1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Inimene, kelle mõtteviis on ühiskonna poolt maha laidetud, võib käituda kaheti: oma mõtteviisi muutes või ühiskonnale vastu astudes. Nii üht- kui teistpidi muutub inimene ründavaks, sest on ju tema mõtteviis ja käitumiseelistused maha laidetud kellegi poolt, kes esindab stereotüüpset vaadet. Nõnda tekib konflikt. Maailmavaade on kujunenud välja nii ühikondlikust, kui isiklikust ajaloost, suhetest ning taustast, mis võivad olla samad, kuid tunnetuslikud protsessid, mis on kujundanud maailmavaate on siiski kummatigi erinevad. Kahe inimese vaheline suhtlus on aga tihti pigem komplitseerib kui lihtsustab arusaamist, sest kuigi keel on sama, erineb jällegi tunnetuslik pool, mis töötleb sõnu erinevalt, vastavalt eelnevatele kogemustele. Nüüdisaegseks kõige stereotüüpsemaks maailmavaateks on materjalism. Millegi ainelise muutmine enda elus nii vajalikuks, et sellest saab elu mõte või isegi eesmärk. Maailmavaade
Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. Viha Tekib ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse, südametegus kiireneb ja vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Kuidas emotsioonid jagunevad ? Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise rühma moodustavad elamused, mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, kadedus, uhkus ja armukadedus need tekivad ja kaovad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonide mõju Tavaolukorras suudetakse loogiliselt mõelda, aga emotsioonide puhul sunnivad erinevad meeleolud mõtlema nende põhjustele. Emotsioonid aitavad sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Emotsioonide füüsilised väljendused Huvi keha on suunatud teise inimese poole.
eneseteostus. Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka saavutatust rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad madalama astme vajadused olema rahuldatud. Füsioloogilised vajadused turvalisusevajadused kuuluvuse ja armastuse vajadused enesehinnanguvajadused tunnetuslikud vajadused esteetilised vajadused eneseteostusevajadused 1
selleks, et edukalt õppida. (Kadajas, 2005, 8 - 11) Õppimisel kasutab õppija omale omast õpistrateegiat. Õpioskuste ja õpistrateegiate klassifikaatoreid ja määratlusi on palju ja sageli on kasutatud neid mõisteid sünonüümidena. Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmärkidega. Siia kuuluvad baasoskused (lugemine, kirjutamine, vaatlemine jne), tunnetuslikud, organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus
end kaitsta ja kohaneda ümbritsevaga. Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi, korrigeerida oma tegevust. Õpioskuste liigitus Alusõpioskused (baasoskused) Tunnetuslikud õpioskused Organisatsioonilised õpioskused Sotsiaalsed õpioskused Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte Õppimist võib määratleda
peetakse kofeiini mõjuadenosiini retseptoritele. Adenosiin on organismis tekkiv aine, mis põhjustab väsimustunnet, ahendab veresooni, rahustab südant. Nikotiin Vähemates kogustes on nikotiin stimulant ning on üheks peamiseks harjumustekke põhjuseks tubaka suitsetamisel. Nikotiin stimuleerib atsetüülkoliini, glutamaadi ja dopamiini vabanemist ja mõjutab ka serotoniini, noradrenaliini ning opiaatide teket. Nikotiini toimel suurenevad tunnetuslikud võimed ja kõrgeneb tähelepanu. Kokaiin Kokaiin seda saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemistimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim uimastina, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiins silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine on üle maailma keelatud. Amfetamiin
sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole. SOTSIAALSE INTELLIGENTSUSE TUNNUSEID: oskus öelda ja vastu võtta komplimente abi pakkumine vabandamine kaaslaste eest seismine (kaitsmine) osalemine ühistes tegevustes osalemine vestlustes juhtimisoskuste omamine tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel sõprussuhete loomine, sõprade omamine enesejuhtimine LASTE INTELLIGENTSUSE ARENG Lapse arengu käigus tema tunnetuslikud võimed arenevad Nii pärilik, kus kui ka keskkond mõjutavad laste arengut. Intelligentsus antakse edasi põlvest põlve. Näiteks kui vanemad kasvatasid oma lapsi, siis ka nende lapsed kasvatavad oma lapsi. Intelligentsust võib arendada. Lasteaiaõpetajad ja vanemad latel aitavad intelligentsust arendada. Näiteks raamatute lugemine ja loetu üle arutlemine ja analüüsimine; diskussiooni korraldamine; võib olla ekskursioon kunstigaleriisse ja muuseumisse; KIRJANDUS
