Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid puudutav uus kollektiivleping on sõlmitud. Samuti tuleb kollektiivlepingut tutvustada igale uuele töötajale tööleasumisel. Muul ajal on tööandja kohustatud kollektiivlepingut tutvustama, kui töötaja seda soovib. Kollektiivse töötüli lahendamine Olukorras, kus kõiki menetluslikke reegleid on järgitud, kuid töötajad ja tööandjad ei jõua kokkuleppele kollektiivlepingu tingimuste osas, on tegemist kollektiivse töötüliga. Kui läbirääkimiste käigus kokkulepet ei saavutata, on pooltel õigus pöörduda riikliku lepitaja poole. Riiklik lepitaja on erapooletu asjatundja, kelle ülesandeks on aidata leida töötüli pooltel kompromiss.
tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; · pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
plaanide ja tegemiste kohta kõige värskem informatsioon ja teadmine töötajate seisukohtadest ning hinnangutest. Tal on kohustus vahendada infot tööandjalt töötajatele ning vastupidi. Usaldusisiku kohustus on ka hoida konfidentsiaalset teavet Usaldusisikul on õigus:tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks; esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamises; saada koolitust oma ülesannete täitmiseks. Olen töötanud ka ettevõttes kus on selline isik ka reaalselt olemas olnud. Kas õnneks või õnnetuseks pole minul isiklikult olnud vajadust temaga suhelda. Kindlasti on töötajad rahulikumad teades, et neil on isik kes nende huvide eest seisab ning informeerib neid tulevastest muutustest ettevõttes. Koostaja Eve Muul N11
3) peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
esindaja volitusi. Tihti nimetatakse seda ebaõigelt volituseks 7.2 Notar Notar on avalik - õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. 7.3 Esindusõigus Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. 9. KOLLEKTIIVNE TÖÖTÜLI Kollektiivne töötüli on tööandja ja töötajate vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise pinnal tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli lahendamise korra näeb ette Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ja kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärus.
punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning informeeritud võetakse inimesed kes teevad omavahel läbirääkimisi. Läbirääkimisi peetakse kokkulepitud ajal ning nende pidamiseks vabastatakse mõlema poole kokkuleppel nende esindajate põhitöölt keskmise palgaga. Läbirääkimiste esindajaid ei või karistada, ning tööandja ei saa nende töölepingut lõpetada. Vaidlused mis tekkisid sõlmimisel lahendatakse töötüli seaduse alusel. Kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile keda see puudutab.
töötervishoiu ja tööohutuse tingimused; kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele; tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks; kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra; kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra; täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest; töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul; tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted. Kui kollektiivlepingus ei ole töötajate ringi kindlaks määratud, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Seda olenemata asjaolust, kas lepingu on sõlminud töötajate usaldusisik või ametiühing. Lepingu ülesütleime etteteatamisega ja ülesütlemise minimaalne etteteatamise aeg on 6 kuud.
· Tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega. · Saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga. · Pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. · Esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. · Teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest. · Pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse.
edastada oma sönum töötajatele. Ta ei pea iga töötajaga eraldi vestlust pidama oma soovist muutsi teha jne. Selle kõigega tegeleb usaldusisik ning vahendab ka tööandjale ettepanekuid. Usaldusisikul on palju õiguseid. Näiteks peab tööandja andma talle ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning lähtuvalt sellest saab ta rääkida töötajatega. Pidada tööandjaga läbirääkimisi. Ta saab teavitada ametiühinguid töötingimuste rikkumise eest. Esindada töötajaid töötüli lahendamisel. Ta võib saada koolitusi oma ülesannete täitmiseks. Kui vaja võib ta kasutada tööandja ruume too ülesannete täitmiseks. Usaldusisikut valitakse üldkoosolekul. Töötajatel on õigus osaleda selles protsessis ning usaldusisiku kandidaate võivad esitada kõik töötajad ning toimub salajane hääletus. Võimalik on ka valida tööandjal mitu usaldusisikut.
