c)konverteeritavad võlakohustused - lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konverteerida ettevõtte aktsiate või osade vastu. 2.võlad ja ettemaksed. Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa: a) võlad tarnijatele; b) võlad töövõtjatele; c) maksuvõlad; d) muud võlad; e) saadud ettemaksed. 3.sihtfinantseerimine. Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud. 4.lühiajalised eraldised. Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.). Pikaajalisi kohustusi kajastatakse bilansis: 1. pikaajalised laenukohustused, mis omakorda jagatakse järgmisteks kirjeteks:
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt
finantstuluks (ehk intressimakseteks). Finantstulu jagatakse rendiperioodile nii, et rendileandja tulumäär oleks igal ajahetkel kapitalirendi netoinvesteeringu jäägi suhtes sama. Rendileandja brutoinvesteeringu arvestamisel kasutatud hinnangud garanteerimata jääkväärtuste osas vaadatakse perioodiliselt üle. Garanteerimata jääkväärtuse vähenemise korral vaadatakse tulu jagamine rendiperioodile uuesti üle ning juba tuluna kajastatud summade võimalik vähenemine kajastatakse kohe kuluna. Rendilepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad kulutused (näiteks komisjonitasud ja notaritasud), mis jäävad rendileandja kanda, kajastatakse kuluna rendiperioodi jooksul. Juhul kui eespool nimetatud kulutuste summa on ebaoluline, võib selle lähtudes olulisuse printsiibist kajastada kohe kuluna. Rendileandjatel, kes on tootjad või vahendajad, tekib oma kaupu kapitalirendi lepinguga müües kahte tüüpi tulu:
Progresseeruv- astmeline tulumaks, mida rohkem teenid seda rohkem maksad Ühtlane e. Propotsionaalne- 21% kõik maksavad sama palju tulumaksu. Kes ja millal peab esitama tuludeklaratissoni, mis on võimalused??? Tulumaks- tulude aruanne, Maksavad need kes tulu on teeninud(üüritulu, palk, vara, honorar,) elektroniliselt või paberkandjal, võimalus esitada abikaasadel koos. Ettevõtte tulumaks- 21% rakendatakse ainult siis kui võetakse omaniku tuluna välja, kui paigutatakse uuendamiseks ja paremaks tegemiseks, siis seda ei rakendata. Millistelt asjadelt on võimalik saada tulumaksu soodustust?? Riiklikest koolidest õppemaksu. Eluasemelaenu intressidelt. Tulu alla ei käi, pensionid, riiklikud toetused/Stipendiumidel. Miks riik kogub makse??? Et pakkuda ühishüviseid(ehitada teid, kooli maju jne, rajada korrastada parke) Tulude ümber jagamine, tulude ümberjagamine, vähendamine tulusaajate erinevusi.
järgima käibemaksuseaduses toodud nõudeid arvetele (Käibemaksuseadus, edaspidi KMS, § 37). Algdokumentidel võib täiendada või neile lisada FIE kui ostja nime ning asu- või elukoha aadressi. FIE kui majandustehingut kirjendav raamatupidamiskohustuslane peab kõik algdokumendid allkirjastama. Kui tulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, peab tehingu registreerima kassapõhises raamatupidamises ja kajastama tulu tuludeklaratsioonis ettevõtluse tuluna. Kui kulusid tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, saab tehingu registreerida kassapõhises raamatupidamises, kuid seda ei saa kajastada tuludeklaratsioonis ettevõtluse kuluna. Kulu tõendavaks dokumendiks ei ole ainult makset (raha liikumist) tõendav arvelduskonto väljavõte, kindlasti peab tehtud kulu olema tõendatud ka nõuetele vastava kuludokumendiga (arve, sularahaarve, arve-tsekk jms).
kindlatel tähtaegadel. • Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. • Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse või kohalike omavalitsusüksuste eelarvetesse. • Ainuüksi haridusele ja julgeolekule kulub 57% riigituludest. Statistika • Maksudest kõrvalehoidumine on ülemaailmne probleem. • Ligikaudu triljon eurot, mis on ka Euroopa Liidu eelarve järgmiseks 7 aastaks, jääb Euroopa Liidu riikidel igal aastal tuluna saamata. • Eestis oli 2011. aastal 1044 majanduskuritegu. • Ligikaudu 115 000 füüsilisel isikul on maksukohustused riigi ees tasumata. • Neist ligi 90% ehk 103 000 isikul on tegemist nn väikese maksuvõlaga, ligi 25 000 maksuvõlglasel võlg kuni 50 krooni. Ümbrikupalga kahjulikkus • Ajutise töövõimetuse hüvitis • Puhkusetasu • Töökoha kaotamise seotud hüvitised • Vanemahüvitis • Pension • Laenu- ja krediidivõimalused
Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Ettelaekunud renditulud 1500 K Renditulud 1500 Tekkepõhised kulud ..