kaasinimeste omavoli all, siis ei või ta areneda ka totaalses riigis, sest et ta kõikjal põrkab kokku riigi omavoliga. Coudenhove leidis riigi ja inimese vahekorda vaagides, et anarhia on halvim seisund isiksuse kujunemiseks, riigi totaalsust pidas ta halbuselt teiseks, kuna riigi totaalsus võtvat tema arvates inimeselt vabaduse arendada isiksust omaenese sisemise seaduse järgi. Seega viitab Kalergi seadustele, mis on inimese jaoks tunnetuslikud ja, mida ei ole positiivse õigusena kirja pandud. Käsitledes ükskõik millist inimõigustega seonduvat küsimust, tundub möödapääsmatu, et vastus on suures osas ette määratud tulenevalt käsitlust läbi viiva subjekti paradigmaatilisest lähenemisest inimõigustele. Coudenhove leidis, et vabaduse revolutsioon toimus Prantsusmaal ja võrdsuse revolutsioon Venemaal. Vendluse revolutsiooni lipulaevadeks pidas ta Suurbritanniat. Vaba indiviidi
formaalsem(firmad, erakonnad); 2.Hulk-inimene tunnetab end ühe grupi liikmena, ajutisel moodustatud. Olemas ajutine hulk, konventsionaalne hulk, ekspressiivne hulk, tegutsev hulk. 3.Sotsiaalne kategooria-ühised eesmärgid. Nt.pensionärid; 4.Sotsiaalne kogukond-statistiliselt määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile
teki. Näiteks naisterahval, kes ei huvitu autotehnikast ei tekita mingeid emotsioone millise tegevuse ja asjade kaudu on auto mootorit võimsamaks tuunitud. Piaget tõi välja, et inimese teadvuses on võimalik eristada kolme erinevat skeemide liiki. Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine. Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus- tagajärg-seoste otsimine. Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. Kogu kognitiivne aerng toimub Piaget´i arvates erinevates etappides, mis on seotud inimese vanusega (vt. Mõtisklused/küsimused, Kognitiivse arengu etapid). Sensomotoorne (0-2 aastani) - tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega.
Milline on klassikaline saksa filosoofia põhiidee? · Maailm luuakse absoluutse idee poolt (Hegel), me ei või teada maailmast midagi ilma meieta, maailm koos meiega erineb maailmast ilma meieta (Kant). Millised on XX sajandi idealistlikud koolkonnad? · · elu filosoofia · · eksistentsialism · · positivism · · pragmatism · · realism Millised on erinevate filosoofiliste koolkondade eksisteerimise 2 põhjust? Seleta. · 1. tunnetuslikud e. gnoseoloogilised: · · võimalus ületähtsustada tunnetusprotsessi ühte osa · · inimmõtlemise konservatiivsus · 2 ühiskondlikud: · · konservatiivsete klasside olemasolu, kes on huvitatud oma positsioonide säilitamises · · vaimse ja füüsilise töö eraldumine teineteisest · · erinevate rahvakihtide erinev materiaalne olukord ja haridustase Milline teadus on filosoofia? · Parteiline. Mida tähendab filosoofia parteilisus? · . Filosoofia parteilisus tähendab
· diferentsiaalpsühholoogia - individuaalsete erinevuste psühholoogia (vaimsete võimete testid) · lapse- ja pedagoogiline psühholoogia - lapse areng ja õppimine · loomapsühholoogia - loomade käitumine ja psüühika · üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused · arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani · sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega · kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) · isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) · psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid · pedagoogiline psühholoogia õppimine 6) Vaatlus: kõige vanem uurimismeetod. (Vanal ajal hinnati õpilasi selle järgi kuidas ta kõnnib ) . Struktureeritud vaatlus: paberil punktidena
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas
sisustada pikaajalist ja pingelist teed lõppeesmärgi poole. Abraham Maslow püstitas motivatsioonihüpoteesi ja jõudis järeldusele, et inimese vajadused on üksteisele hierarhiliselt allutatud ja püüdluse tipuks on alati eneseteostus. Maslow motivatsioonihierarhia; Enese- teostuse- vajadused Esteetilised vajadused Tunnetuslikud vajadused Enesehinnangu- vajadused Kuuluvuse ja armastuse vajadused Turvalisusevajadused Füsioloogilised vajadused Sotsiaal- kultuuriline motivatsioon Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste
emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Motivatsioon tekib vajaduse esinemisel. Mashlow' motivatsoonihierarhia: · Füsioloogilised vajadused · Turvalisusevajadus · Kuuluvuse ja armastusevajadus · Tunnetuslikud vajadused · Esteetilised vajadused · ENESETEOSTUSVAJADUS suutlikkus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures ka rahuldatust tunda 2. Homoöstaas ehk organismi sisemine tasakaal kehas biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide suhteliselt kitsas toimimise vahemik. Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada organismi sisemine tasakaal
· jäine viisakus · apaatia, üldine loidus, passiivsus töörühmas, · boikott Konfliktid jagunevad: · Horisontaalne konflikt (sama juhtimistasandi esindajate vahel) · Vertikaalne konflikt (eri tasandite inimeste vahel, nt ülem-alluv) · Eetiline konflikt (rikutud on kõlblusnorme) · Väärtuskonflikt (erinevate põhiväärtuste baasil) · Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt) · Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked)
1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid? 1) Sisu loetelus (vertikaalis) 2) Sooritusena (horisontaalis) Millised on B.S.Bloomi koolkonna õppe-eesmärkide taksonoomiate põhivaldkonnad? 1) Kognitiivsed (tunnetuslikud) taksonoomiad (Bloom) 2) Afektiivsed taksonoomia Krathwohl jt) 3) Psühhomotoorsed taksonoomia (Harrow) Millised on Bloomi kognitiivse taksonoomia põhikategooriad? 1) Teadmine 2) Mõistmine 3) Rakendamine 4) Analüüs 5) Süntees 6) Hindamine Loetlege Andersoni jt. (2001) kognitiivsete õppe-eesmärkide taksonoomia sisulise mõõtme põhikategooriad? 1) „Pea meeles“ (teadmine)
sisalduvat esinduslikkust: test peaks mõõtma just uuritavat nähtust. Testide objektiivsus, usaldusväärsus ja pädevus eeldavad hoolikat planeerimist ja katsetamist standariseerimist, kus määratakse ülesanded ja menetlused, mida tuleb testis kasutada. 10 5. Psühholoogia mõisted Psühholoogias eristatakse kolme omavahel seotud psüühiliste protsesside klassi: tunnetuslikud, motivatsioonilised ja täidesaatvad protsessid. 5.1 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid tähistavad neid osategevusi, millega inimene hangib ja töötleb teadmisi keskkonnast ja organismi olukorrast tegevuse reguleerimiseks. Tunnetuse all võib eristada omaette etappidena teadmise vastuvõttu, talletamist ja töötlemist. 1. Aistingu- ja tajuprotsessid. Ärritajate poolt edastatav (valgus, surve nahale) muutub
Reklaami tähtsus firmale: 1) Maine parandamine 2) Uuele turule sisenemine 3) Konkurentide tagasihoidmine 4) Uute toodete tutvustamine 5) Elanikkonna tootealane harimine Hea reklaam kaitseb tarbijat halva toodangu eest, kuid ainult siis kui sõnumid on professionaalselt koostatud. Reklaami eesmärgid võib jagada kolmeks: a) teadvustavad- tulemus on tarbija parem informeeritus b) tunnetuslikud- sõnum kujundav tarbija positiivse suhtumise tootese c) aktiviseerivad- reklaam tekitab soovi tegutseda REKLAAMI KOOSTAMISE ETAPID: 1. Eesmärgi määratlemine a) toote, teenuse või firma tutvustamine b) müügi suurendamine c) firma maine parandamine 2. Sihtrühma määratlemine a) demograafilised näitajad (rahvus, sugu, vanus jms) b) geograafilised näitajad (maa või linn) c) psühhograafilised näitajad (motiivid, suhtumused, hoiakud jms)
2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid) II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi sots. grupp ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus hulk- on ajutine kooslus, moodustub mingi sündmuse puhul tegutsev hulk - kõige tähtsam on tegutseda, sündmus võimaldab tegutsemist nt jalgpalli hulligaanid, antiglobalistid kogukonnad ühtekuuluvustunne, eneseteadus nt etniline kogukond, religioosne kogukond, digikogukond 4. Mõisted
