Erinevate väliselanikega suheldes aitame maailma muuta mõistvamaks, näidates ja tutvustades eri riikide kultuuri. Välisriigi elukeskkonna ning harjumustega võib tutvuda arvutiekraani tagant ka inimene, kellel ei ole võimalik kaugele reisida. Kuid vaatamata kiirele infolevikule, on meie endi oskused vajalikku infot leida tõsiselt kahanenud ning suure sagina seest on raske üles leida just see mida vajame. Aja möödudes võib tähendada, et noorte tervis on halvenenud nutiseadmete tõttu. Tänapäeval on juba pea igal ühiskonnaga kaasas käival noorel ning täiskasvanul telefon ning mõnel paari aasta vanusel lapsel oma nutiseade, millega mängida, näide on võtta oma sõbrannalt, kelle 3 aastane vend omab tahvelarvutit. Just selles eas laps arendab oma loovust ning oskust suhelda ning liikuda. Pannes neile ette helendavad ekraanid, mis rikuvad silmi ning aeglustavad arengut, sest väheneb füüsiline suhtlus ning kontakt teiste
Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata Piirata nutiseadmete nutiseadmete kasutamist kasutamist Ekraanivalgus Ekraanivalgus Silmade Silmade Silmade Silmade madalamaks madalamaks kaitsmine kaitsmine puhkamine puhkamine Kaitseklaasid Kaitseklaasid
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1.SILM JA NÄGEMINE.......................................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDELE TUTVUSTAMINE TKG 3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud..........................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Loovtöö Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDE TUTVUSTAMINE TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDELE Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. INTERNET 4 1.1. Interneti ajalugu 1.2. Interneti ajalugu Eestis 5 2
KUIDAS MÕJUTAB ARVUTI MEIE TERVIST? Arvuti kuulub paljude inimeste igapäevaellu. Noored kasutavad nutitelefone, milles on olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks. Aga on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Paljud tervisehädad on tänapäeval saanud alguse liigsest nutiseadmete kasutamisest. Võrreldes eelmise sajandi lõpuga, on oluliselt suurenenud prillikandjate hulk ning palju on ka seljaprobleemide käes kannatajaid. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale ja kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata
Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andrus Lipand
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Tere, kõnelen teile teemal, mis puudutab meid kõiki ning eelkõige nooremaid inimesi. Loodan, et te jätate mõne asja meelde, mis tuleb teile kasuks. Ma ei kujuta ette, missugune tehnika võib meie käsutuses olla viie aasta pärast. Maailm muutub ju nii kiiresti. Elame ajal, mil asjad, mis meile esmapilgul tunduvad ulmelised, on suure tõenäosusega juba või õige varsti olemas. Nüüd aga räägime nutiseadmete miinustest ehk mõjust laste kui katäiskasvanu tervisele Võrreldes mitme aasta taguse ajaga tundub mulle, et õpilaste omavahelist, näost näkku suhtlemist on nutiseadmete kasutamise tõttu vähemaks jäänud. Paljud suhtlevad läbi telefoni või räägivad näiteks mõnest mängust, mis on telefonis. Seda, et vahetunnis ringi joostaks ja näiteks kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on
Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on nutiseadmete kasutajaid maailmas rohkem kui ainult USA-s, ka siin Eestis on suur arv kasutajaid. Aga mis tagajärjed ikkagi selle seadmel on? Esiteks koolis, sa ei suuda enam normaalselt õppida kuna sa pead koguaeg vaatama kas keegi laikis su pilti või komentaari. Räägid sõpradega läbi interneti, küsid mis nad teevad või mis nad pärast kooli teevad. Teiseks tänaval, see on juba tervisele väga ohtlik kuna sa ei pane liiklusele enam tähelepanu, isegi siis kui sa ei näpi seda aga kuulad muusikat
asendab Gmail. Samuti kas pole mitte paljud vanemad oma suures ajapuuduses, mitte ise oma lastest nutisõltlasi teinud? Kas pole mitte nii, et töölt koju tulles, istutakse diivanile maha, et sarja vaadata ning kui see pisike koolieelik taaskord nagu ka eelmisel õhtul sind kuidagigi segama tuleb siis annad talle kätte nutiseadme ning saad taas vaikselt oma õhtupoolikut nautida ja probleem lapse näol on kadunud? Kas poleks mitte toredam, teha koos midagi, mille tegemiseks pole vaja nutiseadmete olemasolu. Kas on vaja üldse hankida koju nutiseadmeid? Ning kui siis ehk peaksid ka täiskasvanud end rohkem disiplineerima ja võimalikult vähe koduses keskonna oma nutiseadmeid käitlema. Ehk oleks nii võimalik ära hoida nutiseadmete jõudmine liiga pisikestesse kättesse. Me tohiks välja jätta ka noori, meid, põhikooli õpilasi, kellest nii mõningategi jaoks on telefon nende kõike suurem sõber. Neid noori, kelle elu keerleb ümber helendava ekraani. Ma ei ütle, et
