Islamiusk (0)

Kuressaare Ametikool
Autotehnika õppesuund
Autotehnik AUT - 21
Kristo Kaasik
ISLAM
Referaat
Juhendaja :
aineõpetaja Urmas Lehtsalu
Kuressaare 2010

Sisukord

Sisukord 2
Islam 3
Islami levik 4
Allah 4
Koraan 5
Islami viis tugisammast 6
Abielu 7
Surm 7
Söök ja jook 8
Riietus 8
Raha 8
Kasutatud allikad 9

Islam

Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on Jumalale andumise religioon , mis sai alguse 7. sajandil pKr. Islam on alates oma sünnist Araabias jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajajaks on Muhamed, kelle Mekas tekkinud ja 622 Mediinasse siirdunud kogudus laiendas 630. aastaks oma võimu kogu Hidžazile ja kujunes Kalifaadi tuumikuks . Saadik Muhamedi enese sõnade järgi on islam eluviis ehk din, mida Jumal kavandas oma loodud olenditele algusest peale. Inimeste mässulisuse ja patustamise tõttu pidi Jumal alatasa läkitama saadikuid, kaasa arvatud Mooses ning kristluse keskne tegelaskuju Jeesus , et inimesi õige eluviisi din’i juurde tagasi tuua. Neid saadikuid ei võetud aga kuulda, neid kiusati taga ja isegi mõrvati, nende sõnum unustati, lõpuks saatis jumal Muhamedi.
Islam rajaneb Jumala ainulisuse tunnetusel: kõik loodu lähtub jumalast, kõik inimesed moodustavad ainsa umma , perekonna või kogukonna. Kogu elu pöördub tagasi oma lähtepunkti Jumala juurde. Jumalast lähtub eluviis ehk din, mis hõlmab kõiki inimelu valdkondi. Viimsel kohtupäeval peavad kõik inimolendid Jumalale aru andma, kuidas nad on kasutanud tema kingitud elu.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Islami usu leiab praktilise väljundi igapäevases elus. Islam õpetab nii seda, kuidas elada päevast päeva, kui ka seda, mis on elu mõte ja eesmärk. Islam ei tee vahet sakraalse ja profaanse vahel, kogu elu on tervik, mis peab olema allutatud Jumala tahtele. Moslemi elu kõiki külgi normeerib islami õigus šariaat, mille aluseks on Koraan ning õpetlaste üksmeel.

Islami levik

Islamil on kõige kiirem levik ja areng. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Ka meie koduses Eestis on ligi 4000 islami usu traditsioonide järgijat. See on muidugi väike osa ja meie igapäeva elus praegu veel silma ei paista.

Allah

Allah on nimi, mida muslimid ehk moslemid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat . Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah ilmutab oma tahet inglite prohvetite ja pühade raamatute kaudu ning on kehtestanud koguduses usurituaale ja ühiskonnaelu kõiki külgi sätestava seaduse - šariaadi.

Koraan

Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ning on islami aluseks. Moslemid usuvad, et üksnes araabiakeelne Koraan on Jumala sõna veatuks väljendajaks. Sellepärast ei saa Koraani teistesse keeltesse tõlkida, seda võib ainult ümber jutustada või tõlgendada.
Koraanis on 114 suurat ehk peatükki, mis jagunevad 6236-ks aaja-ks ehk salmiks. Peatükid eesmised Koraani peatükid ehk suurad ilmutati Mohammadile ja need keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile kõiksuse ajaloos, Muhamedi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi nagu perekond, abielu ning umma legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid.
Oluline koht islamiusus on kalligraafial, see tähendab, et jumalasõna kirjapilti tuleb võimalikult kaunilt kujutada, seda peetakse tänuavalduseks jumalale.
Islami õpetuse järgi on kõik jumala saadikud inimesed, ka Jeesus. Koraanis eitab Jeesus oma jumalikkust , koraan eitab Jeesuse ristilöömist.