Kasutatud materjal: o http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Sho rt_Story_on_Napping.htm o Journal of Sports Sciences, December 2007; 25( 14): 1557-1566 o http://www.sleepfoundation.org/site/c.huIXKjM0IxF/b.2419153/k.8430/The_Sho rt_Story_on_Napping.htm o http://www.websciences.org/cftemplate/NAPS/archives/indiv.cfm?ID=20065945 Referaat aines ,, Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused" ,, Uinak- hea sooritusele?" Tartu Ülikool, Kehakultuuri teaduskond 2008-11-03 Tartu
tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi. Konstruktivism on samuti minu puhul väga kesksel kohal- mõtlemise ja kogemuse koosmõju. Õpioskuskused on õppimisel vajaminvad oskused, see on suutlikkus oma õppimist ise juhtida ja kavandada. Õpioskused liigitatakse neljaks: baas-, tunnetuslikud-, organisatsioonilised- ja sotsiaalsed õpioskused. Ma arvan, et pean endas arendama sotsiaalset õpioskust-oskust kuulata teisi, lülituda mõttevahetusse, kaaslasi ergutada ning soleerijaid pidurdada. Enesereflektsioon on võime vaadata inimese sisse ning valmisolek saada rohkem teada enda kohta. Parim aeg sellega tegelemiseks on minul jooksu- või suusarajal. See on aeg, kus puuduvad muud segavad faktorid ja on aega tegeleda iseenda ja oma mõtetega. Tihti leian ka
Õpitud käitumise kinnitamise teooria eeldus on, et inimesed teevad otsustusi oma käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks varasemad käitumised on viinud positiivsete tagajärgede või tasustamiseni, siis meeldib inimestele sellist käitumist korrata. Kui aga varasemad käitumised on viinud negatiivsete tagajärgedeni, siis inimesed otsustavad tulevikus sellist käitumist vältida. Ning neljandaks teooriaks on tunnetuslikud ehk kognitiivsed teooriad ning see sai alguse 1940-tel aastatel. Kognitiivne teooria rõhutab tulevikuootuste ja uskumuste tähtsust käitumise kujunemises. ja selle teooriad KASUTATUD MATERJAL http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%205.%20Motivatsioon.pdf http://www.et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Inimvajaduste_hierarhia http://www.ekklesia.ee/oomega/2/graafika/ev6-1.gif http://valter.planet
ostukavatsused Positsioonimine Toote positsioon on toote koht tarbija teadvuses, ehk see, kuidas ja millisena tajub klient Teie poolt pakutavat toodet või teenust turul võrreldes konkurentide analoogtoodetega Ettevõtte toetusmeetmestik Isiklik müük Reklaam Suhtekorraldus Müügi soodustamine Reklaami eesmärk Aluseks DAGMAR mudel Kommunikatiivsed eesmärgid Teadvustavad eesmärgid Tunnetuslikud eesmärgid Aktiveerivad eesmärgid Reklaami sõnum Peab olema sobilik sihtkliendi vajaduste ja soovidega Firma ning tema reklaami eesmärkidega Toote omadustega Konkurentsi tingimustega Reklaamiteksti põhinõuded Rõhuta olulisemat ideed Tekst peab olema suunitletud otse sihtrühmale Tooge välja olulisem eelis/kasu tarbijale Visuaal peab teksti toetama 18 Visuaali põhinõuded
o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1 · Publitseerimata (käsikirjalised materjalid) 11. Mis on infovajadus? · Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 12. Millised on infovajaduse ajendid? · Tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) · Sotsiaalsed (kuuluvus- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) · Füsioloogilised (nälg, janu jne) 13. Millised on infovajaduse tüübid? · Argielu infovajadus argieluga seotud info · Vaba aja infovajadus vaba aja veetmise ja harrastamisega seotud info · Erialane infovajadus õppimise ja tööga seotud info · Kodaniku infovajadus kodanikuks olemisega seotud info 14
Ränne peamised rändevood Euroopas: lõuna põhi ränne ja euroopa rändekriis ida lääs ränne ja euroopa ühine tööturg ränne - ränne = elukohavahetus = migratsioon Rände mõjutegurid: välised, keskkonnast tulenevad töö ja õppimise võimalused jne inimestest tulenevad, isikutunnused, elusoovi ja mobiilsuskapital vahetegurid ja takistused, institutsioonid, poliitika, võrgustikud, eluase jne tunnetuslikud, stress ja koha kasulikkus Põhjused: demograafilised, majanduslikud, õppimine, perekondlikud, maailma avastamisega seotd, humanitaarsed Väljarände tegurid: elatustaseme erinevus, ,,sobivad" inimesed; sündmus Väga väike osa venekeelsetest integreerus ruumiliselt. Muutus segregatsiooni vähenemise suunas läbi eeslinnastumise ja pika vahemaa rände maalistesse naabruskondadesse. Eestikeelsete jaoks muutus elukeskkond veelgi eestikeelsemaks. EESTI RAHVAS
õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine.
eksperimentaalses keskkonnas). Vaatlus on sündmuste otsene ja vahetu registreerimine. Vaatluseid liigitatakse : - bioloogilised vaatlused; - foto-videovaatlused; - geofüüsikalised vaatlused; - geoloogilised vaatlused; - hüdrograafilised vaatlused; - ilmavaatlused; - integreeritud vaatlused ( rahvastikuga seotud ); - keskkonnavaatlused; - loodusvaatlused; - statistilised vaatlused; - tehnoloogilised vaatlused. Vaatluse tunnetuslikud võimalused sõltuvad : --- vaatlusobjekti meelelise vastuvõtu iseloomust; vaatluse tingimustest; mõõtmise täiuslikkusest. Soodsatel tingimustel võimaldab vaatlusmeetod saada piisavalt laialdast ja mitmekülgset teavet teadusfaktide formeerimiseks ja registreerimiseks. Olemasoleva teooria baasil toimub faktide esialgne ülesmärkimine, seejärel nende klassifitseerimine teatud tunnuste järgi : fakti uudsus, faktis sisalduva info maht, seoste ja omaduste iseärasused jne
· dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast; · on loodud indiviididevahelises sotsiaalses interaktsioonis nii organisatsiooni sees kui läbi organisatsioonide; · on inimlikud ja subjektiivse iseloomuga; · on uskumused, mis on sügavalt juurdunud indiviidi väärtushinnangutes. (Liiv jt 2005) Lisaks on dünaamilised teadmised ka tunnetuslikud, laiapõhjalised, kontekstilised, interaktiivsed, situatiivsed, subjektilised, episoodilised ja loovad teadmised püsimälus. Dünaamilised pädevused on dünaamiliste teadmiste rakendamise oskused. Dünaamilisele pädevusele on iseloomulikud probleemide lahendamise võime, rühmatöö- ja elementaarsed juhtimisoskused. Dünaamiline pädevus vajab inimeste tööalast iseseisvust, enesejuhtimist, refleksiooni ja iseseisva otsustamise võimet. (Ibid) Kollektiivsed ja varjatud teadmised
2. LÜHIÜLEVAADE MOTIVATSIOONITEOORIATEST (peaaegu kõigis : käitumise põhjused, suundus & püsivus) 1) instinktiivse motivatsiooni teooriad 2) vajaduste / isiksuse teooriad 3) tungide / õppimise teooriad 4) arengu / meisterlikkuse teooriad 5) humanistlikud teooriad 6) tunnetuslikud teooriad (Franken) 1) Instinktiivse motivatsiooni teooriad Instinktide tutvustus · Instinkti idee Aquino Thomaselt - "loomadel kaasa sündinud või jumalast saadud sihipärased aktiivsused, suunamaks looma talle enesele & liigile kasulikele elusäilitavatele tulemustele & vastupidise vältimisele" (Wilm, 1925) · Loomade käitumist põhjustasid instinktid, inimeste oma aga hing & mõistus. Seega pärineb Aquino Thomaselt kaks erinevat
lahendusideed analüüsida ning tulemuse tõesust kontrollida. Matemaatikapädevus tähendab loogilise arutlemise, põhjendamise ja tõestamise ning erinevate esitusviiside (sümbolite, valemite, graafikute, tabelite, diagrammide) mõistmise ja kasutamise oskust. Matemaatikapädevus hõlmab ka huvi matemaatika vastu, matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja personaalse tähenduse mõistmist. Hindamine : Matemaatika õpitulemusi hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid ja nende hierarhiline ülesehitus. 1. Faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine. 2. Teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine. 3. Arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, mitterutiinsete ülesannete lahendamine.
analüüsiti põhjusi ja infokäitumist esitamaks küsimusi raamatukogu teatmeteenindusele. sisemine vajadus (visceral need) teadlik vajadus (conscious need) formuleeritud vajadus (formalized need) kohandatud/sobitatud vajadus (compromized need). Suurem osa teadlastest väidavad ühiselt, et teadmistel on subjektiivne iseloom: et hangitavat teadmist ei pruugi saada tingimata valmis kujul. ... on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) füsioloogilised (nälg, janu jne) argielu infovajadus vajadus leida argieluga seotud infot vaba aja infovajadus vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot erialane infovajadus vajadus leida õppimise või tööga seotud infot kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks olemisega seotud teavet
tekivad õrnad tunded. Selle perekonda kuuluvad tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus, imetlemine.5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad Subjekti vajaduste rahuldamise käigus jagunevad emotsionaalsed nähtused kaheks põhirühmaks. Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise emotsionaalsete elamuste rühma moodustavad need elamused mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ja armukadedus. Need on universaalsed nagu põhiemotsioonidki, kuid need on kultuuriliselt suurema erinevusega. Nende tekkimine ja kadumine võtab kauem aega kui paasemotsioonidel. 5 Evans, Dylan. Emotsioon, Tallinn, Valgus, 2002 7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad
Euroopa alguses ei olnud mitte ühtsus vaid hoopis mitmekesisus. Arhailine- algne, varajane. Arhailine põlvkond säilitab kultuuri, hoiab kinni isade pärandist. Arhailises õiguses puuduvad tõelise seadusandlikkuse olemuslikud elemendid, abstraktsed mõisted, materjali esinemiskorra süstemaatika. Modernne seadus on kvaliteetne sest sõnakasutus on säästlik. Frankide mõtlemine oli kaemuslik välise nähtumuse kammitsais. Ruum, aeg ja teod olid tunnetuslikud. Õiguspraktika ei sõltunud kirjalikust vormist. Õiguses kirjas mõisted olid poeetilised. Oli olemas õiguskäsk, järjekord, saabumise järjekorras jms. Riik kui organisatsioon Superstruktuur II (riik+õigus) Superstruktuur I tsiviilõigus Superstruktuur isik+õigus Hammurapi koodeks-lõi Babüloonias korra nn valitseja õigus, õigust loob kuningas , tema ametnikud. Soloni reformid Ateenas- enne seda oli arhailine õigus (esimesed probleemid seotud võlaorjusega)
progressiivset toetust, toetusi, mida HEV laps võib saada on kahte tüüpi ja järgnevatel tingimustel: School Action (SA): Laps teeb väga väikeseid edusamme või siis ei tee neid üldse, hoolimata talle suunatud õppemeetoditest. Lapsel on raskusi kirjutamis- ja/või arvutamisoskuste arendamisega. Lapsel on püsivad emotsionaalsed või käitumuslikud raskused, mis ei käi normaalse käitumise definitsiooni/liigituste alla. Lapsel on tunnetuslikud või füüsilised probleemid, teeb väga väheseid edusamme või ei tee neid üldse. Kui lapsel on suhtlemisraskused ning diferentseeritud õppekava, siis ta teeb, kas väga vähe edusamme või ei tee neid üldse. School Action Plus (SA+): Laps ei tee endiselt edusamme spetsiifilistes valdkondades (pikema aja vältel). Laps õpib endiselt riikliku õppekava järgi, palju madalamal tasemel, kui tema vanusele on ette nähtud.
või erutus (subjektiivne emotsioon). Kas on võimalik emotsiooni tunnetuslikku tõlgendamist ühitada JamesLange teooria rõhuasetusega kehalisele tagasisidele? Stanley Schachteri ja Jerome Singeri esitatud teooria pooldajad usuvad, et see on võimalik. Vastavalt tunnetuslikhindavale emotsiooniteooriale (mõnikord nimetatud ka tunnetuslikuks teooriaks), võivad emotsiooni autonoomselt valla päästa mitmesugused üldised tunnetuslikud seisundid, kuid need on üksnes emotsiooni tekitavaks toormaterjaliks üldise erutuse kogemiseks, kindlaks määramata selle seisundi erinevusi ja mitte midagi enamat. Erutusseisund muutub eriliselt kogetavaks emotsiooniks selle seisundi põhjusi tunnetades ja neid tõlgendades. Tegelikult on see võrdväärne olukorra tunnetuslikule hindamisprotsessile. Inimese süda lööb kiiremini, tema käed värisevad on
Selle tõestuseks on lapsed kellele on jäänud varajasest mälestusest meelde tugev mälestuspilt, elamus kogemuskeskkonnast (Vienola 2003). Seega saab öelda, et eelkoolipedagoogika tugineb kaasajal lapsest lähtuval õpetamisel. Oluliseks peetakse õpetaja professionaalsust, kus õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel tuleb õpetajal arvestada laste erinevate individuaalsusega, füüsilisearenguga, hinnata lapse vaimset ja hingelist arengut ning meelte arengut, mis on tunnetuslikud. Hoolikalt planeeritud keskkond julgustab last arvamust avaldama, algatama ja looma. Õpetaja peab tekitama lapses huvi, ergutama laste loovust, uudishimu, kujutlus- ja algatusvõimet ning laps peab saama teha, mis talle meeldib ja huvi pakub. Õpetaja ise peaks olema laia silmaringiga loovisiksus, et lapsi hinnata, julgustada ja innustada neid originaalsusele. Kuigi iga laps kasvab ja areneb ainulaadselt, läbivad kõik lapsed teatud arenguetapid. Õpetaja arvestab lapse käesolevat
Divergentse meetodi tunnused, peamised lähtepunktid *Õppija otsib mitmesuguseid lahendusi *Kergesti seostatav teiste meetoditega * Õppilastevahelised suhted head, kuna õpiprotsessis liigutakse tuntult tundmatule * Meetod on rakendatav kõikidel tegevusaladel, põhioskuste, taktika ja strateegia kujundamisel *Õpetaja aksepteerib õpilase võimeid genereerida uusi ideid antud ülesande raames või antud alal * Õpetaja kavandab ülesandeid , mille lahendamine toob välja õpilase tunnetuslikud ja teadumuslikud võimed Hindamissüsteemi kriteeriumid *Tegutsemisvalmidus ja kaasatöötamine tunnis, tahe ennast arendada. - Õpilane saabub tundi korrektses sportlikus riietuses ja jalanõudes. Võtab aktiivselttunnist osa. Õpilane osaleb tunni protsessis tahtega arendada oma oskusi ja füüsilisi võimeid. *Põhiliigutusvilumuste ja spordialade tehnikaelementide omandamine. *Õpitud mängude reeglite täitmine. *Kehaliste võimete arengu tase lähtuvalt individuaalsest edasiminekust.