Usaldusisikul on õigus: 1) tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
Füüsilise pinge alusel: kerge, keskmine, raske. Närvipinge: vähene lihtsamatel masinatel töö, keskmine autojuhtimine, suur tugevatoim. Mürgid; töö monotoonsust hinnatakse tegevuse kordumise alusel. Juhtimise koosseis: juhte peab olema nii vähe kui võimalik ja palju kui vajalik, juht ei loo otseselt materiaalseid väärtusi, vaid kaudselt. Iga juhikoht nõuab materj. kulutusi. Üldiselt juhtimine 2-3 astmeline. Ebakõlad juhtimises: töötüli lahendatakse komisjonis. Juhitavad ja admin. töötajad 4 rühmas: insenertehnilised (tegevus tootmise- teenindusega, siin on nt tippjuht, tema asetäitja tootmise alal, peaspetsialis), teenistujad, noorem teenindav personal, töölised. Juhi omadused: ei rahuldu saavutatuga, saavutab edu väsimatu töö ja andumusega, peab olema eeskujuks nii kutsetöös kui isiklikus elus, peab olema anne töötada juhina ja oskus töötada inimestega. Nõuded juhile: iga juhtija peab
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf
Streik on tulemuslikuim töötüli lahendusviis. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on rahulolematus tööandja pakutava palgaga või töötingimustega. Enne streiki peetakse läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Streik on äärmuslik abinõu oma tahtmiste saamiseks ning see juhtub siis kui ei saada hakkama läbirääkimistega. Streigiga kaasnevad suured majanduslikud kahjud, mistõttu üritavad tööandjad tavaliselt jõuda töövõtjatega kokkuleppele läbirääkimiste teel. Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Sellel ajal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides. Riigis kehtiva seadusandluse kohaselt ei või streikida ametnikud ja abiteenistujad, sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine kee...
Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. Eestis reguleerib streikimist "Kollektiivse töötüli lahendamise seadus", mis peamiselt väljendab tööandjatepoolseid huvisid. Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk
V: Teostab Tööinspektsioon. 288. Mis on individuaalne töövaidlus? V: töötaja ja tööandja omavaheline lahkarvamus. 289. Kes lahendab töövaidlusi? V: Töövaidlusi lahendab töövaidluskomisjon. 290. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? V: Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks. Õigused: tutvuda takistamatult töötingimustega ja töökorraldustega, esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kaasata oma tegevusse eksperte. Kohustused: osalema konsulteerimisel ja informeerimisel, vahendama teavet tööandjale ja töötajale, aitama kaasa töörahu hoidmisele. 291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? V: Võib olla kahe või kolmepoolne. See on vabatahtlik kokkulepe mis reguleerib töötajate ja tööandjate omavahelisi töösuhteid. 292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis
Valib töötajate üldkoosolek • kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut • volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat valimisest • teavitatakse tööandjat kirjalikult Õigused • tutvuda töötingimuste ja töökorraldusega • saada tööandjalt teavet ja konsulteerida selle alusel tööandjaga • pidada tööandjaga kollektiivläbirääkimisi ning osaleda kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut • teavitada ametiühingut ja tööandjate ning ametiühingute liitu töötingimuste rikkumisest • esitada arvamus Töötukassale kollektiivse koondamise kohta • pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse • saada koolitust mõistlikus ulatuses keskmise töötasu säilitamisega
võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. (5) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest valla- või linnaeelarvele. 27. Kollektiivse töötüli lahendamise kord? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit.
Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine Tööleping (tööandja kohustus teavitada TL tingimustest, tähtajaline tööleping) Tööaeg, sh osaline tööaeg Noorte ja laste töö kaitse Tööohutus ja tervisekaitse Äriühingute reorganiseerimine (kollektiivne koondamine,
(7p) l palk l tööaeg l töökorraldus l lisasoodustused l puhkus l tööohutus ja tervishoid l töötüliprotseduurid. 13. Mis saab siis , kui läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks jooksevad ummikusse? 1p Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja). 14. Millise seadusega on reguleeritud riikliku lepitaja institutsioon? 1p Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud "Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega". 15. Kes kuuluvad kollektiivsete töötülide lahendamise institutsiooni? 1p Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades kokku 25 inimest. 16. Kuidas riiklik lepitaja saab lahendada töötuli? 6p 1. lepitamine riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks 2
1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja kollektiivi vahelisi suhteid. Tööõiguse peamised allikad on järgmised: rahvusvahelised õigusaktid, sh ILO konventsioonid; Eesti Vabariigi põhiseadus; töölepingu seadus (koosmõjus TsÜS ja VÕS´ga) kollektiivlepingu seadus; kollektiivse töötüli lahendamise seadus; töötajate usaldusisiku seadus; ametiühingute seadus; töötervishoiu ja tööohutuse seadus; täiskasvanute koolituse seadus; Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: o ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; o ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; o ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". 1.1
30 Töötajate esindaja on töösuhetes tööandjaga, valib töötajate üldkoosolek. Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut. Volitused kehtivad üldjuhul 3 aastat valimisest. Teavitatakse tööandjat kirjalikult. Õigused tutvuda töötingimuste ja töökorraldusega saada tööandjalt teavet ja konsulteerida selle alusel tööandjaga pidada tööandjaga kollektiivläbirääkimisi ning osaleda kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut teavitada ametiühingut ja tööandjate ning ametiühingute liitu töötingimuste rikkumisest esitada arvamus Töötukassale kollektiivse koondamise kohta pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse saada koolitust mõistlikus ulatuses keskmise töötasu säilitamisega
tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord";
tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus (2) Paindlik tööõigus Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Efektiivne aktiivne tööpoliitika Efektiivne elukestva õppe süsteem Tööõiguse allikad rahvusvahelised õigusaktid; Eesti Vabariigi põhiseadus (PS); töölepingu seadus (koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ja võlaõigusseadusega); kollektiivlepingu seadus (KLS); kollektiivse töötüli lahendamise seadus (KTTLS); töötajate usaldusisiku seadus (TUIS); ametiühingute seadus (AÜS); töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS); täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord";
Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 150 000 krooni. 46. Kes on usaldusisik ja millised on tema õigused ning kohustused? Töötajate vahendajaks töökollektiivi suhtlemises tööandjaga on töötajate usaldusisik. · Võib tutvuda töötingimustega · Läbirääkimised tööandjaga kollektiivlepingu sõlmimiseks · Tööülesannete tutvustus tööandja poolt · Esindab töötajaid kollektiivse töötüli korral · Teavitab kõrgemat organisatsiooni töötingimuste rikkumisest · Koolitus enda ülesannete täitmiseks · Eksperte kaasata · Informeerimisel ja konsulteerimisel osalemine · Tööandjale ja töötajatele info vahendamine · Töötingimuste täitmise jälgimine · Aitama kaasa töörahu hoidmisele · Töötaja esindamine vaidluses tööandjaga 47. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
puhul; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused; kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele; tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks; kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra; kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra; täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest; töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul; tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted. 27. Kollektiivse töötüli lahendamise kord Kollektiivse töötüli poolteks on tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit. Töötajaid, töötajate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik. Tööandjat, tööandjate ühingut või liitu esindab nende poolt volitatud isik
kodanik гражданин kohalik omavalitsus местное самоуправление kohtukulud судебные расходы kohtuotsus решение суда kohtutäitur судебный исполнитель kohus суд kohustus обязательство kollektiivlepingu seadus Закон о коллективном договоре kollektiivse töötüli Закон о разрешении коллективных lahendamise seadus трудовых споров kontrollkäik контрольный рейд kostja ответчик kutseeksam квалификационный экзамен kutseharidus профессиональное образование käsundiandja доверитель
