Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Unenäod (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on uni ja unenägu?
  • Mis on unenägude põhjuseks?
  • Miks ma ei mäleta oma unenägusid?
  • Mida unenäos nähtu tähendab?
  • Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?

Sisukord
1. Mis on uni ja unenägu? 2
2. Mis on unenägude põhjuseks?  2
3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid? 3
4. Mida unenäos nähtu tähendab? 3
5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb? 5
6. Une ja unenägude tüübid 5
Kasutatud kirjandus 8



  • 1. Mis on uni ja unenägu?


    Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust. Inimesed magavad iga päev, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Ükski inimene ei maga unenägudeta, kuid ärgates paljud lihtsalt ei mäleta, et nad und nägid ( Elenurm 1997:106).
    Unenäod on une ajal esinevad nägemused, mis on organismile vajalikud. Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu.
  • 2. Mis on unenägude põhjuseks? 


    Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal kombineeruda kõige kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud , näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid , pimedate maailm on unenägudes selline, nagu nad seda ette suudavad kujutada.
    Unenägude nägemiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Kui meil hakkab külm, tekk on maha libisenud näeme unes, et kõnnime ilma riieteta tänaval. Või kui haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega, näeb ta unes, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline. Arvatavasti näeme und lendamisest siis, kui meie kehaline olek on iseäranis hea, hingamine on kerge ning me ei tunne voodit, millel me magame. Näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm mis kordub ööst öösse ( Rammul 1934).
  • 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?


    Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on terve unenägu segane.
    Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ja sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävad paremini meelde. Mõned väidavad, et näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus, miks osad väidavad, et ei näe unenägusid on seotud mäletamisega. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust vaenutsemist, või need, kes väidavad, et neil puuduvad probleemid. Kergesti jäävad unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süžeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest, mille all inimesed kannatavad ( Terviseleht 2000).
  • 4. Mida unenäos nähtu tähendab?


    Relv- seksuaalsus ja agressiivsus.
    Pistoda - viha ja vaimuteravus.
    Mõõk- võim ja jõud, aga ka tarkuse , tõe ja õigluse sümbol.
    Kilp- kangelaslikkus , kartmatus kui ka kaitse, süütus ja naiselik jõud.
    Võti- avab tarkuse ja õnne värava, andes võimalusi edu saavutada. Samas võib sulgeda omaniku võimu.
    Küünal- aitab leida oma hinge ja tarkust.
    Küünla leek - võib peegeldada meie elujõudu.
    Ehted ja kalliskivid- sõpruse ja armastuse märgid.
    Peegel- kajastab mõtteid ja alateadvust. Näitab tõde meist endist .
    Kell- tiksub mööduvat aega ja meenutab meile sel viisil meie surelikkust. Võib ka rääkida seesmistest vajadustest ( rahulolu või rahutu meeleolu).
    Madu - omab erinevaid tähendusi, nii positiivsed kui ka negatiivsed. Mao ilmnemine unenäos võib tähendada tüli lõppemist, aga ka haigust ja ebaõnne.
    Maa, vesi, õhk ja tuli sümboliseerivad unenägudes jõulisi tundelaenguid.
    Maa- sümboliseerib loovust ja hävitusjõudu. Sellega seostatakse püsivust ning arenemisvajadust.
    Vesi- on tuntuim alateadvuse võrdkuju, eriti jõuline ja suure tundelaenguga. Võib ilmenda elu alahoidva allika vormis või puhastava vihmana, kuid samuti ka mäsleva voona, millesse võib ära uppuda .
    Õhk- on igavese tarkuse ja selge mõtlemise aktiivne sümbol. Unenäod, kus viibime õhuelemendis, on üldiselt vabastavad ja julgustavad. Vikerkaar oma värvisäras on tuntud õnne, rahu ja lootuse sümbol.
    Tuli- on hea teenija , kuid halb isand (ütleb vanasõna). See võib valla pääseda ja teha suurt kahju, kuid sama hästi võib see ka puhastada , uunedada, kaitsta ja kõneleda hingejõust. Tule positiivne sümboolika seondub avatuse, teadlikkuse, valguse ja inspiratsiooniga.
    Punane- tähendab maad, energiat ja elujõudu. Seda värvi ühendatakse selliste tugevate tunnetega nagu armastus, viha ja seksuaalsus.
    Sinine- on vee ja taeva värv, mis sümboliseerib vabadust, vaimsust, intuitsiooni ja mõistust.
    Roheline- sümboliseerib loodust, kõige uue algust, kasvu ja vaimset elu.
    Kollane- on päikese, taipamise ja vaistude värv.
    Lilla- on mõtisklemise ja vaimsuse värv, mis viitab kõrgemale teadvusele.
    Must- on leina värv.
    Valge- puhtuse ja süütuse värv ( Kaldoja 1991).
  • 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?