Islami viis tugisammast

Usutunnistus ehk šahada: „Ei ole jumalat peale Ainujumala ja Muhamed on Tema saadik.”
Neid sõnu korratakse igapäevastes palvetes ning need on kirjutatud ka avalikesse kohtadesse. See on islami tuum!
Salat ehk määratud palved, mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba - Meka mošee keskmes asuva pühamu - poole.
Palveid sooritatakse iga päeva koidikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö hakul . Iga kord tuleb sooritada pesemine, kinnitada teadlik soov palvetada ning leida puhas koht, kus saab pöörduda Meka poole. Palvetamiseks on moslemitele väga vaja palvevaipa, et tagada palvuse sooritamine puhtal pinnal.
Heategevus ehk zakat , mida harrastatakse tihti ramadaanikuu ajal. Tavaliselt annetatakse üks neljakümnendik oma aasta sisse tulekust vaestele ja heategevuseks.
Paast ehk saum toimub islami aasta üheksandal kuul ramadaanikuul. Ehast koiduni loobuvad moslemid toidust, joogist ja seksuaalsuhetest. Paastu eesmärk on puhastada keha ning täita see vagaduse ja õiglustundega. See on aeg, millal peatuda ning vaadata enesesse .
Palverännak ehk hadž Mekasse toimub islami kalendri kaheteistkümnendal kuul. Kõik terved moslemid peavad püüdma selle sooritada vähemalt kord elus. Palverännak on tihti moslemi elu kõrghetk. Moslemid kõikjalt maailmast kogunevad Mekasse ning osalevad väga vanades rituaalides.

Abielu

Abielu, perekonnaelu ning laste kasvatamine on Jumala käsk inimkonnale; islam ei hinda abiellutust.
Vanemate kohustus on valida lapsele abikaasa. Samas nõuab Koraan, et tütarlaps peab olema abieluga nõus ning teda ei tohi sundida .
Abielu nähakse Jumala poolt õnnistatud seisundina . Abielulahutus on küll lubatud, kuid sellesse suhtutakse taunivalt.
Islami seaduse järgi on mehel õigus abielluda kuni nelja naisega. Traditsioonilistes islamimaades aitab see kindlustada igale naisele perekondlikku kaitset. Samas rõhutatakse Koraanis, et kui mees ei suuda kohelda ja armastada kõiki oma naisi võrdselt, siis tohib ta abielluda vaid ühe naisega.

Surm

Moslemid usuvad, et surm on osa Jumala plaanist inimkonna suhtes ning seda ei tule karta . Usutakse seda, et kord saabub kohtupäev, mil kõik surnud äratatakse üles ning Jumal mõistab nende üle kohut . Head lähevad paradiisi ning teised tulle.
Surnukeha pestakse kombekohaselt ning mässitakse valgesse surilinasse. Matta tuleb nii kiiresti kui võimalik, soovitatavalt surmapäeval. Matusel loetakse palveid, mis kinnitavad, et Jumal valitseb elu ja surma üle.

Söök ja jook

Et saada söögiks sobilikku liha, tuleb loom tappa õige kombe kohaselt ja vastavaid palveid lausudes. Sealiha söömine on karmilt keelatud ning enamik moslemeid peab sealiha roojaseks. Koraan keelab ka alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise.

Riietus

Islamis ei ole täpseid ettekirjutusi rõivastuse suhtes, kuid nii meeste kui naiste riietuse juures peetakse oluliseks tagasihoidlikkust. Väljaspool kodu peab naine käima kaetud kehaga, katmata võivad jääda vaid nägu ja käed. Mõned naised katavad ka näo, kuid see ei ole kohustuslik. Riietus peab olema avar ega tohi välja tuua kehavorme.

Raha

Koraan keelab liigkasuvõtmise, kuid julgustab kauplemist ning ausal teel kasumi saamist. Koraanis kirjeldatakse kauplemist ja äri kui Jumala kingi otsimist ning igasugust rikkust tuleb esmalt kasutada perekonna heaks ning seejärel puuduses olijate kannatuste leevendamiseks.
Koraan keelab ka hasartmängud, sest need panevad inimesi lootma rohkem õnne peale kui Jumala hoolitsuse ja enda ausa töö peale.

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Isla m
ENE kolmas köide
Toomas Abiline „Islam Eestis”
9