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 44. Kollektiivleping ja usaldusisik (kollektiivne töötüli). - Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Sõlmitakse: · töötajate/töötajate ühingu/liidu ja tööandja / tööandjate ühingu või liidu vahel · riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse
23. Usaldusisik- Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. 24. Ametiühing- iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. 25. Kollektiivne töötüli- lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. 26. Streik- töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. 27
alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga
kogutud häälte arvuga, kehtib Eestis rahvamajanduse kogutoodang (rahvamajanduse koguprodukt, RKT, RKP) üldistav majandusnäitaja, mis arvutatakse kodumaist päritolu tootmistegurite järgi, sõltumata nende asukohast kodumaal või välisriigis rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis sõltub sündimuse ja suremuse suhtest ning rahvastikurändest riiklik lepitaja erapooletu riigiametnik, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust sidusus ühte inimgruppi kuulumist ja ühiste eesmärkide taotlemist iseloomustav nähtus sisemajanduse kogutoodang (SKP, SKT) riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses sotsiaalhoolekanne toimetulekuraskustes inimeste abistamiseks pakutavad teenused, mida osutavad nii avalik sektor kui ka mittetulundussektor
kollektiivlepinguid ja kokkulepped tehakse töölepingutes. Töötülid Euroopas käsitleti töötülisid väärteona või kuriteona. Kui KL sai õigusallika staatuse, siis legaliseerisid ka töötülid. Streik ei olnud enam korra rikkumine ja ei olnud enam karistatav. Streik on kuulutatud põhiõiguseks ja inimõiguseks. Streigiõigus ei ole alati olnud põhiseaduses kirjas. USA-s pole see kunagi probleem olnud (töötüli korraldamine). Saksamaa areng näitab selgelt, kuidas streigiõigus kaob ja tekib. 1919 oli streigiõigus, 1933 see õigus kadus. Pärast teist maailmasõda olukord taastus, ning streigiõigust peeti kollektiivse töösuhte vaieldamatuks osaks. Venemaal oli enne oktoobripööret ei tunnustatud streigiõigust. Streigiõigus bolsevike ajal jäi alles. 1933. aastal tehti poliitiline trikk Stalin saatis laiali
seadus. Kui Eestise tuleb lähetatud töötaja, siis TVL lahendab seda, kohaldab Eesti õigust nendes tingimustes, mis on paremad kui asukohariigi suhtes. Ukrania ei ole EL liige, aga võib ikkagi TVL minna ja lahendab Eesti õiguse järgi vaidlust - kollektiivne töövaidlus on kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli o kollektiivne töötüli KTT) – tekib kollektiivlepingus (õiguse allikas) kollektiivlepingu sõlmimine (huvikonflikt) – T-jatel on kollektiivlepingute soov, TA ei soovi sõlmida (raha puudus, pole anda nii pikki puhkusi) täitmine (õiguskonflikt) – keevitaja min palk kollektiivlepingu järgi on 1000 € - TA ei täida kollektiivlepingut – selle nõudega
ettevõtjaid tegevust lõpetama. ILO soovituse nr 91 järgi võib kehtestada eeltingimustena, et: · laiendatud kollektiivlepingut võivad sõlmida üksnes pooled, kes on piisavalt esinduslikud, st hõlmaksid küllalt suurt hulka vastaval tegevusalal tegutsevatest ettevõtjatest ja töötajatest; · need ettevõtjad ja töötajad, kellele hakkab laiendatud kollektiivleping kehtima, saavad selle kohta esitada eelnevalt arvamusi ja märkusi. III. Kollektiivne töötüli 58 10. Kelle vahel ja mille alusel saab tekkida kollektiivne töötüli? Mis on õiguskonflikt ja mis on huvikonflikt ning milline on nende lahendamise kord KTTLS-i alusel? - Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu/liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööandjate vahelisis töösuhteid. Ta on töösuhete reguleerimise täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne. Sõlmitud kollektiivleping registreeritakse sotsiaalministeeriumi vastavas andmekogus. 45. Mis on kollektiivne töötüli ja kes on selle poolteks? Kollektiivne tüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimiste kehtestamisel. 46. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid? Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik 47
samaaegselt on keelatud.Kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. 29 Mõisted: streik, töösulg. Vt kollektiivse töötüli lahendamise seadust. Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes
tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Töösulg on selline töökatkestus, mis toimub tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel saavutamaks töötajatelt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Nii streigi 22 By Matti `98 kui töösulu puhul on seaduses ette nähtud vastav reguleerimisprotseduur. See on ette nähtud "Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses". See näe ette vastavad lepitusprotseduurid. Töökollektiivis ja piirkondlikult määratakse erilised lepitajad kuni riikliku lepitajani välja. Töötüli korral selgitatakse välja töötüli põhjused ja pakutakse välja lahendusi. Kui lepitaja tegevus tulemusi ei anna, võidakse tüli lahendada kohtus. Streigist osavõtt on vabatahtlik. Streigiga mitteühinenud töötajate tööleasumist ei tohi takistada