Aeg-ajalt heida pilk peeglisse Unusta ümberolijad Ka telefoni teel on võimalik jätta organisatsioonist positiivset või negatiivset esmamuljet. o KOKKUVÕTE Suhtlemine erinevate inimestega ning sealhulgas ka keeruliste isikutega nõuab teadmisi ning kogemusi. Ennekõike on tähtis õppida juhtima konfliktseid situatsioone klientidega suhtlemisel ning jääda rahulikuks keerulistes olukordades. Suurt rolli mängivad ka erinevad tunnetuslikud tasandid, milleks on käitumisstiilid, uskumused, keskkond, võimed, identiteet. Tähtsaks elemendiks on tagasiside saamine teistelt enese käitumise kohta ning vastupidi. Tuleb võtta arvesse ka enesekehtestamise roll teatud olukordades ning oskus ära tunnetada piir, mil see on kohatu. Tuleb osata toime tulla vaenulike rünnete, süüdistustega, jms. Klienditeenindaja võtmeks on suuresti psühholoogilisel tasandil oskus ära näha
ja projektide aruanded jms); aimeteavikud ehk populaarteaduslik kirjandus (teaduse saavutuste tutvustamine laiemale avalikkusele); õppekirjandus; teatmeteosed; tarbeteavikud (kokaraamatud, praktilised käsiraamatud jms.); reklaamteavikud 10.Mis on infovajadus? Infovajadus on teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. 11.Millised on infovajaduse ajendid? Infovajaduse ajendid võivad olla: tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne); füsioloogilised (nälg, janu jne 12.Millised on infovajaduse tüübid? Infovajaduse tüübid: argielu infovajadus vajadus leida argieluga seotud infot; vaba aja infovajadus vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot; erialane infovajadus vajadus leida õppimise või tööga seotud infot; kodaniku infovajadus - vajadus leida
See suhtlemisvorm on oluline kooliküpsuse tunnus: laps on valmis olema õpilase rollis. Millised on peamised suhtlemisvormid kahe lapse vahel erinevatel arengu etappidel? Praktilis-emotsionaalne: kuni 4 a. Isikulis-tegevuslikest motiividest kantud. verbaalsete kontaktide osakaal kasvab kuni 75% etapi lõpuks. Tegevuslik-situatiivne: 4-6 a. kujuneb koostöö, mängudes eelistatakse eakaaslalst täiskasvanule. Motivid tegevuslikud, isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. situatiivne kõne kuni 85%. Situatsiooniväline- tegevuslik: alates 7a. Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi. Motiivid isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis kõne, kujuneb normatiivne suhtlemine ja käitumine. Situatsiooniväline- tunnetuslik: areneb algklassides. Peamine motiiv tunnetuslik. Situatsiooniväline-isikuline: kujuneb kooli keskastmes. Sellest sõltub laste isiksuse areng. Suhtlemine eakaaslastega ületab 3 korda suhtlemise täiskasvanutega.