    Unenägudel tervikuna on palju ühiseid tunnuseid- katkendlikkus , loogiliste sidemete puudumine üksikute elementide vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et unes puudub kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune huvitav teema, mis võiks ühtlustada mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindel suund.
    Unenägudega käivad kaasas mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, kõnnivad ringi ja teevad midagi. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta on ringi jalutanud (Terviseleht 2000).
  • 6. Une ja unenägude tüübid


    Ajaviiteuni: Kui elu on igav ja üksluine, eriti talvel ,näeme tihti ajaviiteund. Siin on eesmärgiks korvata argipäeva igavust ja tuua elule uut mõtet. Naudi neid unenägusi takistamatult.
    Argiuni : Argiuni kordab päevasündmusi ja toob pisiseikadesse pisilahendusi.
    Ennustusuni: On inimesi, kelle uned ennustavad tulevasi sündmusi. Neid tuleb eriti tähele panna ja võimaluse korral üles kirjutada.
    Hoiatusuni: Viitab lähenevale ohule ja ähvardusele. Siinjuures on kasulik võtta hoiatus teadmiseks.
    Hädauni: See uni kõneleb vaimuvaesusest, kuivusest, teadvuseta jõudude ülevõimu haaramise ohust.
    Korduv uni: Unel on kombeks korduda seni, kuni asjasse on tulnud lahendus või pööre. See võib kesta, kuni edasiantav olulise tähtsusega sõnum on pärale jõudnud. Kõikidel inimestel on omad tüüpilised kordusuned, millised korduvad sarnastes eluolukordades.
    Lohutusuni: See on raske eluseisundi poolt tekkinud unenägu, mis peab tooma lohutust raskustes olijale.
    Ohuuni: Uni teadvustab unenägijat ähvardavast hädaohust. See ärgitab inimest mõtlema küsimuste all olevatele probleemidele ja otsima abi ka väljaspoolt.Varjatud ohud. Hädaohu tekitajad , kellest-millest puuduvad teadmised, võivad põhjustada raskusi, kui nende teateid ei võeta tõsiselt. Painajauni: Unetunne võib luua painaja . See kajastab ahistusi ja kartusi. Sellist liiki unenägusid võib põhjustada ka liigne söömine või ebamugav magamisasend. Painajalikud unenäod on sellised, milles sa ei jõua kusagile; näiteks jääd rongist maha või hilined mõnele muule sõidukile, see tähendab tugevat rahutust sinu sisemuses. Kui tunned end unes rõhutuna, siis tunned seda ilmselt ka ärkvel olles.
    Seiklusuni: Analüüsi oma võimeid ja võimalusi. Selline unenägu on tavaliselt noortel inimestel.
    Soovuni: Uni võib muuta soovid tõeks. Eriti palju näevad seda liiki unenägusid noored inimesed, sest need kaasnevad armastustunde tärkamisega.
    Suuruni : Selle une tähendus ulatub kaugemale unenägija enda elust. Suurunes võib saada teate, ilumutise või ülesande, millel võib olla mõju inimsaatusele, riikide arengukäigule, ajaloo sündmustele või isegi maailma üldprobleemide lahendamisele. Vahel võib ilmutus või nägemus tuua lahenduse mõnele teaduslikule avastusele või tehnilisele leiutisele, millel on inimkonna arengu suhtes määrav tähtsus.
    Tähendusuni: Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Tähendusunes võib näha kogu elusaatust.
    Ärritusuni: Külm, palav , janu, nälg, valu, magamisasend põhjustavad ärritusunesid, millel ei ole sümboolseid tähendusi (Donner 1998).
    Kukkumisunenäod – oleneb kust kohast alla kukkuda , sest kukkumisoht võib olemasoleva elu situatsiooni kohta paljugi öelda. Oluline on ka see kuhu kukkuda, milline on põhi.
    Tagaajamisunenäod – enamasti oleme sellistes unenägudes põgeneja või ohvri rollis. See võib anda märku tõelisest ohust ja vajadusest otsida kaitset, kuid ka vajadusest harjuda oma varjupoolega.
    Ronimine – tähendab edu saavutamist. Ronimise viis võib viidata sellele, mil viisil ja kui suure hooga me peaksime oma elu tipule tõusma. Logisev redel ja muud raskused võiksid innustada järele uurimist , kas eesmärgi poole liikuda on ikka tõhus.
    Lendamine – vabastav, positiivne ja isegi tervendav kogemus, kuid tuleb selgelt lahus hoida kukkumisunenägudest. Lendamine sümboliseerib aja, koha ja keha piirangutest vaba olemist ning samastumist meie hingelise ja vaimse poolega.
    Alasti või napilt riietatuna olek – võib kajastada meie hirmu paljastamise ees või mingit muud ebakindlust, kuid tuua ka esile oma seksuaalsust või sügavamat olekut.
    Unes söömine – pöörab tähelepanu toidu kvaliteedile või tervislikkusele. Sümboolselt tähendab kommet ahmida endale rohkem asju, kui me suudame ära seedida. Aga samas võib see tähendada ka seda, et vajame lisatoitu ja siimuleid. Unenäos teistega toidu jagamine võib teid julgustada endast suuremat osa teistele andma (Uurimistöö, Polina Dvinskihh 2003).
  • Kasutatud kirjandus


