusi. Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole". Sektid tekivad usuorganisatsioonide lõhenemise tulemusel. 100 aasta vältel tunneb 30% usuorganisatsiooni liikmeist selle lõhenemist (USA). Kristlus ei uuene ainult sektide varal (muutused võivad olla väikesed nt kirikusisesed uued ideed). Denominatsioon (mõiste kiriku asemele) suur religioosne organisatsioon, mis ei hõlma kogu ühiskonda (Richard Niebuhr). Tunnus: ei väida, et ainult tema teab tõde. Denominatsioonid tunnustavad üksteist. Ei nõua liikmeilt nii palju kui sektid. Sekt hääbub, kui ei suuda oma asutaja surma üle elada (ei kesta üle ühe inimpõlve).
Sotsiaalsete normide põhiliigid: · moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. · tavad harjumusel põhinev käitumisreegel · religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone · välise kultuuri ehk kombestiku normid reguleerivad indiviidi käitumise välist külge · õigusnormid Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel
organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis
// Korporatiivsed normid Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm Riigist lähtuv ja riigi
Moraalinormid – Mingis kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. // Korporatiivsed normid – Käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki
SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM: Moraalinormid- mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Korporatiivsed normid- käitumisreeglid, mis on kehtestanud organisatsioon oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemiseks selle sees ja suhetes teistega. Tava harjumusel põhinev käitumisreegel, lähedane moraalinormile. Sinna hulka käivad ka traditsioonid, kuid on vähem seotud emotsioonidega. Religioossed normid- usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga ja ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funtsioone. Välise kultuuri normid- e kombestiku normid regluleerivad indiviidi käitumise välist külge. Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused -inimeste käitumise reegel
Erinevus on see, et moraalinorm alati hindas, kuid tava ei anna kunagi hinnangut. Kõik täidavad tava, andmata hinnangut. Positiivne kõik täidavad vabatahtlikult. Negatiivne ühiskonna arengu käigus muutub tava tihti takistavaks asjaoluks. Elu käib tavanormide järgi. Traditsioonid arvatakse tava hulka. Need on emotsioonidega vähem seotud. Tekivad mingis organisatsioonis, kehtivad seal ja võivad kaduda. Nt kollektiivi üritused jne. Religioossed normid. Need on on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmeskonnale suhtlemiseks, aga ka kirikuga. Religioossed normid on tihedalt seotud usuliseetilis maailmavaatega. Seetõttu need normid ja nende süsteem erineb üksteisest lähtudes erinevatest usunditest. Välise kultuuri e. kombestiku normid e. käitumis, viisakusreeglid. Nende omapäraks on see, et nad reguleerivad indiviidi välist külge. Need võivad olla vägagi erinevad. Aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid reegleid erinevalt
omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku. Euroopas katoliiklus, Venemaal õigeusk ja Austraalias protestantism. 2. Islam- nooreamaid maailmareligioone. Prohvet muhhamed sündis a 571. 1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süteem. Judaism- juudi rahva religioon. Araabia maades ja Aafrika põhjaosas. 3. Hinduism- kolmas järgitajte poolest. On üks maailma vanimaid religioone, tekkis u 4000 aastat tagasi, tekkis Induse jõe orus, piirkonnas, mis täna kuulub Pakistanile. Puudub kindel asutaja ja tsentraalne süsteem. Induse poolsaarel on peamiselt levinud. Üks pühamaid paiku on Gangese jõgi. Lisaks Indiale veel
* Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või temaga lähedalt seotud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 2) kutse- või muu tegevuse tõttu * Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on: 1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul; 2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul; 4) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, v.a juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on
organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega 3. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Erinevalt moraalinormist ei soendu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE
Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral
,,majandamist". MOSLEMID-ISLAM Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu
· Ei tohi sekkuda jumalateenistusvormidesse (ei kehtesta ega keela). "Kui katoliiklane usub, et armulaual on tõeline Kristuse ihu, mida keegi teine nimetab leivaks, ei sünni seeläbi kellelegi kahju." · Peab sallima usulisi erinevusi · Usuasjad on spekulatiivsed (uskumustega seotud) ja praktilised. Esimesteni seadus ei ulatu. · Seadus tegeleb kuritegudega, patt pole aga kusagil seadustega karistatav. Hereesia on ortodoksia jaoks patt. Riigivõim võib sekkuda usuorganisatsiooni asjadesse vaid poliitilistel, mitte usulistel põhjustel: · See, mis pole lubatud kellelegi, pole lubatud ka usklikele. Riik võib seetõttu sekkuda vähe- tähtsates küsimustes (things indifferent), kui seda nõuab avalik hüve. Nt keelustada laste ohverdamise riitus, sest seadus ei luba seda ka mitte-usulistel põhjustel. 4.2. Kiriku funktsioonid. · Kirik on spontaanne ühiskond, millega inimesed liituvad oma vabast tahtest.
annaabi.ee 
