Emotsioon ja sellega seonduv (0)

Kutsekool - Psühholoogia - Suhtlemisõpetus

1 Hindamata

Lõik failist

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärinduse ja kaubanduse osakond
Ärikorraldus 11
Kaili Olgo
EMOTSIOON
Referaat
Kaire Välb
Tartu 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. MIS ON EMOTSIOON 4
1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel 4
1.2 Millised on paasemotsioonid 5
1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad 7
1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad 8
2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED 9
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD MATERJALID 12

SISSEJUHATUS

Käesolevas referaadis uuritakse põhiemotsioone, nende tekke põhjusi ja väljendumist. Tööga tahetakse teada saada, kuivõrd mõjutab teatud olukord või emotsioon inimese käitumist ning miks, millal ja kuidas inimesed oma tundeid varjavad.
Saamaks teada, mis on emotsioon, uuritakse erinevaid algallikaid ja tehakse kindlaks kuidas emotsioonid jagunevad ja milline on nende mõju inimestele.
Samuti soovitakse teada saada erinevaid käitumisvorme kindla emotsiooni puhul. Selleks jälgitakse paar päeva inimesi ja tehakse üldistus teises osas. Pannakse kirja inimeste käitumine ja selle muutus erinevates situatsioonides .

1. MIS ON EMOTSIOON

Emotsioonid on protsessid, mis seisnevad inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis teda ümbritseva keskkonna ja tema kogemuste vastastikusel mõjul, ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi. Järelikult on see, mida me kogeme, emotsioon. Emotsioonil on algus ja lõpp.
Emotsioonide ühest määratlust on raske leida, sest inimesed reageerivad erinevatele sündmustele isemoodi. Näiteks kui jutt peaks rõõmustama ja ollakse eelnevalt teada saanud kurva uudise, siis alateadvus ei lase naeratada või õnnelikkust tunda.
Emotsioonides eristatakse kahte osa: esimene- subjektiive emotsionaalne elamus (meeldiva või ebameeldiva iseloomuga ); teine- emotsiooni väljendamine, st. selle elamusega kaasnevad miimika, žestid ja poosi muutus.1 Emotsioonidega kaasnevad muutused inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses ja käitumises. Kusjuures kehalised muutused on aeglasemad kui emotsioonid (nt. ehmumine, kahvatumine). Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike (nt. positiivne, negatiivne) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. kurbus , rõõm, viha) kaudu.2
Tunnetest saab aimu näoilmete, kehakeele , hääletooni või kõne rütmi abil. Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused ja nad saadavad meid igapäevaelus pidevalt.

1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel

Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone, nagu:
1) Hindav funktsioon- isikute, olude , situatsioonide, nähtuste, seisundite jne hindamine sõltuvalt sellest, kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
2) Motiveeriv ehk ajendav funktsioon- ergutavad või pidurdavad aktiivsust. See toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, kus emotsioonid loovad motivatsiooni ning ajendavad tegevusele või pidurdavad tegevust ja võimaldavad hakkama saada ootamatutes olukordades .

Suunavad tähelepanu emotsionaalselt olulisele või tähtsale objektile

Stimuleerivad mälu

Suhtumise ja eelistuste väljendamine3
Inimese jaoks on emotsioonid kasulikud kahest küljest:
1) Sisetunded ja sellest tulenevad kehalised reaktsioonid on märguandeks mingi tegevuse lõpetamisel või sellest hoidumisel. Siit ka Darvini emotsiooniteooria- emotsioonid tõendavad inimese pärinemist loomast.
2) Emotsiooniväljendused annavad teistele inimestele informatsiooni, mis võimaldavad meie kogemustest õppida.