    http://www.hot.ee/urtz/dreams/
    http://www.terviseleht.ee/200010/10_mmuned2.php
  • http://www.terviseleht.ee/200009/9_mmuned.php
    http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#31
    F. Donner, Unenägemises 1998
    Uurimistöö, Polina Dvinskihh 2003
    T. Elenurm, A. Kasmel, A. Kidron , E. Rüütel, M. Teiverlaur ja U. Traat, Stressi teejuht 1997
    K. Rammul, Uni ja unenäod 1934
  • Vasakule Paremale
    Unenäod #1 Unenäod #2 Unenäod #3 Unenäod #4 Unenäod #5 Unenäod #6 Unenäod #7 Unenäod #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Henna18 Õppematerjali autor
    1. Mis on uni ja unenägu?2. Mis on unenägude põhjuseks? 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?4. Mida unenäos nähtu tähendab?5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?6. Une ja unenägude tüübidKasutatud kirjandus

    Sarnased õppematerjalid

    Unenäod
    11
    docx

    Unenäod

    Sindi Gümnaasium Unenäod Uurimistöö Katrin Pulst 9. klass Juhendaja Kersti Jürgenson Sindi 2011 1 Sissejuhatus Oma olemuselt on unenäod üürikesed ja pahatihti on neid halb meelde jätta. Kui me neid siiski mäletaksime, siis esinevad need sageli ähmaste kujundite ja tunnetega, ehkki vahetevahel näeme ka und, mis on nii selge, et püsib meeles veel mitu tundi või lausa mitu päeva tagantjärele.Mõned teooriad väidavad, et uni on tähenduseta, et uni on lihtsalt moodus, mis võimaldab ajul vabaneda päeva jooksul kogunenud taagast. (Powell, Rosalind 8: 2001)

    Eesti keel
    Unenäod
    5
    doc

    Unenäod

    numberoloogia ja teiste " uduteadustega". Eemisel sajandil oli unenägude tõlgendamine kõrgelt hinnatud tegevus. Inimesed kuulasid oma unenägusid hoolega ja said nende vahendusel igatsetud nõuandeid ja juhtnööre. Unenägude suurest tähtsusest kõneleb ka see, et need avaldasid mõju ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte. Kõigis läänemaade ja loodusrahvaste varastes kultuurides on unenäod seostunud enamasti religioosse taustaga. Neid arvatati olevat ühenduses teispoolsuse ja üleloomulike jõududega: unenäod olid jumalate või hingede sõnumid. Usuti, et jumalad võivad magajat tema unenäos ka täiesti konkreetselt külastada, hoiatada tulevaste ohtude eest või andsid nõu, kuidas mingis olukorras toimida. Muistsed

    Psühholoogia
    Unenägude seos reaalsusega
    21
    rtf

    Unenägude seos reaalsusega

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi

    Inimeseõpetus
    Unenäod
    18
    rtf

    Unenäod

    unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks omavahel tihedalt seotud asja ning ma soovisin teada saada, mis neid kaht maailma üksteisest eristab. Ma tahtsin ka teada saada, kuidas on see võimalik, et me näeme unenägusid ning mis põhjusel. Ma loodan et ma saan oma küsimustele vastused selle uurimustöö käigus. MIS ON UNENÄOD Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Need on nagu ajutised ühendused nähtamatu ilmaga. Unenägusid võib nimetada ka psühho-füüsilisteks nähtusteks. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tähelepanu Sigmund Freud ja liigitas need manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo laterne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised

    Psühholoogia
    Unenäod
    11
    doc

    Unenäod

    Kas kõik näevad unenägusid ? Paljud inimesed kahtlevad, kas nad ikka näevad und. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva.

    Bioloogia
    Uni- referaat
    11
    doc

    Uni- referaat

    Tundub nagu meil oleks kaks elu: reaalne ja see, mida me unes näeme. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva. Teised, nii nagu minagi, näevad und iga öö ja vahel isegi mitu korda. Unenäod võivad olla nagu seeriafilm või kordub üks ja seesama ööst öösse. Mulle jääb igaveseks meelde õudusunenägu, mille pärast kartsin lasteaialapsena õhtuti magama jääda, sest ma nägin seda korduvalt. Millest unenäod siis ikkagi tekivad, kaua kestavad, mismoodi mõjuvad need inimese psüühikale, on neid ikkagi võimalik kuidagimoodi tõlgendada või mitte ­ need on küsimused, millele oleks huvitav põhjalikumaid, kaasaja uurimustele põhinevaid vastuseid saada. 3 2.Uni Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi

    Inimese õpetus
    Unenägu-referaat
    8
    doc

    Unenägu-referaat

    Sisukord 1. Uni-Mis see on 2. Une ja unenägude seod 3. Unenäod Sissejuhatust Magamine on meie elu üks lahutamatu osa. Samamoodi on unenäod une lahutamatu osa. Usute või mitte, aga kõik see, mis me iga päev läbi elame, mõjutab ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me

    Inimese õpetus
    Uni
    20
    doc

    Uni

    Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid........

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun