Islamiusk (0)

Islamiusk



Islam ( araabia keeles islām) 'alistumine [ Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.

• 
  

Allah
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat . Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.
Prohvetid
Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed , kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).
Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham , Ismael, Iisak , Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.
Muhammad ja islami tekkimine
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.
Pühad tekstid
Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast , perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid".
Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.
Islami viis sammast
Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:

• Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
  
• Palvus (Şalāh ehk salat )
  
• Annetamine (Zakāh ehk zakat )
  
• Paast (Şawm ehk saum )
  
• Palverännak (Hajj ehk hadž)
  

Islami usukombed
Palvetamine
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puht voolava vee, või kui sed pole siis liivaga . Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele.
Palvekohad
Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.
Vaimulikud
Palveesemed
Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas :

• Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
  
• A'baia - moslemimeeste riietusese.
  
• Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
  

Islami pühad
Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:

• Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha.
  
• ‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu.
  

Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks:

• Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidžrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse.
  
• Ashura (10. Muharram) - Eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal.
  
• Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle.
  
• Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.
  
• Lailat al Qadr (27. Ramadan) - Mälestatakse ööd, mil Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused Koraanist.
  

Õpetuse alused
Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust .
Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis , Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.
Islami sektid
Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid ; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas , et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.
Islam ja teised religioonid
Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest . Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse — džinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket.
Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid — Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep , Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.
Arv
Maailmas umbes 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).