6) töötervishoiu ja tööohutuse tingimused; 7) kutse, täiendus ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele; 8) tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks; 9) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra; 10) kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra; 11) täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest; 12) töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul; 13) tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted. (2) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata: 1) palga alammäära ning selle korrigeerimise korra, lähtudes elukalliduse tõusust; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud; 3) täiendavad tööhõivetagatised; 4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks;
2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; 3) [kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009] 4) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 5) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; 6) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 7) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse;
ühingu tegevust käsitlevat teavet 75 6) kasutada kokkuleppel tööandjaga oma ülesannete täitmiseks tööandjale kuuluvaid tööruume, side-, paljundus- ja transpordivahendeid 7) informeerida ettevõtte omanikku, valitsusasutusi, töötajate ühinguid ja liite tööseaduste, kollektiiv- ja töölepingute ninng muude tööalaste kokkulepete rikkumistest tööandja poolt Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Lepitaja on erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja
o tagatised ja hüvitised, mida pooled peavad vajalikuks; o kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra; 94 Õiguse alused o kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra; o täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmatajätmise eest; o töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul; o tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted. Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes. 13.8.2.2. KOLLEKTIIVLEPINGU SÕLMIMINE Kollektiivleping sõlmitakse lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku info alusel. Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab
2) Saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga 3) Pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid 38 4) Esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid 5) Teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest 6) Pöörduma seadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tulenev vaidluse lahendamiseks töövaidlusi
tööandjat või poliitikuid läbi majandusliku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Streik) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. (Kollektiivse töötüli lahendamise seadus § 2 lg 2) 61. Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust. 62. Tooted on üks turunduse põhimõistetest. Inimesed rahuldavad oma vajadusi ja soove toodete abil. Sellest lähtudes mõistetakse turunduses tootena kõike, mida võib pakkuda kellelegi tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Tarbijate vajadust võib rahuldada ese, teenus või info
284. length of service (seniority ühes ettevõttes) tööstaaz 285. labour dispute committees töövaidluskomisjonid 286. labour inspectorate tööinspektsioon 287. tripartite body kolmepoolne 288. trade union ametiühing 289. collective bargaining kollektiivsed läbirääkimised 290. shop steward usaldusisik 291. collective labour relations kollektiivne töösuhe 292. labour dispute töötüli 293. Public Conciliator riiklik lepitaja 294. call a strike kuulutama streiki 295. warning strike hoiatusstreik 296. lockout töösulg (the closing of a place of employment by an employer, in order to bring pressure on employees to agree to terms) 297. pressure activities surveaktsioonid 298. keep to the peace obligation 299. reinstatement ennistamine (restoration of employment, or to a former ränk or condition) 300
Töötajate vahendajaks töökollektiivi suhtlemises tööandjaga on töötajate usaldusisik, kelle pädevuse ja õigusliku seisundi määratleb töötajate usaldusisiku seadus. Usaldusisikul on oma kohustuste täitmiseks järgmised õigused: 1 tutvuda takistamatult töötingimustega (töökorraldusega); saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet; pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks; esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel; teavitada huvitatud ametiühingu ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmise keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; saada koolitust oma tööüleannete täitmiseks; kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte; kokkuleppel tööandjaga kasutada ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid.
