Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on infoühiskond?
  • Mis on infokirjaoskus?
  • Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline?
  • Mis on informatsioon?
  • Mis on infoallikas?
  • Kuidas infoallikad jagunevad?
  • Mille järgi teavikud jagunevad?
  • Mis on infovajadus?
  • Millised on infovajaduse ajendid?
  • Millised on infovajaduse tüübid?
  • Millest tuleks lähtuda infovajaduse analüüsil?
  • Mis on infootsing?
  • Mis on infopäring?
  • Millised on infootsingu tüübid?
  • Mis on otsingustrateegia?
  • Mis on infootsingu taktika?
  • Mis on Boolei otsing?
  • Mis on metamärgiga otsing?
  • Mis on algdokument?
  • Mis on vahendusdokument?
  • Mis on viiteinfoallikas?
  • Mis on bibliograafiline kirje?
  • Mis on kataloog?
  • Mis on kartoteek?
  • Mis on andmebaas?
  • Kuidas andmebaasid jagunevad?
  • Mis on bibliograafia?
  • Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid?
  • Mis on teemakataloog?
  • Mis on Internet?
  • Millal ja millest sai Internet alguse?
  • Mis on otsimootor?
  • Mis on metaotsivahend?
  • Kuidas jagunevad infopakkujad?
  • Mis on nähtamatu veeb?
  • Mis on autoriõigus?
  • Mis on plagiaat?
  • Mis on viitamine?
INFOALLIKAD JA INFOOTSING
KORDAMISKÜSIMUSED 2011
  • Mis on infoühiskond?
    • Ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil.
    • Ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga.
    • Ühiskond, kus oeaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid.
    • Ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse

  • Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5)
    • Tehnoloogiline – tehnoloogiline innovatsioon
    • Tööalane – infotööga seotud töökohatde domineerimine
    • Majanduslik – peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga
    • Ruumiline – pearõhk infovõrkudel
    • Kultuuriline - semiootilises tähenduses infohulga suurenemine

  • Mis on infokirjaoskus ?
    • Teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks.

  • Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline?
    • Viimastel aastatel on tohutult kasvanud informatsiooni hulk, kaasaja inimestel on üha raskem orienteeruda selles tohutus infotulvas.

  • Mis on andmed?
    • Kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool nende konteksti.

  • Mis on informatsioon?
    • Ehk teave on miskit, mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutisi reaalsusest.
    • Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks.
    • Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum.

  • Mis on infoallikas ?
    • Informatsiooni säilitamise koht, objekt.

  • Kuidas infoallikad jagunevad?

  • Mis on teavik ?
    • Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon

  • Mille järgi teavikud jagunevad?
    • Publitseeritud
      • Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [ paberil ])
      • Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms)
      • Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms)
    • Publitseerimata (käsikirjalised materjalid)

  • Mis on infovajadus ?
    • Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes.

  • Millised on infovajaduse ajendid ?
    • Tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne)
    • Sotsiaalsed (kuuluvus- ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne)
    • Füsioloogilised (nälg, janu jne)

  • Millised on infovajaduse tüübid?
    • Argielu infovajadus – argieluga seotud info
    • Vaba aja infovajadus – vaba aja veetmise ja harrastamisega seotud info
    • Erialane infovajadus – õppimise ja tööga seotud info
    • Kodaniku infovajadus – kodanikuks olemisega seotud info

  • Millest tuleks lähtuda infovajaduse analüüsil?
    • Tuleb lähtuda konkreetsest probleemist:
      • Mis põhjusel, mis eesmärgi saavutamiseks infot vajatakse
      • Millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta)
      • Kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot vajatakse
      • Kui oluline (hädavajalik) on puuduv info selle ülesande täitmiseks
      • Kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimiseks
      • Kes võiks info hankimisel aidata

  • Mis on infootsing?
    • Meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab informassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni

  • Mis on infopäring?
    • Sõnaliselt väljendatud infovajadus. Võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna

  • Millised on infootsingu tüübid?

  • Mis on otsingustrateegia?
    • Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks

  • Mis on infootsingu taktika ?
    • Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateergia rakendamiseks.

  • Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid?
    • Boole ’i otsing
    • Fraasiotsing
    • Lähedaste sõnade otsing
    • Otsing päringumootorite abil
    • Metamärgiga otsing
    • Pesastamine

  • Mis on Boole`i otsing?
    • Operaator AND, NOT, OR
      • AND kahe sõna vahel. Soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad mõlemat sõna
      • NOT sõna ees tähendab, et see sõna ei tohiks esineda dokumendis, mis otsingu tulemusena väljastatakse
      • OR kahe sõna vahel, soovitakse leida teavikuid, mis sisaldavad emba- kumba , kuid mitte tingimata mõlemat sõna. Mõttekas kasutada sünonüümide, erinevate nimekujude, pseudonüümide korral.

  • Mis on metamärgiga otsing?
    • Otsing metamärgiga * (tärn) või ? (küsimärgiga)
      • * võimaldab hõlmata sõnade ainsuse ja mitmuse, erinevad kirjutusviisid ning pöörde- ja käändelõpud.
      • ? võimaldab hõlmata erinevaid kirjutusviise, asendab ühe sümboli sõnas.
    • Kasutatakse otsingu laiendamiseks

  • Mis on algdokument ?
    • Alginfot sisaldav teavik
    • Dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi ( programmid , teaduslikud artiklid jms)

  • Mis on vahendusdokument?
    • Dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemue (referaadid, bibliokirjed jne)

  • Mis on viiteinfoallikas?
    • Trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest (autor, pealkiri, ilmumiskoht, ilmumisaasta jne) koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega ( otsingumootor , aineloendid, registrid )

  • Nimetage viiteinfoallikate liigid.
    • Raamatukogude kataloodig
    • Bibliograafilised andmebaasid
    • Bibliograafia
    • Aga ka...
      • Interneti otsingvahendid
      • Artiklite ja raamatute lõpus olevad kasutatud kirjanduse loetelud
      • Perioodikaväljaannete koondregistrid

  • Mis on bibliograafiline kirje?
    • Teavikute bibliograafilised andmed, millest viiteinfoallikad koosnevad (autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne)

  • Mis on kataloog ?
    • Raamatukogus leiduvaid teavikuid peegeldav, standardsetel kaartidel või trükiste kujul olev otsingusüsteem või elektrooniline andmebaas .

  • Mis on kartoteek?
    • Standardne, nn kataloogi - või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta.
    • Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta.

  • Mis on andmebaas?
    • Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud andmete kogum.

  • Kuidas andmebaasid jagunevad?
    • Bibliograafilised
    • Faktiandmebaas
    • täistekstandmebaas

  • Mis on bibliograafia?
    • Trükiväljaandmed, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid.

  • Nimetage bibliograafia liigid.
    • Rahvusbibliograafia
    • Erialabibliograafia või teemabibliograafia
    • Tutvustusbibliograafia
    • Ühe ajakirja bibliograafia või registrid
    • Raamatule või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu

  • Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid?
    • Otsisüsteemid ehk otsingmootorid
    • Teemakataloogid
    • Portaalid

  • Mis on teemakataloog?
    • Süstemselt korrastatud ja rühmitatud teemalinkide hierarhiline loetelu

  • Nimetage teemakatalooge (3)
    • Neti .ee
    • Inute – veebiressurss õppijale ja teadustöö tegijale
    • www. yahoo .com

  • Mis on Internet ?
    • Internet on võrkude võrk
    • Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus

  • Millal ja millest sai Internet alguse?
    • Sai alguse USA militaarringkondadest
    • 1969 luuakse ARPANET – Interneti algus

  • Nimetage Interneti teenuseid
    • E-post
    • Veeb
    • failide jagamine
    • veebiraadiod

  • Mis on otsimootor ?
    • Tarkvarasüsteem, mis kogub infot veebis leiduva materjali kohta ja võimaldab sealt märksõnade järgi otsida.

  • Nimetage otsimootoreid (3)
    • www.google.com
    • www. bing .com
    • www.ask.com

  • Mis on metaotsivahend?
    • Ei ole iseseisvad otsivahendid, vaid saadavad päringu teistele otsivahenditele, seejärel analüüsivad saadud vastuseid ning kuvavad need päringu tingimustele vastavalt.

