Jumalanna Istar Marii Malinen 11.a Istar · Kujutati sõjaka ja himurana · Tema templites sai alguse templiprostitutsioon. · Rahuldamatu, püsimatu loomusega · Viljakuse jumalanna · Õhtune täht- Veenus · Tema pühaks loomaks oli lõvi. · Reisis allilma Arallusse. · Pidi iga seitsme värava juudrde jätma midagi oma riietusest. · Andis ära oma jumaliku võimu. · Allilma jumalanna võimuses · Istar sai tänu armastuse jumalannale koju tagasi pöörduda. · Kõige tähtsam paljudest armastustest Dumuz (viljakus- ja taimekasvujumal) · Jumalanna Istaril on ka roll Gilgamesi eeposes. · VI tahvel · Istari viha Jumalanna Istari värav · Asub Babülonis. · Seal on kujutatud karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.
Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas. Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale
Sissejuhatus : Rohkem kui tuhat aastat tagasi koostas kreeka kirjanik Siidoni Antipatros nimekirja oma ajastu kõige tähelepanuväärsematest ehitistest . Need ehitised said hiljem tuntuks seitsme maailmaimena. `' Imede'' arvu peetakse tähenduslikuks. Juba igiammusest ajast oli number 7 peetud maagiliseks numbriks ja seda oli sageli seostatud mõne erilise või müstilise sündmusega. Sajandite jooksul mõned maailmaimed hävisid või muutusid varemeiks. Siin räägin ma ka Jumalanna Artemisest. 3 Jumalanna Aretemise tempel Ehitamine Artemis - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Efesos oli umbes 2500 aastat tagasi tugev ja hästikindlustatud linn Väike-Aasias
Egiptuse jumalanna Isis J. Tulvik 6b Egiptuse jumalanna Isis Kes oli jumalanna Isis? Isis oli vanaegiptuse mütoloogias võimas ning lahke emajumalanna, kes esindas kõige hellemat ja südamlikumat emalikkust. Ta oli ka armastuse ja abielu jumalanna ning ideaalse ema ja abikaasa võrdkuju Isis oli maa jumala Gebi ja taevavõlvi jumalanna Nuti esimene tütar Jumalanna Isis oli Osirise (Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumala) naine ning taeva ja päikesejumala Horose ema. Isist kujutati lehmapealise jumalannana, kellel olid ka tiivad. Egiptuse jumalanna Isis Kelle kaitsja oli jumalanna Isis? Isis on tuntud kui surnute kaitsjana ja laste jumalanna, kellest "kõik algused võrsuvad". Ta oli orjade, patuste,
Athena Athena oli VanaKreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda illustreerivatel kujutistel kannab ta tavaliselt aigist (rinnakilpi) ja harjaga kiivrit .Üks Olümpose kolmest neitsist.Lisaks kõigele oli ta veel kudumise ju kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele. Ta oli ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena nimelt sündis Zeusi peast ning oli seetõttu isale eriti lähedane. Athenal olid ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida ka inimestele, nagu ka nooruslikku välimust. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist.
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing
K.r * See räägib Psyche ja Cupido armastusest ning sellest kuidas nad ületasid kõik takistused oma teel. * Cupido ja Psyche esinevad kreeka kunstis juba 4. sajandil e.K.r Cupido Ja Psyche * Cupidot kujutatakse kuldsete tiibadega alasti poisslapsena, kes hoiab käes vibu ja nooletuppe. Väidetavalt ei läinud tema nooled ühestki sihtmärgist mööda. * Psyche oli kaunis surelik, kelle ilu imetlemiseks inimesed kaugetest paikadest kokku sõitsid. Tema välimust võrreldi Armastuse jumalanna Aphrodite omaga. Mõnes müüdi vormis on öeldud, et Psychele toodi ohverdusi ja inimesed pöördusid tema poole oma palvetes. Lõpuks sai Psychest surematu. Cupido Ja Psyche *Cupido ja Psyche loo ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. * "Cupido ja Psyche" on hea näide jumalanna Aphrodite õelast ja kuritarvitavast poolest. * Aphrodite auks oli mägede tippudesse ehitatud pühamuid ning seal toodi talle nii tule kui vere ohverdusi. Need pühamud mängivad
Millist jumalat oleks Eestile vaja? Minu jaoks ei ole kodu nelja seina ja laega ruum, vaid koht, kus on kodutunne ning positiivne emotsioon. See on ja jääb mulle kohaks, kuhu naasen nii heas kui halvas. Kodutunnet aitavad tekitada inimesed, kes seal on ning nendevahelised suhted. Kahjuks tunnen, et Eestis on paljud kodud sellest tundest ilma jäänud. Sellepärast arvan, et Eestile kõige sobilikum jumal on koldetule ja kodurahu jumalanna Hestia. Hestia on oma loomult, nagu eestlanegi: tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid just teda jumalatest enim ja kodus ohverdati tihti temale kõige esimesena. Hestia aitaks eesti peredel lahti saada koduvägivallast. 37% eesti naistest on kokku puutunud perevägivallaga. Saanud haiget, näinud valu ja pidanud seda ise kogema. Hestia tooks kodudesse rahu, harmoonia ja muudaks inimeste omavahelised suhted paremaks
Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri ,,hiilgeajast"
Tartu Ülikool Referaat Hygieia Arstiteaduskond Proviisoriõppe I kursus Tartu 2012 Sisukord 1. Hygieia 1.1 Päritolu ja iseloomustus Tervisejumalanna Hygieia pärineb Kreeka mütoloogia kuulsaimast ravijate perekonnast. Tema vanemateks oli meditsiinijumal Asclepius ning valu leevendamise jumalanna Epione. Abielupaari pojad (Podalirius, Machaon, Telesforos, Aratus) ja tütred - Hygieia ja tema viis õde (Meditrine, Aglae, Aceso, Panacea ja Iaso), esindasid oma isa ravikunsti erinevaid tahke. Näiteks tunnustati Machaoni ja Podaliriust andekate kirurgidena, Panacea tituleeriti imeravimite jumalannaks, Iasot tunti haigusest taastumise jumalannana ning Acesot peeti paranemisprotsessi personifikatsiooniks. Kõikidest oma lastest oli Asclepiusel Hygieaiga
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Athena-Minerva Jumala lugu Athena (Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja
Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata. Zeusi püha puu oli tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Hera(Juno) Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses
liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid
Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiil...
Jumalad elasid peamiselt Olümposel,aga võisid vabalt liikuda igal pool.Zeus-peajumal,taeva-tormi-pikse jumal.Hera-abielu kaitsja,-taevakuninganna.Poseidon-merejumal,kutsus esile maavärinad oma kolm hargiga.Hades-allilma jumal, ja surnute valitseja,Demeter-viljakuse jumalanna-põllutööde kaitsja,Ares- sõjajumal,Ateena-tarkuse ja sõjajumalanna,Apollon-ennustus kunsti ,luule,muusika ja terve mõistuse jumal,Artemis-jahijumalanna,Aprotite-ilu- armastuse,seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna,Dionisus-veini jumal,Hermes- jumalate käskjalg.Kreeka pühamu koosnes templist ja altarist.Templis hoiti jumala kuju.Tavaliselt toimusid rituaalid vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva.Templid olid tavaliselt linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Iga üks võis jumalale ohveradad ja oma palve edastada,tähtsaim oli vereohver.Linnriikides toimusid iga aastased usu-pidustused,kust võtsid osa nii mehed kui ka naised,osadest olid ka orjad.Kreeklased uskusid oraakleid ehk
jumal. Hephaistos Lombakas ja inetu Hephaistos, kes on Zeusi ja Hera poeg, on sepakunsti jumal. Tegelikult ei ela ta Olümpose mäel, kuna ta ema jälestas teda ning lükkas ta mäelt alla. Hephaistos on ka nii relva- kui ka kullassepp, skulptor kui ka pronksivalaja. Kreeklaste poolt väga armastatud jumal, sest ta on sirgjooneline, istu, abivalmis ja julgustav isiksus. Kuigi ta oli inetu, lõi ta palju ilusat enda ümber. Tema naiseks on Aphrodite, kes on vastukaaluks Hephaistosele kauneim jumalanna ning tegelikult truudusetu. Aphrodite Armastusejumalanna Aphrodite on müüdi kohaselt tõusnud merest. Ta on ka seksuaalsuse- ja viljakusejumalanna ning ilu- ja kaunidusejumalanna. Just seepärast pidigi ta ilus välja nägema. Aphrodite on Zeusi ja Dione tütar. Ta oli omal alal nii võimas, et isegi Hera ja Zeus käisid tema juures armuasjades abi palumas. Ares Võib ju arvata, et sõjajumal Ares on vallutamisaltide kreeklaste
sõbra Patroklose surma pärast. Tegevus toimub Trooja sõja 10.aastal. · Odüsseia- Eepos räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda. 12 peajumalat Kreeka Rooma Valdkond Sümbol mütoloogia mütoloogia Zeus Jupiter Peajumal. Taeva-, vihma-,tuulte-, Piksenool,tammelehed,kotka piksejumal Hera Juno Taeva- ja abielu jumalanna Ilu,diadeem,lehm,paabulind Poseidon Neptunus Merejumal Kolmhark,hobune Hades Pluto Allmaailmajumal Granaatõun Hestia Vesta Maa- ja viljakusjumalanna Viljapead Ares Mars Sõjajumal Relvad,kilp,kiiver Athena Minerva Tarkusejumalanna Kiiver,oda,öökull
Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid.
