Jama (0)

R.N. Coudenhove " Totaalne riik – totaalne inimene"
Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte. Riiki kui juriidilist isikut võetakse füüsilise isikuna, omistades talle inimlikke omadusi: kollektiivset tahet, kollektiivset mõistust, tungi vabadusele, enesealalhoiuinstinkti, võimuiha.
Täis-totaalne riik ei saa tunnustada mitte üksnes poliitilist vabadust, vaid ka mitte südametunnistusevabadust ega eraomandit. Kuna riik ei ole omaette olend, vaid koosneb inimestest, peab tema uuendamine algama inimese uuendamisest. Mida tugevamini lööb läbi totaalse inimese idee, seda enam kahvatub totaalse riigi mõte.
Kes asetab oma isikliku au riigihuvidest kõrgemale ja südametunnistuse kõrgemale kui partei, on roimar. Mis totaalsele inimesele on alatuim tegu – sõbra väljaandmine riigile – denuntsiatsioon, – muutub siin ülimaks kohustuseks . Sest iga hea patrioot on vabatahtlik totaalriigi nuuskur: ka inetuim tegu, mis tehakse riigi huvides, leiab tunnustust ja on ilus.
Totaalne riik on äärmus, milleni küünib ainult üks riik – Nõukogude Liit. Ainult seal haaras riigi totaliteet kõiki kolme dimensiooni, milles areneb inimelu – poliitika, vaim, majandus.
Coudenhove püüdis senist ruumilist skeemi sellega parandada, et asetas poliitilised parteid sirgjoone asemel ringjoonele. Üllataval kombel leiti nüüd, et senised äärmused, kommunism ja natsism, asusid vahetus naabruses .Uus skeem oli, nagu selgus, sisuliselt tugevasti põhjendatud. Kommunismi ja natsismi sarnasused olid suuremad kui erinevused. Coudenhove asetas esimest korda vastamisi ka mitte enam senise korra kaitsjad ja uuendustenõudjad, vaid totaalse ja demokraatliku riigikorra esindajad. Esimesse rühma kuulusid fashistid, natsionaalsotsialistid ja kommunistid, teise konservatiivid, liberaalid ja sotsialistid.
Kuna riigi eesmärgiks on inimene ja tema areng, siis kaotab totaalne riik oma olemise mõtte: ta takistab inimese arengut. Kuna anarhias inimene ei või areneda, sest et ta pidevalt kannatab kaasinimeste omavoli all, siis ei või ta areneda ka totaalses riigis, sest et ta kõikjal põrkab kokku riigi omavoliga.
Coudenhove leidis riigi ja inimese vahekorda vaagides, et anarhia on halvim seisund isiksuse kujunemiseks, riigi totaalsust pidas ta halbuselt teiseks, kuna riigi totaalsus võtvat tema arvates inimeselt vabaduse arendada isiksust omaenese sisemise seaduse järgi. Seega viitab Kalergi seadustele, mis on inimese jaoks tunnetuslikud ja, mida ei ole positiivse õigusena
kirja pandud. Käsitledes ükskõik millist inimõigustega seonduvat küsimust, tundub möödapääsmatu, et vastus on suures osas ette määratud tulenevalt käsitlust läbi viiva subjekti paradigmaatilisest lähenemisest inimõigustele.
Coudenhove leidis, et vabaduse revolutsioon toimus Prantsusmaal ja võrdsuse revolutsioon Venemaal. Vendluse revolutsiooni lipulaevadeks pidas ta Suurbritanniat. Vaba indiviidi kindlal alusel seisid tema meelest britid, Ameerika Ühendriigid ja veits ning viimased olid ühtlasi ka parimad totaalse inimese idee teostajad vastukaaluks totaalsetele riigile, mis valitsesid tollel ajal Venemaal ja Saksamaal.
Kes siis valitseda suudab? Eks ikka vägevaimad Euroopa ning ka Ameerika vaimse juhtrassi hulgast, need, kellele kuuluvad suurpangad, ajakirjandus ja televisioonijaamad, need, kelle õigus valitseda põhineb lihtsal tõsiasjal, et nad “valitsemist juba tegelikult teostavad” hoides tervet maailma juba praegu raha ja ajuloputuse raudses haardes ning käsutades oma huvides Ameerika Ühendriike. 
Vaeste viha rikaste vastu püsib niikaua kui elab viletsus. Niikaua kui inimesed peavad nälgima, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on söönud. Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng. See loogika on sedavõrd algeline , et on mõttetu ja häbitu täie kõhuga jutlustada nälgivaile sotsiaalset rahu ja võitluse lõpetamist rikaste vastu.
Paljude arust tahetakse ka meie riigist teha orjaühiskonda, kus on hea elada vaid isandatel, vahendajatel ja poliitikutel. Tuleb meeles pidada tõde Coudenhove raamatust "riik on inimese, mitte inimene riigi pärast.“