lõdvestunud, kuid keskendunud ajule (S. Fisher, 2009). 3. Naised ja madala IQ-ga inimesed on kõige kergemini hüpnotiseeritavad. See arusaam on pärit meediast ja ilukirandusest ning on äärmiselt valelik. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et hüpnoosile allumise võime ei olene soost ega intelligentsusest. Transiseisundi saavutamiseks on tähtis täielik keskendumine. Seetõttu on transiseisundit raske saavutada patsientidel, kellel on mõtlemis- ja tunnetuslikud häired. Loovad ja elava kujutlusvõimega inimesed on sageli väga hästi hüpnotiseeritavad. Uuringud on näidanud, et enamik täisealisi inimesi on mingil määral hüpnotiseeritavad ja kuskil 5-15 protsendil inimestest on suur hüpnoosi allumise võime. Igaüks võib konstruktiivsetel eesmärkigel transiseisundi esile kutsuda, välja arvatud mõned erandid (5 protsenti), kes on võimetud hüpnoosile alluma (S. Fisher, 2009). 4
molekulidele ja koostatakse selle informatsiooni põhjal arvuti abil pilt aju ülesehitusest. Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)- Meetod, mis seisneb peanaha korduvas magnetilises stimuleerimises, et teatud ajupiirkondi ajutiselt aktiveerida või passiivseks muuta. Teadvus-Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu
· Ei salli harjutamist ja praktilist tööd. · Ei suuda keskendada tähelepanu või taluda jõupingutusi. · On õppeasutuse suhtes ükskõikne või negatiivselt meelestatud. · Ei allu õpetaja või lapsevanema püüdlustele teda motiveerida või kuulekalt käituma sundida. Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiksuslikud tegurid, mis tihti saavad peamisteks komistuskivideks andekate laste arengus. Kui me jätame rahuldamata laste tunnetuslikud vajadused, siis on kerged tekkima ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed probleemid. Dweck (2002) on leidnud, et intellektuaalselt mittestimuleerivas koolikeskkonnas on andekate hulgas palju neid, kes püüavad kogu aeg näida "targad", kuid samas näha nii vähe vaeva kui võimalik. Nad on orienteeritud lühiajalistele eesmärkidele (hea hinne või auhind, täiskasvanute heakskiit vms) ja püüdlevad millegi poole ainult sel juhul, kui on kindlad, et see õnnestub. Kriitika puhul
arendamisele. Ekspertsusega seostub see sellesmõttes, et varakult mõtestatud treeningutega alustades jõutakse kõrgemale tasemele kiiremini, kui regulaarselt harjutada ning enda kallal kõvasti vaeva näha. Samas on sellel ka negatiivseid külgi ( suhtlus eakaaslastega halveneb, vaba aega vähe, kogu tähelepanu spordil. 19. Millised on ekspertsuse komponendid? Psühholoogilised oskused, Füsioloogilised tegurid, Sportlike liigutustegevuste tehnika, Tajulis-Tunnetuslikud tegurid, emotsionaalne regulatsioon, Sotsiaal-kultuurilised tegurid 20. Mida on leitud erinevate uurimuste põhjal ekspertsuse kujunemise kohta erinevatel spordialadel? Eksperdid oskavad kasutada kas vastaselt või võistkonnakaaslaselt tulevat visuaalset informatsiooni enne otsustavat sündmust. See võime on seotud sportlase bioloogilise liikumisega, informatsiooni tajumise ja analüüsiga, ning väiksemategi muutuste täpsema
Intensiivsuhtarvu 2 liiki: 1) Tihedussuhtarv Leitakse : ( üldkogum x/ üldkogum y). Mitu lugejasoleva kogumi ühikut langeb nimetajas oleva kogumi ühele ühikule. 2)Sagedussuhtarv Leitakse: (sündmuste kogum/ esemete kogum) või (dünaamiline kogum/staatiline kogum). Sellega leitakse näiteks suremuse ja sündivuse koefitsente, nt sünnijuhtumite arv jagatakse keskmise rahvaarvuga. 9. Keskmise mõiste ja tema tunnetuslikud omadused Keskmised on levinumaid kvantitatiivseid üldistusi., keskmisi võib olla ühel kogumil mitu.Keskmisi arvutatakse kogumi elementide kohta hangitud andmetest. Tunnetuslikud omadused : 1) Abstraktsus ja konkreetsus: konkreetne on ta iga kogumi iseloomustusena, iga selle üksikliikme suhtes aga abstraktne sest üldistatakse endas palju üksiknähtuste andmeid. 2) Tüüpilisus: keskmised on seda tüüpilisemad, mida homogeensemad on kogumid.
(ainedidaktika); teadmised õpilastest; kasvatusalased teadmised; teadmised hariduse eesmärkidest. Uuemad ideed keskenduvad õpetamise fenomenoloogistele aspektidele ja õpetaja õpetamisele, sest õpetaja mõtlemine ja tunnetuslik protsess avaldab toimet tema otsuste tegemisele. Tunnetuse teaduslikud uuringud käsitlevad teadmisi ja teadmiste struktuuri rolli kogemustes. Walter Doyle esitas 1977 a. paradigma, mille järgi kognitiivsed ehk tunnetuslikud protsessid on õpetamise vahendajaks õpetaja ja õpilase vahel. Seega kasutatakse spordipedagoogikas nii psühholoogia teoreetilisi kui praktilisi seisukohti. Viimastel aastatel on hakatud uurima kuidas õpilased tajuvad õpikeskkonda ja õpetaja tegevust, sest viimane mõjutab suuresti õpitulemust. 2. Spordipedagoogikas kasutatavad uurimismeetodid ja kasutatavad paradigmad Kvalitatiivne uurimismeetod hakkas levima 1980. a alguses. Tunnused: 1
annaabi.ee 