Vana-Kreeka religioon Polüteistlik usk mitmesse jumalasse Monoteistlik usk ühte jumalasse Antropromorfism inimese kujuline 12 tähtsamat jumalust (Olümpose jumalad): 1) Zeus (Roomapärane nimetus on Jupiter) peajumal Kreeka religioonis, taeva- ja äikesejumal 2) Hera (Juno) abielukaitse jumalanna 3) Poseidon (Neptun) merede valitseja 4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid:
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel
titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu. Kord oli Zeus vihane sellepärast, et Hera kohtles halvasti kangelast Heraklest ning riputas Hera Olümpose mäe tippu ja sidu jalgade külge raskused.
Nende lapsed olid Geb (maajumal) ja Nut (taevajumalanna). Geb ja Nut lamasid alguses tihedasti koos, ent Su eraldas nad, tõstes Nuti üles nii, et tolle pea jäi läände ja jalad itta. Geb muutus maaks. Ra (Amon-Ra) peajumal, kõikide jumalate isa, just temaga samastasid ennast vaaraod Osiris- Ra võimupärija, allmaailma valitseja, viljakuse jumal, üks armastatumaid jumalusi Isis- Osirise õde ja abikaasa, Horose ema, armastuse ja viljakuse jumalanna Horos- taevajumal Seth- kõrbete jumal, müüdi järgi tappis Osirise Ra Osiris Isis Horos Seth Anubis- saakalipäine matustetalituste jumal Thot - kirja ja tarkuse jumal, hieroglüüfide leiutaja Maat- õiguse, tõe ja harmoonia jumalanna Ptah- käsitööliste ning kunstnike kaitsja Anubis Thot Maat Ptah Hator- armastuse jumalanna, tüdrukute looja ja tantsu ning muusika valdaja Bastet-kassjumalanna Bes- sünnitusjumal, tõi edu ning jõukust
,,Iidsete aegade lood" Stephaniedesed Tegelased: Uranos, Kronos, Zeus, Hera, Aphrodite, Apollon, Hermes, Demeter, Artemis, Hephaistos, Ares, Athena, Poseidon ja Hestia. Kord lõi jumal Kaos jumalanna Maa, hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Seejärel sünnitas jumalanna Maa armastusjumalanna, sinise Taeva, Mäed ja Mered. Võimsaim ja suurim neist oli Taevas, Uranos. Too võttis endale naiseks Maa ja ta sünnitas talle palju lapsi. 12 neist olid titaanid. Ühel päeval vihastas Uranos titaanide ja sajakäelisete hiiglaste peale ning viskas nad Tartarose pimedasse sügavikku. Ema abiga põgenes sealt Kronos, kes hakkas ise valitsejaks. Hirmust isa needuse vastu neelas Kronos alla oma viis last. Ellu jäi Zeus, kes sündis Kreeta saarel, Dikte mäel ühes koopas
Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe. kerberoseks. Põllu viljakuse jumalanna. Zeusi õde. Demetar Persephoibe ema. Viljapead Pahatahtlik sõja jumal. Kreeklased teda väga ei Relvatus, sõjakiiver Ares armastanud. Zeusi ja Hera poeg. Armastuse jumalanna. Ta Teda saatis tiivuline Aphrotite pärines ......................... Eros. Athena Tarkuse ja sõja jumalanna. Sündis Zeusi peast. Öökull
ARTEMISE TEMPEL Mis on Artemise tempel? Artemise tempel Ephesoses on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses(tänapäeva Türgis İzmiri (ajaloolisest Smürna) linnast u 50 kilomeetrit lõunas). Rajatud aastal 550e.m.a. Templit peetakse üheks seitsmest maailmaimest. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262 m.a.j. Artemise templi ehitamine
VANA- VANA- VALDKO SÜMBOLI PILT KREEKA ROOM ND D A 1. Zeus Jupiter Peajumal, Välgunool, taevajumal, kotkas, jumalate valitsuskepp valitseja 2. Hera Juno Kõrgeim Lehm ja jumalanna, paabulind taevakuning anna, abielu ja abielunaiste kaitsja 3. Aprothit Venus Ilu ja Peegel ja e armastuse lilled jumalanna 4. Apollon Apollo Valguse, Vibu, nool, ennustamise lüüria , muusade ja kunstide
Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju
valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi
Ateena akropol Akropol Mükeene perioodil oli Ateena akropol kuningaloss, hiljem täitis kindluse rolli. Pärast Pärsia sõdu kaotas akropol oma sõjalise tähtsuse, seetõttu algatas Perikles selle väljaehitamist suurejooneliseks kultuurikeskuseks. Akropoli viis uhke sissekäik propüleed ehk eesvärav, mille kõrval oli Nike tempel. Keskmesse püstitati Parthenon ehk jumalanna Athena tempel, mille sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis. Templis sees oli jumalanna hiigelsuur kuju, mis oli kaetud elevandiluuga ja rüüstatud kuldrõivastesse. Lisaks Parthenonile tõusis esile veel Erechteioni tempel, mis oli Athenale ja Poseidonile pühendatud. Kreeklaste jumalad Zeus- Jumalate valitseja ning taeva-, tormi- ja piksejumal. Jagas oma kahe venna, Hadese ja Poseidoniga, maailma valitsemist nii, et tema sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere,
Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1)Panteon: Asub Vana-Roomas. Kõikidele Jumalatele pühendatud tempel. 2)Caracalla termid: asuvad roomas. Termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Tellisehitis, kaetud marmorkattega. Mosaiik- ja kuldilustustega. 3)Vesta tempel: Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p
1. Millised uued vaimse kultuuri alad tärkasid Vana-Kreekas? 2. Vanakreeka kunsti perioodid? Arhailine, klassikaline, hellenistlik 3. Millised olid vanakreeka arhitektuuri 3 stiili ? dooria, joonia, korintose stiil 4. Olümposel elanud kreeka jumalad ( neid oli 12 ) Zeus - peajumal, taeva valitseja Apollon - valguse ja kunstijumal, päikesejumal Hera - abielude jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid?
Kreeka müüdid Maailma sünd Iidsel ajal elas jumal nimega Kaos. Ta oli ihuüksi ja peale tema ei olnud midagi. Oli ainult tühjus ja pilkane pimedus. Lõpuks tüdines kaos üksi olemisest ja talle tuli mõte teha maailm ning ta lõi jumalanna Maa. Jumalanna Maa oli väga kaunis ja täis elujõudu. Siis lõi Kaos hirmsa Tatarose ja musta Öö ning ka kauni, särava Päeva. Tatarose riik oli väga sügav ja pime. See oli sama sügav kui Kaos maapinnast ülespoole. Sinna jõudmiseks kulus täpsemalt üheksa päeva ja üheksa ööd ning alles kümnendal päeval jõudsid kohale. Sellepärast oligi seal nii pime. Isegi surematud jumalad kartsid seda paika, kus kõrgub Öö elupaik.
Antiikjumalad: 1. Aphrodite- ilu- ja armastusjumalanna 2. Ares- sõjajumal; sõdurite kaitsja 3. Artemis- jahi- ja metsloomade jumalanna; kuuvalgete ööde ja metsade jumalanna; kõikide noorte olevuste nii loomade kui ka inimeste kaitsja 4. Apollon- valguse ja tõe jumal; muusika jumal; mõistuse, haiguste ravi; vibulaskjate ja luuletajate jumal 5. Athena- tarkusejumalanna; kaunite kunstide ja õiglaste sõdade jumalanna; Ateena linna kaitsejumalanna 6. Hades- allmaailma valitseja; manalajumal 7. Poseidon- merede valitseja 8. Hera- taeva valitsejanna; abielu ja naiste kaitsja 9. Hephaistos- sepatöö- ja tulejumal; petetud abielumeeste patroon 10. Zeus- peajumal; taevajumal; armukunsti asjatundja 11. Hermes- jumalate käskjalg; kaupmeeste jumal; petturite ja varaste jumal; karjaste ja karja kaitsja: rändurite ja teekäijate jumal
kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Apollon oli Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal. Tal oli ka kuldset värvi lüüra. Tema hoole all oli muusika ja luulekunst. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar
Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart.
