Töötus on ka riigi probleem Tööpuudus või töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Töö all mõistetakse siin kas tasustatavat tööd või ettevõtlust, mitte vabatahtlikku või muud mittetasustatavat tööd. Töötus peaks olema riigi jaoks kõige suurem probleem. Kui tööpuudus kasvab massiliselt on suhteliselt ebatõenäoline, et riigi majandus ja riigi sisene heaolu kasvab, sest näiteks riigikassasse ei laeku maksud, kuid riik peab maksma pensionäridele pensionit, peab hoidma korras riigi teid ja nii edasi. Riik saab tööpuuduse leevendamiseks nii mõndagi ettevõtta. Soodustada ettevõtlust, maksta rohkem totusi hariduse omandamisse ja ka soodustada ümber- ja täiendõppe võimalusi
maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja müüvad kaupu ning teenuseid, reeglina sellise hinnaga, mis katab tootmiskulud. Valitsussektor riiklikud ja kohalikud halduüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Välissektor kõik välisresidendid. Valiku- ja jaotusprobleem mikroökonoomika keskne probleem. Parima alternatiivi valik ja nappide ressursside jaotamine parimal viisil. Mudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Vaadeldakse üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel. 1 Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja
7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1
Edasine iseloomulik joon nimetatud abile on selle abi individualiseeritus, st abi liik, iseloom, ulatus on konkretiseeritud üksikjuhtumiga, eelkõige vajaduse endaga. Sotsiaalhoolekannet finantseeritakse ülekaalukalt kohalikest finantsvahenditest ja organisatoorne külg lahendatakse samuti kohalikul tasandil. Sotsiaalhoolekandele on iseloomulik, et hoolekanne on teistest õiguslikult vähem reguleeritud kui sotsiaalkindlustus. See valdkond ei ole reguleeritud niivõrd riigi, kuivõrd kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktidega. Sotsiaalkindlustus sotsiaalkindlustuse all mõistetakse rahaliste väljamaksete tegemist või naturaalse iseloomuga hüvede ja teenuste osutamist kindlustatavate sissetuleku pealt võetavate otseste või kaudsete sihtotstarbeliste maksete arvel. Seejuures võib osa summasid tulla ka riigieelarvest. Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2
Kõik kommentaarid