kõik need kulud, mis on tulu saamiseks tehtud (samas kasumiaruandes). Kui olen nt omandanud kalkulaatori eesmärgiga edasi müüa, siis kui pole eesmärki realiseerinud, ehk edasi müünud, ei tohi seda kuluna märkida vaid varaobjektina. See on ressurss, mida tulevikus saan kasutada. Kui olen kalkulaatori edasi müünud, siis võin selle kalkulaatori ostmisel makstud raha kuluna kajastada ning saadud tulu tuluna kajastada. Kõiki kulusid ei saa tuludele vastandada juhul, kui nad pole vastandatavad. TTÜs koolituskulud saab vastandada tuludele. Raamatupidamine on valdkond, mis on tugiteenus, kust saadakse finantsinfot. Otseselt raamatupidamise tööga tulu ei teeni (ttü teenib koolituse eest tulu). Raamatupidamine on vajalik ka siis kui tulu ei teenita(ettevõte on pankrotis), kuid raamatupidamisarvestus peab olema korras kuni firma likvideerimiseni.
Konverteeritavad võlakohustused Lühiajalised vahetusvõlakirjad või eelisaktsiad, mida on võimalik konventeerida ettevõtte aktsia Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Lühiajalised eraldised Garantiieraldised Restruktureerimiseraldised Eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Pikaajalised laenud Pikaajalised võlakirjad Pikaajalised kapitalirndi khustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad
Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kuid mitte võimatu. Mis maksab meile narkomaania ja narkokuritegevus? Eestis annab uimastikaubandus umbes 200le inimesele vähemalt riigi keskmise kuupalga suuruse sissetuleku; umbes kahekümnele inimesele Eestis aastasissetuleku 1 miljon või enamat krooni. Tallinna Politseiprefktuuri narkotalituse komissar Kalev Mõtus teab narkodiilerit, kes uimastimüügist teenis aastas maksuvaba tuluna 800 000 krooni. Narkoäri annab võimaluse huvitavateks elamuslikeks ekperimentideks umbes 100 000le Eesti elanikule. Sealhulgas umbes 5000 isikule, kes süstib iga päev endale heroiini ning teisele 5000 inimesele, kes tarvitab iga päev erinevaid narkootikume, sealhulgas kuritarvitab ka retseptiravimeid.Arstiravimeid tarbib Eestis umbes 70% elanikest, hulgitarbijaid on umbes 10% elanikest. Ühes aastas tarbivad Eesti elanikud ravimeid ligikaudu 1 miljardi krooni
Kokku Võlad ja ettemaksed Lühiajalised võlad ja saadud ettemaksud, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Lisades avalikustatakse täiendav informatsioon kohustuste kohta omanike, teiste grupi ettevõtete ja muude seotud osapoolte ees. Korrigeeritud soetusmaksumus RTJ 3 (v.a. saadud ettemaksed) Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Kulude sihtfinantseerimise käigus saadud toetused, mida ei ole veel tuluna kajastatud Kulude sihtfinantseerimine vastavalt tulude ja kulude vastavuse printsiibile. RTJ 12 Lühiajalised eraldised Kohustused, mille realiseerumise aeg ja summa pole kindlad; realiseeruvad tõenäoliselt lähema 12 kuu jooksul või ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne.) Juhtkonna hinnang kõige tõenäolisema summa kohta, mis on vajalik eraldisega seotud
(nt põllumajanduslikule ettevõtjale toetusena antud traktor). Kuid see ei tähenda, et ettevõtluse tuludeks ei loeta mitterahalist saadud tulu, st kui rahalise tulu asemel osutatakse mingit teenust või tehakse kulutused. Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul ( rendile- või üürile andjal ) on õigus valida, kas deklareerida eespool toodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEl on võimalik saadud rendi- või üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- või üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendileandjal õigust teha renditulust maha arvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsensitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetusmaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei
ei pea maha kandma. Mahakandmine tehakse aktiga kui leitakse et põhivara edasine kasutamine ei ole otstarbekas. Mahakandmine sõltub füüsilisest ja moraalsest kulumisest ja maha kanda võib ka enne kui kulum on ära arvutatud. Transpordi vahendid tuleb kõigepealt maha võtta ARKist siis raamatupidamisest. Maha kanda tuleb ka müüdud põhivarad. Mahakantud põhivaral võib olla midagi väärtusliku mis võetaks arvele tuluna. Müügi korral on enamasti tegemist amortiseerumata põhivaraga ja kantakse samasuguse lausendiga maha Saadud kasum näidatakse kasumiaruandes muud äritulud, kahjum muud ärikulud. Rahakäibearuandes selgitatakse müüdud põhivarade lõplik kasum või kahjum Kanne müügiarve korral: D- Ostjad K- Käibemaks K- Äritulud
