Ühiskonnaõpetuse KT kordamine (0)

Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas , fosforiit .Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita - SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi heaolule objektiivsema hinnangu, kuna sel juhul on kõrvaldatud hinnataseme erinevuse riikide vahel)(koosneb jooksevhindadest kui ka ostujõu standardist)SKP langeb:Ülekuumenenud majandus =Majanduslangus , riigis toodetakse vähem kaupu ja teenuseid, inimeste majanduslik olukord halveneb . Inflatsioon –riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon: riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär (keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes ).THI –Kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi , tarbijaid puudutavate hindade arengut.Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad –luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine ( pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Eesti panga ül: maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15.64 Eesti krooni. Devalvatsioon pole küll väistatud , kuid kroon on euroga üsna tugevasti fikseeritud , mis peaks ära hoidma devalvatsiooni. Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Eesti maksukoormus – enamiku Euroopa Liidu riikidega võrreldes madal. ( u. 30-33 % ) Maksude mõju on erinev- käibemaks mõjutab rohkem vaesemaid , Rikkamaid pigem kapitalimaksud . Aktsiisimaksudega on võimalik mõjutada kahjulikke tooteid .Maksusüsteemid: 1. Progressiivne 2.Proportsionaalne 3. Regressiivne ( Eestis prop. – maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast).Ülekuumenenud majandus: Põhjuseks on liiane nõudlus , mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu.Sellisel juhul inimesed ei suuna oma raha mite tarbimisse , vaid hoiustavad seda, avaldades nii piiravat mõju nõudlusele.Hõivatud e . töötajad –palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised , kes saavad oma töö eest tasu.Töötu- inimene , kes tahab ja on võimeline töötama , kuid ei leia tööd.Tööpuudus- inimeste oskused ei vasja tööandjate nõudmistele ja vajadustele.Tööpakkujaid on vähem kui töö sooviaid .Tööpuudus mõjutab- Töötute pealt riigil saamata jäänud toodang. (majanduslik kahju) Sotsiaalne kahju (pikaajaline tööpuudus võib laastada inimese psüühikat , võimalik kuritegevuse kasv töötute arvelt.Riigi kulutsed kasvavad( töötuabirahad )Passiivne tööpoliitika-tööpoliitika, mille käigus tegeletakse peamiselt töötuks jäänud inimeste olukorra parandamisega (abirahad ). Aktiivne-tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket ( ümberõppe finantseerimine )Sotsiaalpoliitika prob - Inimene maksab üle 25 % tervishoiukuludest (Euroopa üks suurimaid ), Puudega inimesed saavad abiraha väga vähe. Haridus prob- Õpilaste üha suurenev koolist välja langevus, Hariduse kvaliteedi küsimus , koolide juhtimise probleemid.Elukestev õpe –õppimine toimub kõigil eluetappidel. Eksport - kaupade/teenuste väljavedu riigist.Import –Kaupade teenuste sissevedu riiki. Kaubandusbilanss –ekspordi ja impordi vahe.Väliskaubanduse piirang- tollimaksud ja kvoodid. Eesti on väga liberaalse väliskaubanduspoliitikaga. Miks piiratakse –Riigi tuluallikas, et kaitsta vastrajatud arenevaid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest.WTO-Maailma Kaubandusorganisatsioon( Eesti kuulub )eesmärk on saavutada ideaalne kaubanduskord maailmaturul, kus kõik partnerid on võrdselt koheldud.IMF-Rahvusvaheline Valuutafond- Teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika üle ning pakub vajadusel oma abi maj. Prob ületamisek.