Islam (0)

Islam
Islam, araabia keelest tulnuna tähendab alistumist Allahi tahtele. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Praeguse seisuga on maailma circa 1,4 miljardit moslemit, see arv aga kasvab jätkuvalt. See usuliik on kõige kiiremini kasvav üldse. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Kes või mis on Allah ? Allah on nimi, mida moslemid kasutavad kõrgema olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõik olemasolevat . Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on Allahi tahtele kuuletumine. Allah on oma tahet kuulutanud erinevate prohvetite kaudu, keda on maailma läkitatud kokku 124 000, neist viimane oli Muhamed , kes pidi tooma inimesteni sama sõnumi, mis kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Peale nende kahe on Koraanis mainitud ka veel Aabraham , Ismael, Iisak , Taavet ja Ristija Johannes. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon , mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist. Usutakse, et see olevat ilmutatud prohvet Muhammadile e. Muhamedile. Seda siis, kui Allah saatis ingli dikteerima prohvetile ilmutusi, prohvet kandis need oma kaaslastele ette. Kuna Muhamed olevat ise kirjaoskamatu olevat mõned ta kaaslased ilmutused üles märkinud, ning nende kokkupanemisel saadigi koraan . Koraan koosned 114-st ilmutusest ehk suurast. Esimesed 86 sai ta Mekas, need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid, ülejäänud 28 ilmutati Mediinad.
Islami viis sammast:

Usutunnistus

Palvus

Annetamine

Paast

Palverännak ehk hadž ( moslemite üks elueesmärkidest on ka korra käia palverännakul Mekas)
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Enne peab pesema nägu ja käsi puhta voolava vee või liivaga . Mošee on islami pühakoda, kus moslemid palvetavad ja kuulavad jutlusi. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; võivad olla mustrid või väljakirjutised Koraanist.
Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:
Üks, mis märgistab paastukuu Ramadani lõppu. Ja teine, mis märgistab püha palverännaku hadži lõppu.
Levik. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesia, Pakistan ja Bangladesh.
Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% šiia sekti kuuluvad šiidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida.
Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest . Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse — džinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket.
Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid — Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep , Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.