kokku puutunud ning selle kasutamine ei olnud varasemalt minu jaoks mõtestatud. Sain kogeda, et faktooring võib olla ettevõttele, kellel on rahareserv väiksem, väga oluline maksete kättesaamise meetod. Kuigi intress on ettevõttele kulu, siis tasuvad selle saadavad ennast üles. Ettevõttel on kasutusel veel EAS-i sihtfinantseerimine, mille puhul EAS hüvitab kuni 40% kuludest. Ülejäänud 60% kajastub kuludes. Seega võetakse EAS-i toetust mitte tuluna vaid kuluvähendina. 3.1 Müügitulu Müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtudes valmidusastme meetodist.
deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem. Lõpetamiskannetega suletakse tulude ja kulude kontod ning tuuakse välja aruandeperioodi tulem. 7 Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja
lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K Ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõue siiski laekub, kajastatakse laekumist tuluna. 6 Müügiettemaksete arvestus Tehingupartnerite kokkuleppest lähtuvalt võib kauba müüja nõuda ostjalt ettemakse tegemist. Ettemakse summa fikseeritakse kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis. Müüja registreerib laekunud ettemaksu siis kui reaalne raha on laekunud, mitte teatise esitamisel. Ettemaksust ei teki müügitulu vaid seda kajastatakse bilansikirjel Saadud ettemaksed (kohustus)
äritsükli käigus (näit. garantiieraldised, restruktureerimiseraldised, eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks jne) Sihtfinantseerimine Saadud sihtfinantseerimine, mis Saadud või saadava vara RTJ 12 ei vasta veel tuluna kajastamise õiglane väärtus miinus kriteeriumitele ja mille tuluna kajastatud summad tingimuste täitmist on eeldada 12 kuu jooksul Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Laenukohustused Laenud, võlakirjad ja Korrigeeritud RTJ 3, kapitalirendikohustused (see soetusmaksumus Kapitalirendi-
KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND
Palts vs Maksu-ja Tolliamet käsitleb suuremaid maksuintressiga seotud probleeme Sätte puudumine, mis reguleeriks maksuintressi või viivise tulumaksust vabastust Intressina tasutud sisetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek Maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik Kohtulahendi sisu seisneb Tõnis Paltsi ja Karmen Paltsi 2007. aasta eest esitatud ühis tuludeklaratsiooni, milles nad deklareerisid maksustava tuluna saadud maksuintressi. Õiguslikud küsimused 1. Kas Tulumaksuseadus sisaldab sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. Ei, Tulumaksuseadus ei sisalda sätet, mis näeks ette, et maksuintress või viivis on tulumaksust vabastatud. 2. Kas MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek on juhuslikku laadi sissetulek? Ei, MKS §116 alusel tasutud intressis seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi sissetulek. 3
Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon k on konstant, mis näitab, kui palju raha soovivad inimesed hoida enda käes iga tuluna saadud rahaühiku kohta %muutus M-s+%muutus V-s=%muutus P-s + %muutus Y-s raha kvantitatiivne võrrand r =i-π i=r+ π Fisheri võrrand r on reaalne intressimäär (eesti keeles kasutatakse ka mõistet kasvikumäär) i on nominaalne intressimäär ning π inflatsioonimäär Ex ante reaalne intressimäär on i-E π (oodatav) Ex post reaalne intressimäär on i- π (reaalne) d M ( ) =L(i , Y ) raha nõudlusfunktsioon P
maksustamisel võetakse arvesse maksustamisperioodil laekunud tulud. FIE on kohustatud deklareerima kõik ettevõtluse tulud, nii dokumentaalselt tõendatud, kui ka dokumentaalselt tõendamata (näiteks turul müüdud kauba eest saadud raha). Ettevõtlustuluks võib olla ka rendi- ja üüritulu ja litsentsitasu. Füüsilisel isikul (rendile-või üürile andjal) on õigus valida, kas deklareerida eespooltoodud tegevusest saadud tulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIE-l on võimalik saadud rendi- ja üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- ja üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsentsitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetamismaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole
Lihtne luua Otsustamisel puudub kriitiline Lihtne vastu võtta kontroll otsuseid Kasum on Omaniku vasutus kogu varaga , Ettevõte sureb koos ettevõtjaga 5.2 - , maksustatav ainult Kallis kapital, Töö on kallis , omaniku tuluna 5.2Täisühing (TäÜ), general partnership äriühing, millel on . vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest 5.2.1. solidaarselt kogu oma varaga. 5.2.1. Usaldusühing (UÜ), limited , partnership- ettevõte, millel on vähemalt kaks osanikku, kellest üks , peab olema täisosanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma . varaga) ja üks piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab
vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. · Tasakaalustatuse põhimõte Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha formaalse ja sisulise tasakaalustatuse vahel. Juhul kui eelarve kulud ületavad tulusid ning puudujäägi katteks võetakse laenu või kasutatakse reserve, kajastatakse laen või reservieraldis eelarve tuluna ning riigieelarve on formaalselt tasakaalus. Kui eelarve tulud ületavad kulusid, suunatakse ülejääk reservi või kantakse edasi järgmisesse eelarveaastasse ning ka sel juhul on eelarve tasakaalus. Eesti kehtiv õigus ei nõudnud varasemalt ei PS ega RES tasandil, et riigieelarve oleks sisuliselt tasakaalus või ülejäägis. Samas tuleb arvestada EL õigusest tulenevate nõuetega
Küsimus 14 Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks Jah. Sissetulek, millest loobutakse, tuleneb otseselt alternatiivkulu mõistest ning lisaks ei tule teha kulutusi õppemaksu tasumiseks ka seda saab siis käsitleda sisuliselt tuluna, millega on võimalik midagi muud teha. üürikulud pluss õppemaks sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, miinus õppemaks ja üürikulud õppemaks üürikulud Alternatiivkulu (loobumiskulu) väljendab seda saamatajäänud tulu, mida võinuks saada teise parima alternatiivi kasuks otsustamisel.
ootavad mahamüümist ja kõik traktorid ja büroo inventar, maad ja metsad.. Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed. Kui Sa ostad ühe plekist ämbri 30 krooniga ja müüd selle edasi 50 krooniga, siis see 50 krooni on Sinu jaoks müügitulu, mis on tulnud ettevõttele kauba realiseerimisest ehk kauba müügist tuluna (rahana) arvele. Arvestama pead aga asjaoluga, et müügitulust on vaja veel ostukulu maha arvestada alles siis tekib kasum. Väga oluline on see, et Sa ei ajaks segamini omavahel kaht mõistet: tulu ja kasum. Tulude ja kulude üle peetakse arvestust kasumiaruandes. Kui aga omanik otsustab omakapitali seisu parandada oma osa sissemakse suurendamisega nt raha maksmisega ettevõtte pangakontole, siis seda juurdetulnud vahenditehulka tuluks sugugi nimetada ei saa.
· müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; · tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; · tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline; · tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu, dividenditulu ja litsentsitasud kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Bilansipäevajärgsed sündmused Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1); sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11 3 NÄITED KOHUSTISTE JA ERALDISTE ARVESTAMISE KOHTA 1
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses; pikaajalised eraldised - realiseerumise aeg ja summa ei ole kindel, kuid mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt pensionieraldised ja eraldised kohtuvaidlustega kaasnevate võimalike kulude jaoks); kajastatakse juhtkonna parima hinnangu alusel (RTJ 2, lisa 1); sihtfinantseerimine - sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel ja sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Kui tingimused täidetud ei ole, kajastatakse see bilansis kohustisena. Vastavat kohustist kajastatakse bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine (RTJ 21, §9-10) 11 3 NÄITED KOHUSTISTE JA ERALDISTE ARVESTAMISE KOHTA 1
lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii laekumata kui ka ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D Ebatõenäoliselt laekuvad arved K Ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõue siiski laekub, kajastatakse laekumist tuluna. 5. Müügiettemaksete arvestus. Tehingupartnerite kokkuleppest lähtuvalt võib kauba müüja nõuda ostjalt ettemakse tegemist. Ettemakse summa fikseeritakse kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis. Müüja registreerib laekunud ettemaksu siis kui reaalne raha on laekunud, mitte teatise esitamisel. Ettemaksust ei teki müügitulu vaid seda kajastatakse bilansikirjel Saadud ettemaksed (kohustus)
Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodil, mil nad loovad majanduslikku kasu. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Sihtfinansteerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5. Vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui tingimused on täidetud. Kui kättesaadud finantseerimise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse finantseeerimist kohustusena. 2.1 Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, raamatupidamise toimkonna juhenditest ja ettevõtte juhtkonna otsustest.