  • Nimetage metaotsivahendeid (3)
    • Metacrawler.com
    • Dogpile.com


  • Nimetage peamised kriteeriumid, mille järgi infoallikaid hinnatakse (5)

  • Kuidas jagunevad infopakkujad?
    • Kirjastused (ennekõike elektroonilised ajakirjad, kuid ka raamatud). Tegemist kirjastustega, kes traditsiooniliselt kirjastanud teadusajakirju jms, tevad võimalikuks väljaannete ilmumise elektroonilises keskkonnas.
    • Andmebaasitootjad – tegemist on firmadega , kes koostavad andmebaase raamatukogudele ja infoasutustele.
    • Uudisteagentuurid (meediafirmad) – uudiseid tootvad ja neid reaalajas vahendavad firmad.
    • Vahendusfirmad, teenusepakkujad – firmad, kes vahendavad teiste poolt koostatud elektroonilisi andmebaase. Pakutav sisu saadakse teistelt, endi poolt pakutakse kasutuskeskkonda.

  • Mis on nähtamatu veeb?
    • Osa veebist, mis jääb otsivahenditele/otsirobotitele (Google, neti) nähtamatuks.
    • Arvatakse, et nähtamatu veebi suurus on 2 kuni 50 korda suurem kui nähtav veeb.

  • Mis on autoriõigus?
    • Autoriõigus on originaalteoste autoritele antud õiguste kogum, mis laiemas tähenduses hõlmab ka autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
      • Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele . Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud ja varalised õigused.
      • Autori õigustel on Eestis Põhiseaduslik alus. Põhiseaduse 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi."
      • Autoriõigus kaitseb originaalseid teoseid

  • Mis on plagiaat?
    • Teise isiku loodud teose või selle osa avaldamine oma nime all, ka võõraste (teaduslike) seisukohtade esitamine nende allikaile viitamata.

  • Mis on viitamine ?
    • andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge teatme‑ või teadusteoses

    5
  • Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 #1 Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 #2 Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 #3 Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 #4 Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mairitiks Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused
    11
    doc

    Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

    Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline ­ tehnoloogiline innovatsioon 2

    Infohankesusteemid
    Infojuhtimise loeng
    60
    ppt

    Infojuhtimise loeng

    tunnetuslikud (uudishimu, vajadus rahulolu järele jne) sotsiaalsed (kuulumis ja tunnustusvajaduse rahuldamine jne) füsioloogilised (nälg, janu jne) argielu infovajadus ­ vajadus leida argieluga seotud infot vaba aja infovajadus ­ vajadus leida vaba aja veetmise ja harrastustega seotud infot erialane infovajadus ­ vajadus leida õppimise või tööga seotud infot kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks olemisega seotud teavet Infootsing (information retrieval) on meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni. Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus, mis võib olla väljendatud: kirjeldava lausena küsimusena või märksõnade loeteluna relevantsed dokumendid päringule sisuliselt vastavad teavikud ehk informatsioon infomüra ehk ballast päringule sisuliselt mittevastavad teavikud ehk teave

    Informaatika
    Raamatukogunduse lõpueksam
    30
    doc

    Raamatukogunduse lõpueksam

    · Registrid: autoriregister aineregister permutatiivregister (välja toodud kõige olulisemad märksõnad allika sisu kohta) viidete register Infovajaduse olemus ja analüüs. Infovajadus on infohulk, mille puudust inimene teatud situatsioonides tunneb. Päring on sõnaliselt väljendunud (teadvustatud) vajadus või soov. Infovajaduse lahendamise eeldused on vajalik informatsioon, infoasutused, infoallikad, üksikisiku motivatsioon ja koolitus. Infovajaduse liigid: - praktiline infovajadus (argielu probleemid), - üldine infovajadus (seotud osalemisega sotsiaalses elus) - tööalane infovajadus (sõltub tööst) Infovajaduse tüübid: - vajadus uue informatsiooni järele - vajadus olemasolevat informatsiooni selgitada ning kontrollida, - vajadus selgitada ja kinnistada uskumusi ja väärtusi.

    Raamatukogundus ja infokeskkonnad
    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
    51
    odt

    Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

    ...............................................10 6.Infoteaduse seosed teiste teadusvaldkondadega, infoteaduse ja raamatukoguteaduse seosed.....................................................................................................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende

    Infoteadus
    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
    159
    doc

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

    Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

    Kultuurilugu
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika




    Kommentaarid (2)

    katiliine profiilipilt
    katiliine: Täpselt see, mida vaja ongi aja kokkuhoiuks
    18:53 04-01-2014
    katiliine profiilipilt
    katiliine: Oli abiks
    16:56 13-01-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun