Unenägu-referaat (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Konspekt: Uni ja unenäod

Uni ja unenäod Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida ­ tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses

Inimese õpetus

20

doc

Uni

tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. (www.omastehooldus.eu) 3.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem

Bioloogia

6

doc

Unenäod

Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009  Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida ­ tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses

Psühholoogia

11

doc

Uni- referaat

kummalisemateks piltideks. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Kurtide unenägudes ei esine helisid, pimedate maailm on ka unenägudes selline, nagu nad seda ette kujutavad ärkvel olles. 4.Unenägude kestus ja esinemine Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Täiskasvanud inimene näeb und igal ööl umbes 1-1,5 tundi, öö jooksul 4-5 korda. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. 70-ndaks eluaastaks on ta näinud umbes 150 000 unenägu. Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige halvemini mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem

Inimese õpetus

18

rtf

Unenäod

Näljane näeb tihti unes sööki, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kuulsa Viini psühhiaatri Freud'i arvates ei ole unenägudes midagi juhuslikku, midagi, milles puuduks loogiline side elementide vahel. Unenäo tekitajaks on ikka teatud kindel soov ja kogu unenägu tuleb seletada lähtudes kõigepealt sellest soovist. Kuid otseselt väljenduvad soovid unenägudes harva, tavaliselt laste unenägudes. Täiskasvanul on unenäo tekitajaks harilikult mingi varjatud, tema alateadvuses peituv soov. Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Need võivad olla meie teadvusest välja tõrjutud teadvusetusse. Rahva seas on tuntud ka selline nähtus nagu "luupainaja".

Psühholoogia

21

rtf

Unenägude seos reaalsusega

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011  Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa  Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes

Inimeseõpetus

24

docx

Unenäod

Unenägudeks peetakse enamjaolt vaid seda osa oma elamustest une ajal mida me mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt

Psühholoogia

11

doc

Uni ja unenäod

sellele jälle maksimumsügavusega uni, mis sellel korral küll veidi väiksema ja lühema kestvusega on. Peale ärrituse tugevuse on oluline ka ärritust põhejustava heli tähendus. Näiteks ema, kes magab väikese lapse kõrval, võib vahel rahus magada üsna suure kära juures, kuid ärkab kohe, kui laps vähimatki häält hakkab tegema. 6 Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud

Psühholoogia

Kommentaarid (1)