1.2 Millised on paasemotsioonid

Paul Ekmani uurimuse seisukohalt eksisteerib 4 põhiemotsiooni: hirm, viha, kurbus ja rõõm, mis kõik on ühtemoodi mõistetavad kõigis kultuurides, kuid klassikalises psühholoogias eristatakse seitset paasemotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus ja põlgus, mis on kõigil inimestel ühesugused ning pole õpitud ehk on sünnipärased.
Ning ligi 12 teist emotsiooni, mis õpitakse/omandatakse vanematelt lapse varajases kasvueas. (Nii nagu on sarnased vanemate ja nende laste näoilmed, nii sarnanevad omavahel ka laste ja vanemate emotsioonidele reageerimine.) Negatiivseid emotsioone on rohkem.4
Hirm – inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule. Hirm hoiatab ohu eest ning omab kaitsvat ülesannet. paasemotsiooni Hirm perekonda kuuluvad: ärevus, kartus , närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, foobia ja paanika.
Kurbus - kurbust tekitavad kaotused, lahkumine , vigade tegemine, suured pettumused jms. Kurbuse eesmärgiks on aidata kohaneda raske kaotusega. Kurbus vähendab energiat ja entusiasmi tegutseda, keha ainevahetus aeglustub. Põhiemotsiooni Kurbus perekonda kuuluvad: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, haiguse puhul ka depressioon .
Rõõm - väljendub inimese kehahoiakus, aktiivsuses/käitumises ning näoilmes. Väljendab head meeleolu, rahulolu. Rõõmu tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jm. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. (Füsioloogilisi tunnuseid eriti pole). Rõõmu perekonda kuuluvad näiteks: nauding, õnn, rahulolu, lõbusus, uhkus, meeletu ekstaas , maania.
Viha - Viha tekib inimese ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub samuti kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse ( kaitsev ülesanne- nt. et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa), südametegus kiireneb , vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Samuti žestikuleerimine, jalalt jalale tammumine, käte värisemine- ärrituse puhul/ närvilisus. Põhiemotsiooni Viha perekonda kuuluvad nt. raev , vägivald, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha.
Vastikus - vastikustunde tekitavad ebameeldivad juhtumid ja objektid. Omab samuti kaitsefunktsiooni, ajendades hoiduma eemale ebameeldivatest objektidest.
Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lühikest aega. Omab samuti kaitsvat ülesannet. Üllatus aitab reageerida uutele ärritustele, pannes meid tähelepanu teritama. Väljendub eriti miimikas. Igal inimesel väljendub sarnaselt. Tunnused: ülahuul on viltu tõmbunud, nina kergelt krimpsus, kulmukergitus (annab suurema vaatevälja, annab ootamatu sündmuse kohta rohkem informatsiooni ning lihtsustab arusaamist tegelikult toimuvast). paasemotsiooni. Üllatus perekonda kuuluvad näiteks: šokk, hämmastus, imestus .
Põlgus - põlgust põhjustab samuti ebameeldiv sündmus, objekt või inimene. Väljendub käitumises kus inimene püüab hoiduda ebameeldivast . paasemotsiooni Põlgus perekonda võib lugeda näiteks: vastikus, halvakspanu, jälestus, vastumeelsus, ärritus, ebameeldivustunne. Pea tõstetud, põlguse objektile mitte otsa vaatamine, silmalaud justkui unisena langetatud, kulmud kõrgele tõstetud, laubal horisontaalsed kortsud.
Veel arvatakse üheks tähtsamaks emotsiooniks Armastust, mis pole paasemotsioon. Armastuse korral tunneme erutust, heaolutunnet, veri hakkab kehas kiiremini liikuma, tekivad õrnad tunded. Selle perekonda kuuluvad tunnustus, sõbralikkus, usaldus, headus, poolehoid, kiindumus , imetlemine.5

1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad

Subjekti vajaduste rahuldamise käigus jagunevad emotsionaalsed nähtused kaheks põhirühmaks. Ühe rühma moodustavad elamused , mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise emotsionaalsete elamuste rühma moodustavad need elamused mis tekivad tegevuse käigus.
Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ja armukadedus. Need on universaalsed nagu põhiemotsioonidki, kuid need on kultuuriliselt suurema erinevusega. Nende tekkimine ja kadumine võtab kauem aega kui paasemotsioonidel.

1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad

Eriti koolis tundides olles ning pärast vahetunnis sõpradega suhtlemist võib märgata, et neutraalses meeleolus suudetakse harilikult üsna loogiliselt mõelda, ehk psühholoogiline tähelepanu on suurem. Emotsioonide puhul aga sunnivad erinevad meeleolud mõtlema ja keskenduma nende põhjustele. Nt. ärritatud tujus juurdleme tavaliselt asjade üle mis meil kopsu üle maksa on ajanud. Samuti mõjutavad emotsioonid ja meeleolud lisaks tähelepanule ka mälu. Emotsioonid aitavad meil sündmusi sügavamalt mällu jäädvustada. Tugevaid positiivseid või negatiivseid emotsioone põhjustav juhtum jääb meile paremini meelde.

2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED

Koostanud referaati tekkis huvi kehakeele vastu. Sooviti teada saada, kuidas inimesed erinevates situatsioonides käituvad ja jälgiti ümberolevaid persoone. Osaliselt oli sellest juttu Matthew Mckay raamatus „ Suhtlemisoskused “. Saadi kinnitust, et :
a) Inimene tunneb huvi ja pöörab olukorrale/objektile tähelepanu kui ta silmad on pärani, suu võib olla avatud, kui ta pöörab oma jalad või jalalabad teise inimese poole ( huvi tundmine teise inimese vastu), kummardub ettepoole.
b) Ükskõikne on inimene, kui tema silmad on poolsuletud, nõjatub tahapoole või viskab näiteks jalgu üle tooli käepideme, kõne on aeglane.
c) Viha, nördimuse korral hõõrutakse käega kaela; vastuhakku ja kaitsepositsiooni väljendavad rusikas käed, pahkluu asetatud põlvele või pahkluud ristatud, tahapoole nõjatumine, pinges ja jäik olek, hääl on vali ja kõrgendatud, kõnetempo kiirendatud.
d) Inimene on pilkav ja üleolev, kui üks suupool on kergitatud irooniliseks naeruks, sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire.
e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo.
f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega, kortsutab kulme, käed tihti rinnale asetatud ( ka salatsemise tunnus), jalg üle põlve ja selle kiigutamine, vahest kühmus olek, kiire hingamine või hinge kinni pidamine ja aegajalt õhu ahmimine, hääl madal, samuti hääle pidev muutmine.
g) Pinge, tüdimus, frustratsioon : rusikas käed, jalg üle põlve ja selle kiigutamine.
h) Hea tuju korral on inimesed avalad, siirad, avameelsed, hoolivad ja mõistvad. See väljendub kindlalt silma vaatamises, käed on avatud peoga väljasirutatud, istutakse jalad veidi harkis, sirge keha hoiak, kõne aeglane, rahulik, hääl vaikne.
i) Valmisolekust ja eneseohjeldamisest annab märku põlvedele asetatud käed või seljataha põimitud käed, sirge kehahoiak, sügav rahulik hingamine.6

KOKKUVÕTE

Referaadi „Emotsioonid“ eesmärgiks oli teada saada, mis on Emotsioonid, kuidas need väljenduvad, kas ja kuidas neist aru saadakse ning miks neid mõnikord varjata püütakse.
Emotsioon on tundmus mida tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab meie vajadusi ja väärtusi. Pärast subjektiivset emotsionaalset elamust kaasnevad emotsioonidega muutused inimese käitumises ja füsioloogias. Emotsioonid on meile kasulikud ning nad täidavad mitmeid ülesandeid nagu: hindamine, motiveerimine, tähelepanu suunamine, mälu stimuleerimine ning suhtumise väljendamine.
Psühholoogias eristatakse 7 põhiemotsiooni mis on kõikidel inimestel ühesuguselt mõistetavad ning väljenduvad sarnaselt.
Pärast Matthew Mckay raamatu Suhtlemisoskused lugemist sain teada, millised on peamised füüsilised tunnused mille järgi teiste emotsioone ja tundmusi ära tunda. Inimesi jälgides tuli välja, et kõik paasemotsioonid on kõigil, nii lastel kui täiskasvanutel üheselt mõistetavad ning väljenduvad kõikidel inimestel sarnaselt, nad tunnevad teatud olukordades samu emotsioone ning toimivad sarnaselt.
Referaadi koostamisel lootsin saada erinevamaid vaateid ja vastuseid kuna inimesed paistavad väliselt oma olemiselt ja käitumiselt väga erinevad.

KASUTATUD MATERJALID

Raamatud:
Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Tallinn: Ilo, 2003.
Bachmann , Maruste . Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo, 2003.
Evans , Dylan . Emotsioon. Tallinn: Valgus, 2002.
Goleman, Daniel . Emotsionaalne intelligentsus . Tartu: Väike Vanker , 2001.
Mckay, Matthew., Davis , Martha., Fanning, Patrick. Suhtlemisoskused. Tartu: Väike Vanker, 2004.
Internet :
Vikipeedia. Emotsioon. http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon (22.10.2011)
1Almann, Sirje. Tea ja toimeta. Kirjastus Ilo, 2003, lk 5.
2http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon
3Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215.
4Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20.
5 Evans, Dylan. Emotsioon, Tallinn, Valgus, 2002
6Mckay, Matthew. Suhtlemisoskused. Tartu, Väike Vanker, 2004
11

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kailiolen Õppematerjali autor

Referaat

Emotsioon emotsioonid kurbus rõõm hääl sündmus kehahoiak psühholoogia meeleolu suhtlemisoskused

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon

Sarnased õppematerjalid

odp

Slaidshow Emotsioon

Emotsioon Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile.

Suhtlemisõpetus

doc

Emotsioonid- lisa

Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi

Psühholoogia

docx

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt

Psühholoogia

ppt

Üldpsüholoogia - Emotsioonid

ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.

Psühholoogia

doc

Emotsioonid

(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised

Psühholoogia

ppt

Emotsioonid

sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid

Emotsioonid

doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus

doc

Emotsioonid referaat

..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd

Suhtlemispsühholoogia

Rohkem sarnaseid