Athena Athena, vanarooma mütoloogias Minerva, on tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna. Ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis täiskasvanud Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega.
Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ymirist. Ymiril oli poeg Buri, kes oli sündinud Ymiri jalgade omavahelisest ühtest
Atum pidi nii kiiresti kui võimalik looma maa, kasvõi mingisuguse tükikese kuiva maalappi. Kui ta oli loonud maa ja saanud ohutusse paika, siis ta hakkas mõtlema plaanide üle: ,,Esialgu loon ma teisi jumalaid. Pole ju veel korraliku maad, kus kasvaks rohtu ja puid ning pole veel inimesi, kes võiksid maa eest hoolitseda, istutada seemneid ja korjata vilju. Parem loon tuule. Ilma tuuleta ookean Nun jääb jälle liikumatuks. Veel loon ma vihma ja niiskuse jumalanna. Siis temale allub siis see ookean." Nii lõigi jumal Atum tuulejumala Su ja vihma ning niiskuse jumalanna Tefnuti- naise, kellel oli lõvipea. See oli esimene paar maa peal. Juhtus õnnetus - Jumalanna Tefnut ja jumal Su olid kaduma läinud. Atum saatis oma silma neid otsima. Peale pika aja möödumist kaotas Atum lootuse kohata oma lapsi ning lõi omale uue silma. Lähiajal jõudsidki lapsed ja ta silm koju. Silm oli väga vihane Atumi peale,
Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmehargiga maavärinaid ja torme Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud. Sümboliks kolmnurk Hades Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja Tema hüüdnimeks on Maa-alune Zeus Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuriiki, allmaailma. Hestia Zeusi õde, kodukolde jumalanna ja perekonna kaitsja Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, see tõttu on temast ka vähe lugusid. Kui Dionysos sai Olümoslaste hulka, olevad Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Sümboliks koldetuli Hera Zeusi naine ja õde, kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks.
head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele. Vanimad riigid, kus levis Aphrodite kultus, olid arvatavasti Küpros ja saar Kythera. Korintoses oli Aphrodite kultus seatud templiprostitutsiooniga. Aphrodite kultus
Botticelli „Veenuse sünd“ „Venuse sünd“ valmis 1486. Aastal, selle maalis Sandro Boticelli ning see on üks tähtsamaid maale antiikajast. Maal kujutab Veenuse sündi täiskasvanud naisena merevahust, saabumas kaldale merekarbil. Plaatoni arvates oli Veenusel kaks aspekti. Ta kas oli maine jumalanna, kes pani inimesi endasse armuma või oli ta taevalik jumalanna, kes inspireeris inimesi targalt armastama. Platon on mõtisklenud, et füüsiline ilu lubas mõttetel paremini aru saada hingelisest ilust. Arvatakse et Boticelli esitas Jumalikku armastust alasti Veenuse vormis. Klassikalises antiigis oli merikarp metafooriks naise häbemele mis andis mõista sünnist. Botticelli maalis selle maali Lorenzo di Pierfrancesco de’Medici-le. Maal asub hetkel Uffizi Galeriis, Itaalias. Botticelli veenuse poos meenutab Medici’ Veenust,
Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja Gebi lapsed: Osiris, Seth, Isis ja Neftis (Nephthys). Hiljem samastus Atumiga Ra (Atum-Ra). Taevas ja maa Jumalanna Nuti keha moodustab taevavõlvi. Päike ja tähed järgivad oma igapäevasel teekonnal tema kehakumerusi. Õhujumal Su hoiab Nuti oma kätel, aidates tal nõnda kõrgel maailma kohal püsida. Su hoiab taevajumalannat lahus maajumala Gebist, kellega Nutil on neli last. Ürgookean Nu ähvardab ühel päeval kogu maailma endasse neelata. Niiluse ühtaegu õnnistav ja ohtlik läte on üks neist kohtadest, kus ta ennast ilmutab. Päikese teekond Igal õhtul päike kaob, et sooritada
APHRODITE NIMI- Aphrodite ladina keeles Venus MILLE JUMAL- Ilu ja armastuse jumalanna SÜND- Sündis merevahust Küprose saare lähedal. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Teise versiooni järgi sündis ta lainetest, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene LAPSED- Erose, Aenease, Harmonia, Priapot ja Hermaphroditost (viimase isa on Hermes).