Õiguse alused 1. Õiguse kujunemine Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivaid reegleid. · Suuline tavaõigus kehtis suhteliselt väikesel territooriumil (suguharu/hõim). Tavasid mõisteti erinevalt ja tekkis palju konflikte, Kui reegleid sai palju, hakati neid kirja panema, kui seadusi sai palju, siis oli neid vaja ühtlustada või muuta. Solon, Vana-Kreeka, 2700 a tagasi tema ettepanekud panid aluse demokraatiale: o Tühistas võlad (laenajast sai ori neid oli juba liialt) o Andis vaestele poliitilise võimu (osavõtt rahvakoosolekust, võisid saada ametnikeks) o Kehtestas astmelise tulumaksusüsteemi ( kuni 1000 16%, 2000 1000- 16% jne) Kui seadusi tuli veel juurde, tekkis vajadus neid ühtlustada e siduda luua õigusspsteem. Sellega saadi hakkama Vanas Roomas ...
Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjatega. Õigused: 1) tutvuda töötingimuste ja töökorraldusega; 2) saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja konsulteerida tööandjaga; 3) pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks; 4) esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel; 5) teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest; 6) pöörduda saadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tuleneva töövaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse; 7) saada koolitust oma ülesannete täitmiseks; 8) kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte;
Usaldusisikuseadus- sätestab töötajate usaldusisiku õiguslikud alused. Kollektiivlepingu seadus näeb ette kollektiivlepingu sõlmimiseks vajalikud protseduurid, lepingu kehtimise asjaolud ning pooltse kohustused kollektiivlepingu kehtivuse alal. Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja töötaja tööd, makstes selle eest palka. Ametiühingud- töötajate esindusorganisatsioonid- püüavad kaitsta oma töötajate huve. Riiklikul lepitajal töötüli lahendamiseks kolm võimalust Lepitamine- riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks. Vahendus- osapooled omavahel taas kokkku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud Vahekohus e. Arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik. Ettevõte juhtkonna meetodid Lokaut e
Kollektiivlepingu vastu ei tohi streikida ja peab säilitama töörahu. Ettevõtte üleminekul lähvad kollektiivlepingu kohustused ja õigused üle. Võib täiendada ja muuta ettenähtud korras. Kui kollektiivlepingu kehtivusaeg on läbi saanud ja uut pole sõlmitud, siis seni kehtivad vana reeglid. Täitmist kontrollitakse ja kui esineb rikkumisi, siis kannab süüdiolev pool vastutust seaduse ja lepingu järgi. 60. Kollektiivse töötüli mõiste, pooled, tekkimine (õigus- ja huvikonflikt) ning lahendamise kord: liitude vahendusel, lepitaja vahendusel, streigi/töösulu korraldamine Kollektiivse töötüli mõiste hõlmab lahkarvamuste esinemist lepingu poolte vahel. Kui esinevad kollektiivlepingu sõlmimise, muutumise või täitmisega nõudmised, tuleb need teisele poolele kirjalikult teatavaks teha ja viimane peab sellele reageerima 7 päeva jooksul. Kui ei saavutata kokkulepet, siis ongi järelikult tüli
võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja. Valitseja ülesanded: · hoiab maja korras · viib ellu korteriomanike otsuseid · valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid. · Esindab kohtus korteriomanikke. · Peab koostama kalendriaasta majandamiskava. Kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel. · Streik töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt. · Töösulg Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt. Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul
annaabi.ee 