Aeg on miski, mida kõik tajuvad ning mis on lahutamatu osa meie teadvusest. Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda isegi tähele, kui palju aega röövib internet - messengeri vestlused, facebooki newsfeedi kerimine või instagrami piltide laikimine ning sobiva poosi leidmine snapchatis sõpradele selfie saatmiseks. On levinud ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab,“ kuid vähe on neid, kes oskavad aega hästi planeerida. Tõenäoliselt ongi aja planeerimisoskuse puudumine peamine põhjus, miks inimesed leiavad ja väidavad, et aega ei ole
Võrgustik levitab massikultuuri ja tekitab prototüüpe, see avaldub näiteks selles, kui portaalides on pildid saledatest naistest ja kõik noored neiud hakkavad kohe tahtma olla samasugused. Kuna esineb info üleküllasus, siis seda võidakse esitada meile vale või puudulikuna ja see omakorda võib eksitada. Ajalehti ja massimeediat saab mõjutada, see tähendab, et mõnda infot võidakse maha vaikida või hoopis suruda seda jõuliselt peale. Infoühiskond toob paratamatult kaasa ka nutiseadmete laialdase kasutamise. Inimesed veedavad väga palju aega arvuti ja telefoni taga ja sellest võivad tekkida tervisehäired. Infoühiskonnast haaratud isikud kulutavad aina vähem aega elule väljaspool võrku ja see võib kaasa tuua eneseväljendusoskuse ja suhtlus- vähenemise ning psühholoogiliselt ebastabiilse oleku. Internet võimaldab küberterrorismi, -kiusamise ja piraatluse teket. Selle üks suurimaid puudusi seisneb ka selles, et salvestatakse kogu infot,
Ühendriigid pole ainukesed, kes selliste asjadega tegelevad. Kasutatud kirjandus 1) Artikkel ,,Gartner Says Smartphone Sales Grew 46.5 Percent in Second Quarter of 2013 and Exceeded Feature Phone Sales for First Time" mobiiltelefonide müügist 2013 aasta 3. kvartalis uuringufirma Gartner veebilehelt 3.11.2013. Veebiviide: http://www.gartner.com/newsroom/id/2573415 2) Artikkel ,,Koolitaasta lennutas nutiseadmete müüginumbrid üles" ,Ärileht veebilehelt 3.11.2013. Veebiviide: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kooliaasta-algus-lennutas- nutiseadmete-muuginumbrid-ules.d?id=66787665 3) Artiklid teemal ,,Seadmete turvalisus" EMT veebilehelt 3.11.2013. Veebiviide: https://www.emt.ee/abi/seadmete-turvalisus 4) TrendMicro 2012 aasta 3. kvartali raport: http://www.trendmicro.com/cloud- content/us/pdfs/security-intelligence/reports/rpt-3q-2012-security-roundup-android-
avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti on hakanud tehnikavaldkonnas hoogsalt arenema. Me ei oska oma elu ette kujutada ilma televiisori, nutiseadmete või arvutita, mis on kujunenud meie igapäevasteks kaaslasteks. Pidevalt kuuleme uudiseid mõne uue tehnikavidina leiutamisest, mis veelgi meie elu lihtsustab. Me ei pea enam minema poodi, et osta ajalehte, vaid saame digilehte lugeda sümboolse summa eest oma nutitelefonist või arvutist. Ajalehe ostmisel ei pruugi meid huvitada kõik artiklid, kuid digilehes saame ise valida, millise artikli eest tasuda. Arstid ei väljasta enam retseptiravimeid
võib lugeda meediat. Meedia teeb iga väikse asja suureks ning tavaliselt on spekulatsioonidega vägagi liialdatud. Erinevate juhtumite, näiteks õnnetuste puhul, avaldatakse teooriaid ja arvamusi, millest ei oskaks palju inimesed eales tulla. Meediat kasutatakse palju ka inimeste manipuleerimiseks. Riikides nagu Venemaa ja Põhja-Korea, kus seis on hetkel väga kriitiline, kasutatakse propagandat. See on lihtne viis mõjutada inimesi, kui valitsusel on suur mõjuvõim rahva üle. Nutiseadmete kasutamine on toonud probleeme vanema generatsiooni esindajatele. Paljudele inimestele on see täiesti vastu võetamatu ning nad ei ole sellest huvitatud, kuna see tundub liiga keeruline ja ei paku huvi. Probleemiks on ka kiire areng, mille tõttu ei suudeta käia ajaga kaasas, sest uuendustega harjumine võtab kauem aega. Kuid teiselt küljelt vaadates on ka palju neid vanemaid inimesi, kes kasutavad seadmeid iga päevaselt.
oleks olemas ka vastav rahalineressurss. Paraku pole mitte kõik haridusasutused Eestis võimelised tegema sedavõrd suuri kulutusi, et osta igale õpilasele oma isiklik nutiseade. Siinkohal on võimalik teha mõningasi mööndusi ja leida ka alternatiivseid lahendusi, mis ei pruugi kõikidele osapooltele niivõrd meeldivad olla. Üheks võimaluseks oleks näiteks jätta kõrvale idee osta igale õpilasele isiklik tahvelarvuti ning lahendada probleem igale klassile mõeldud üldkasutatavate nutiseadmete näol. See poleks tõesti võibolla, et väga mugav lahendus, kuid see-eest kordi odavam. Arvestatavaks variandiks võib pidada ka seda, kus õpilastel palutakse kooli õppetöö läbiviimiseks kaasa võtta võimaluse korral enda isiklik nutiseade või selle puudumisel paluda lastevanematel see osta. Sellisel juhul peaks aga kindlasti uurima perekonna majandusklikku võimekust ja vastavalt sellele hüvitama mingisuguse osa seadme maksuvusest. Mõeldes aga koolide rahastamisele ja elanikkonna
see, et tahvlid on tagatud kooli poolt ning neid kasutatakse vaid koolis kohapeal vastavalt õpetaja soovidele. Teise võimalusena on igal õpilasel oma vidin, mida ta saab ka koju kaasa võtta. See variant mõjutaks rohkem vanemate rahakotti. Selle pärast võib tunduda mõistlikum esimesena mainitud variant, aga mitmekümne iPadi soetamine ei pruugi igale koolile majanduslikult võimalik olla. Sellise haridusrevolutsiooni läbi viimiseks peab riik võrdselt toetama kõiki koole. Nutiseadmete kasutamine õppimisel ei tohiks olla ainult erakoolide privileeg. Isegi kui e-õpikute kasutamine kooli tahvelarvutites muudab õpilase koolipingi tühjemaks, tuleb kodus kasutada tavalisi paberkandjal õpikuid ja töövihikuid, sest nutividinat koju võtta pole võimalik. Vanemate rahakoti seisukohalt ei olegi vahet, kas e-õpikud või mitte. Digitaliseeritud õpikute maksimaalne efektiivsus väljenduks siis, kui igal õpilasel on ligipääs nutiseadmele nii
Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevuse, kontrollimatu käitumise. Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Lisaks on ilmselt kõik kuulnud, et tihe arvuti kasutamine rikub silmanägemist. See on põhjuseks, miks paljud tänapäeva lapsed kannavad prille. Et tervist hoida, tuleks kehaliselt olla aktiivne, mitte aheldada ennast nutiseadmete külge. Tarbimisühiskonna mõju inimesele on olnud suur. Nutiseadmed on meie kaaslasteks igapäevaselt, sest nutitelefon on peaaegu igaühel alati taskus. Seetõttu võib inimesi võrrelda robotitega, kes töötavad ainult tänu tehnikale. Enamus inimesi ei kujuta enam elu nutiseadmeteta ette, sest nad on nendest seadeldistest sõltuvuses ning kaudselt suunavad ka oma lapsi sinna suunda. Igal vabal
ka õppematerjalid kolivad virtuaalmaailma ning muutuvad sealt igapäevaselt kättesaadavaks, mis kasu on kõigist neist tehnoloogilistest saavutustest, kui me ei oska nende abil iseenda elu kergemaks teha, alustades siis näiteks noorte koolikottidest. Kanda viiel päeval nädalas endaga kaasa üht tahvelarvutit on rühile ning seljale palju mugavam, kui vedada päevast päeva tosinat paksu õpikut kooli ja tagasi. Kuid kuidas mõjub nutiseadmete pidev ning igapäevane kasutamine noortele õppuritele? On üsna ilmne, et ka e-õpikutel on omad miinused. Kas tahvelarvutite konstantne käsitlemine mõjub halvasti silmadele või mõjutab kuidagi teisiti meie tervist, seda pole teada. Tundub nagu oleks e-õpikutega kaasnev suurim mure koht materiaalne pool. Kes peaks soetama vajalikud seadmed ja õppematerjalid? Kas lapsevanem, kool või hoopis keegi kolmas? E-õpikud ei ole odav lõbu. Iga õppur vajab omale seadet, mida tundides
panevad asju uutes seostes nägema, ning mis põhiline – arenema. Kolmas kaalukas argument on harjumus, mille jõud on teatavasti suur. Kui maast madalast kas mugavusest või teadmatusest vaid arvutiga seotud harjumusi kujundada, on neist hiljem väga raske vabaneda.. (Kristi Vinter, 2012) Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse õppejõud, väikeste laste ja meedia uurija Kristi Vinter kirjutab Postimehe arvamusportaalis nutiseadmete kahjulikkusest. Seega arvan, et laste kasvamine tehnoloogilises keskkonnas on paratamatu ning nende kokkupuude nutiseadmetega on iseenest mõistetav arvestades kui palju me nendega ise igapäevaselt kokku puutume. Leian, et sellel on nii halbu kui häid külgi aga eelkõige loodan, et lapsevanemad ei kasutaks nutiseadmeid lapsega tegelemise vahendina. Miski ei asenda selles kiiresti arenevas maailmas reaalselt suhtlust ja kontakti lapse ja vanema vahel.
Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 4 Põhiosa....................................................................................................................... 5 1.3.1GPS-navigaatori põhjal töötavad mobiilrakendused ning muud nutiseadmete rakendused................................................................................................................. 7 1.3.2Nutivalgusfooride süsteemid.............................................................................. 7 1.3.3Monorelss........................................................................................................... 8 1.3.4Innovatiivne ühistransport (tasakaalurong ehk gürorong)..................................9 1.3.5Nutilinnad ehk smart cities.....
kiiremini ning neis ei kuvata reklaame tasulise versiooni soetamiseks. TUGEVAMAD PAROOLID Paroolide loomisel tuleks vältida loogiliselt ennustatavaid paroole nagu eesperekonnanimi123 või 0000 ning mõelda tuleks parool, mida pahalane ära ei arva. Mõtle välja suvaline sõna (nätieks sügistuul), asenda osa tähti numbritega ja täpitähed võõrtähtedega (syg1stuul) ning lisa parooli mõni suurtäht (syg1Stuul). Sama lugu kehtib nutiseadmete ekraanilukkudega. Ekraanile joonistatavad mustrid on alati vähem turvalised kui pin-koodid või sõnalised paroolid, kuna telefonide ekraanil olev mustus jätab tihti sinu joonistatud mustri ekraanile nähtavaks. Kui siiski paned oma ekraanilukuks mustri, võta seadetest maha nähtav muster, et näpuga mustrit joonistades ei tekiks ekraanile rohelist joont, mis kinnitab mustri õigsust. Väldi samade paroolide kasutamist mitmes kohas, kuna
Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus. Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete. Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed, kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid. Ikka veel käib eksperimenteerimine navigatsiooni ja menüüdega ning ikka veel püüavad disainerid saada seda võimalikult hästi ja kasulikult tööle. Üheks selliseks näiteks on hamburgeri menüü, mida on küll palju kritiseeritud, kuid samas on see muster laialdaselt
voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks. 8. Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus. 9. Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist. 10. Ärge kasutage magamistoana selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega (Hea une … 2016). 10 11
välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad koormama immuunsüsteemi (Tlu õppematerjalid). Ebapiisava ööune tagajärjel jääb inimene unedeprivatsiooni ehk kroonilisesse unepuudusesse. See võib ilmneda, kui ööuni on jäänud liiga lühikeseks, ei ole õigesti reguleerunud (öö ja päeva une vahekord) või on kehva kvaliteediga. Sotsiaalne surve olla pidevas infovoos, vähene enesekontroll nutiseadmete kasutamise ajalise piiri seadmisel, kooli kohustused ja kunstlik valgus võivad põhjustada hilist magamaminekut. Võrreldes unepuuduse all kannatavate lastega on väljapuhanud laste enesetunne parem, neil on lihtsam uusi asju õppida ja nad saavad kaaslastega paremini läbi (Hansson & Oscarsson, 2005). On väga tavaline, et teismelised püsivad hilisõhtul virged ning tahavad hommikul kauem magada. Tulemuseks on süstemaatiline igaöine paaritunnine unevõlg. Selleks et oma õige
Selline lunavara kuulub ka krüpteerimise alla, kuid nakatab sel juhul süsteemi. Lunavara pääseb süsteemi protsessorite juurde ning seab sisse master boot recordile seadme taaskäivituse. See järel tekib ekraanile võltsteade süsteemi veast ning arvuti taaskäivitub, peale seda tekib juba ekraanile teade failide krüpteerimisest ning maksmise nõudmisest.(4) Mobiilsete seadete lunavara (Android) Nutiseadmete lunavara on sarnane tüüpilise lunavaraga. Erinevus seisneb selles, et lahti blokeerida nutiseade on praktiliselt võimatu. Telefoonil tavaliselt blokeeritakse ekraan ning see järel nõutakse raha lahti tegemiseks, kuid tihti peale maksmist ei taastata
uinumisraskus ja korduvad ärkamised. (samas) 5.2. Noore uni Paljud uuringud on näidanud, et noore inimese uni on otseses seoses tema elustiiliga. Noore inimese une halb kvaliteet on seotud uinumisraskustega. Uinumisraskusi võib põhjustada müra, või pingeline koolielu. Une kvaliteet on seotud ka öösel ülesärkamise järel söömisega ja unumisega pärast liigvarast ärkamist. (samas) 14 Uinumisraskusi võib põhjustada ka nutiseadmete kasutamine hilja õhtul, kuna nutiseadmete hele valgus pärsib melatoniini tootmist. (Technologyguide, 2012) 5.3. Lapse uni 5.-10. eluaasta vahel on ülekaalus REM uni. Unele tuleb laste seisukohast erilist tähelepanu pöörata, kuna puhanud laps on vastuvõtlikum välise stimulatsiooni suhtes. (Veldi & Paavle, 2012) Lapseea sagedasemad unehäired on unelämbus, uneskõndimine, uneterror ja luupainaja, mis esineb koguni 50% 3. - 6. aastastel lastel. Seda soodustavad mitmesugused
vajadustele ja nõudlusele Operatiivsus, kiire kättesaadavus Reklaami puudumine Kasutamise lihtsus Väikesed stardi- ja jooksvad kulutused Võimalused Ohud Elatustaseme tõus Konkurentsi teke Õpilaste motivatsiooni vähenemine Majandusliku olukorra halvenemine Õpilaste huvi koormuse vähendamiseks Vähene huvi Nutiseadmete kasutuse suurenemine Õpilaste väärtushinnangute muutus Õppekavade keerukamaks muutumine Õppekavade lihtsustumine 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE (ühekordsed kulud enne ettevõtte asutamist, vajalike tegevuste joongraafik projekti käivitamiseni osategevuste kaupa) Tegevus kuude kaupa 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku
Trendid, mis suurendavad integreerimise vajadust (5) Search marketing- tarbijad ei saa ainult infot mida sina oled neile jaganud, vaid lähevad ise otsima ja see, mis nad sealt saavad, ei ole alati kooskõlas sellega, mis pilti sina endast jätta tahaksid. Info tekib inimeste kogemustest toote kasutamisel. Tarbijate suuremad ootused mugavusele ( inimesed ootavad et sa oled seal kus nemad suvatsevad ise oma info/pakkumistega olla Nutiseadmete osakaal ja mobiiliturunduse kasv (info on koguaeg kättesaadav) Sotsiaalmeedia Info ja teenuste vaheliste piiride hägustumine ITK definitsioone ITK on vaade turundusprotsessile kliendi vaatepunktist Organisatsiooni koordineeritud ja ühtlustatud viis kommunikeerida brändi ideed, kasutades mitmeid kommunikatsioonivahendeid, mis „kõnelevad ühel häälel“ Integreerimise 8 põhimõtet Ole kliendile suunatud organisatsioon
voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks. 8. Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus. 9. Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist. 10. Ärge kasutage magamistoa selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega. Väljatöötatud Eesti Unemeditsiini Seltsi poolt
Söön lisaportsjoni toitu 33% Söön kiirtoitu ≥ 2 korda nädalas 13% Söön salaja 38% Ei suuda kontrollida söömist 58% Ma ei meeldi endale 33% Teistele ei meeldi minuga koos olla 17% Mul on vähe huvi asjade tegemise vastu 38% Olen tujutu või depressioonis 38% Olen mures enda kaalu pärast 91% TV, arvuti ja muude nutiseadmete kasutamine töö- ja puhkepäevadel TV, arvuti ja nutiseadmete TV, arvuti ja nutiseadmete kasutamine tööpäeval (t) kasutamine puhkepäeval (t) Arv % Arv % Alla 2 tunni päevas 5 20,8% 4 16,7% 2-4 tundi päevas 16 66,7% 12 50,0%
voodipesu, kloppige patju ja tõmmake madrats tolmuimejaga puhtaks. 8. Minge voodisse alles siis, kui tunnete end unisena. Vältige üle 38 kraadist vanni enne magamaminekut ja arvutikasutamist üks tund enne magamaminekut (need tegevused ergutavad). Enne magama minekut kustutage valgus ja tagage vaikus. 9. Vältige voodis ja magamistoas muid tegevusi peale magamise ja seksuaaltegevuse. Vältige voodis olles televiisori vaatamist ning arvuti ja nutiseadmete kasutamist. 10. Ärge kasutage magamistoa selleks mitte ette nähtud tuba. Ärge kasutage magamistuba tõsiste jutuajamiste ja arutelude jaoks pereliikmetega. Väljatöötatud Eesti Unemeditsiini Seltsi poolt 16
variant, kuhu oma lapsed jätta ja nautida koos ilusaid hetki. Teatrid või lavad on olnud kruiisilaevades algusest peale. Kruiisilaevades tehakse väga tihti etendusi, et reisijad saaksid nautida mõnusat aega. Üks väga haruldane teatrilava on aga Allure of the Seasis, nimelt amfiteater. Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Wifi ehk traadita internet tuli kruiisilaevadele 21. sajandil. See on väga hea asi nutiseadmete omanikele. Wifi abil saab olla alati netis ja olla kursis maailmas toimuvaga. Inimestel on olemas näiteks telefonis Internetipakett aga sellest pole väga kasu kruiisi ajal, sest laev sõidab erinevates riikides ja tavaliselt kehtib telefoni pakett ainult kodumaal ja kui kasutada seda välismaal siis võivad tulla väga suured arved. Kruiisilaeval Quantum of the Seas on maailmas esimene ülikiire traadita võrk, mida pole veel ühelgil kruiisilaeval.
Alljärgnev joonis kirjeldab, kuidas tarbimine on muutunud ja milline on prognoos järgnevateks aastateks. Printmeedia on kõige suuremas languses. Turundus on muutunud, kuna meediatarbimine on mitut tegevust üheaegselt hõlmav tegevus. Televiisori vaatamise ajal vaadatakse ka arvutit ja aina rohkem telefoni ning mobiilseadmeid. Interneti kasutamine mobiiltelefonis kasvab jõudsalt, mida on võimaldanud viimaste aastate tehnoloogilised arendused. Nutiseadmete omanikke on järjest suurem osa internetikasutajatest ning see teeb nutiseadmetes turundamise atraktiivseks ja vajalikuks. Loomulikult nõuab see omakorda investeeringuid ettevõtetelt, et muuta oma reklaam nutiseadmetes näitamiseks sobilikuks. Kasutajasõbralikkus on tänapäeva info ülekülluses hädavajalik. Inimesed ei võta vaevaks tarbida midagi, mis on ebamugav, kui pakutakse samal ajal ka mugavamat moodust. Võidab see, kes kiiremini ja mugavamalt inimesteni jõuab.
annaabi.ee 