Inkad pidasid pidu, viisid ohvri/d mäetippu ja andsid ohvritele midagi nende joovastamiseks. (vahel ka kägistati, löödi millegagi pähe või jäeti lihtsalt surema). Inkad uskusid erinevatesse jumalatesse: Viracocha (aka Pachacamac) Lõi kõik elava Apu Illapu Vihma jumal, palvetati kui vajati vihma Ayar Cachi Kõrgelt karastatud jumal, põhjustab maavärinaid Illapa Äikese ja kõu jumalanna (aka Yakumama vee jumalanna) Inti päikesejumal ja patroonlinna Cusco jumal (päikese kodu) Kuychi Vikerkaare jumal, ühendatud viljakusega Ema Kilya Inti naine, kutsutud ka Kuu Emaks Ema Occlo Tarkus tsiviliseerida inimesi, õpetas naistele kudumist, riiete tegemist ja majade ehitamist Manco Cápac tuntud tema julguse poolest, saadetud maale, et saada inkade esimeseks kuningaks, õpetas inimestele kuidas kasvatada taimi, valmistada relvi,
Lughi nõlvadel asus sel ajal Lao-Tsuni tempel, kus elasid khmeeridega koos sada kuldsilmset, pika valge karvaga templikassi. Loomad olid khmeeri preestrite hingede hoidjateks ja kaitsjateks kui need lahkusid elust ja ootasid uuestisündi, et kõrgemate preestrina puhtust ja täiust saavutada. Templis elas kuldse habemega Suur Laama, kõikide preestrite juht. Tema elu oli pühendatud tervenisti Tsun-Kyan-Kse kummardamisele. Tsun-Kyan-Kse oli kuldsetes riietes, kiirgavsiniste silmadega jumalanna, kes juhtis preestrite hingede kulgemist peale seda kui nood lahkusid ühest elust, et siirduda järgmisse. Ühel selgel õhtul istus auväärt Mun Ha jumalanna kuju ette palvele. Tema kõrval istus tema ustav kass Sinh. Nagu teistelgi templikassidel, olid ka Sinhil kuldsed silmad ja valge karv. Kõrvad, nina, saba ja jalaotsad olid tal tumedad, maa värvi. Sel õhtul aga, kui Mun Ha palvetas, tungisid
Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. · Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. · Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna
Paremale 2. Sõnumikandja, kes kandis tiivulisi sandaale 4. Jumalanna, kes sündis Zeusi peast 5. Zeusi ja Hera poeg 6. Kaosest ja veest tekkis ... 7. Sepakunsti jumal 8. Kolmepealine põrguvalvur 9. Zeusi vanem Alla 1. Ta varastas jumalatelt tule ja tõi selle inimestele 3. Vabastas kõik kurja, mis inimesi vaevab 4. Jumalanna, kes sündis merevahust 7. Zeusi vend
perioodi pitsateid. Selliseid pitsateid on leitud Peloponnesoselt, Kreetalt ja Küklaadidelt. Valjastatud tiivuline hobune Pegasose müüt Pegasos hüppas koos oma venna Chrysaoriga välja Medusa kehast, kui Perseus Medusa pea maha lõi. Korintose kuningapoeg, Eurynome ja Glaukose (või Poseidoni) poeg Bellerophontes ihaldas Pegasost endale. Ta läks Korintose targa Ephyra soovitusel Athena templisse ning heitis seal magama. Unes ilmus talle jumalanna, käes kuldne ese. Bellerophontes ärkas ning leidis põrandalt kuldsed valjad, millega pidi saama Pegasose kinni püüda. Ta läks aasadele hobust otsima ning leidis oma eesmärgi joomas Peirenest, allikast. Bellerophontes lähenes loomale ettevaatlikult, kuid too ei kartnud üldse ning laskis end rahulikult valjastada – Athena võlujõud oli mõju avaldanud. Nüüd oli Bellerophontes kauni Pegasose peremees.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