N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. • komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. !!!RKP arvestamine lähtudes kuludest!!!! – 1) Tarbimiskulutused (T) – majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe. Kasutatud auto eest on juba kord makstud ja nüüdne arvestus tähendaks topeltarvestust. 2) Investeerimiskulutused (I) – ettevõtete kulutused tootmisvahenditele (seadmed, masinad, hooned) ja kaubavarudele.
määrata ainult esialgselt, kuna aruande koostamise hetkeks puuduvad piisavalt usaldusväärsed andmed nende täpseks määramiseks. Sellisel juhul peab omandav ettevõte äriühenduse esmakordsel kajastamisel lähtuma esialgselt hinnatud väärtusest. Korrigeerimisi nendes esialgsetes väärtustes tohib teha 12 kuu jooksul pärast omandamise kuupäeva, kajastades neid tagasiulatuvalt, nii nagu need oleksid tehtud juba omandamise kuupäeval. Ühtlasi korrigeeritakse ka firmaväärtust või tuluna kajastatud negatiivset firmaväärtust ning eelmise perioodi võrdlusandmeid (RTJ 11 § 43). Pärast esialgse kajastamise lõpuleviimist tohib ostuanalüüsi muuta vaid vigade korrigeerimiseks. Hinnangute muutuste mõju ei kajastata ostuanalüüsi korrigeerimisena, vaid hinnangu toimumise perioodi või tulevaste perioodide tuluna või kuluna (RTJ 11 § 44). Ostumeetodi rakendamisel kajastatakse omandatud osalust teises ettevõttes või äritegevuses
Ekspertide hinnangul on materiaalse põhivara turuväärtus 30 000 kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000 D Materiaalne põhivara 360 000 D Firmaväärtus 25 000 K Lühiajalised kohustised 62 000 K Pangakonto 500 000 Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei amortiseerita. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või piiramatu kasutusajaga varaobjekt. Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui need antakse välja teatud perioodiks. Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
tekitamise või tema vara ohtu seadmisega, seda isegi juhul, kui on tegemist tarbijate, klientide või ripartnerite usaldamatuse tekitamisega tööandja vastu. Usaldamatus halvab ärisuhteid ning see avaldab paratamatult mõju tööandja varalisele seisundile. Riigikohus on asunud seisukohale, et usalduse kaotuse tõttu võib töötaja töölepingu lõpetada, kui ta on tekitanud tööandjale kahju otsese varalise kahjna kui ka saamata jäänud tuluna. TLS § 104 ei seo usalduse kaotuse võimalust omastatud vara väärtusega või muul viisil tekitatud kahju suurusega. Põhimõtteliselt võib töölepingu lõpetada ka suhteliselt väikeste puudujääkide pärast või vara riknemise, hävimise ja kaotsimineku põhjustamises. Seaduse tekstist tuleneb, et üks pooltest peab esitama töölepingu lõpetamise taotluse ja seda tingimata kirjalikult, siis tuleb seaduse järgi eeldada, et kanne
Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud) – mittesihtotstarbelised annetused ja toetused (piiranguteta annetused ja toetused mida on andnud isikud väljas poolt ühingut) – netotulu finantsinvesteeringutelt (finants investeeringute netotulu juhul kui investeerimine kuulub ettevõtte põhitegevuse hulka)
Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused. Sihtfinantseerimine Organisatsioon on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.
(TuMS § 29 lg 10) 13 Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, TuMS § 29-s sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Usaldusfondi ja sellise välismaise juriidilise isiku, keda tema asutamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, saadud TuMS § 29-s nimetatud tulu maksustatakse mitteresidendi tuluna proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis või osaluse või hääleõigusega nimetatud isikus. (TuMS § 29 lg 11)
võõrandamisest; 11) pistist ja altkäemaksu; 12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine. FIE ERIKONTO: Konto lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis. TINGIMUSED (mõlemad peavad olema täidetud): 1. Kontole kantakse ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja toetused kümne tööpäeva jooksul nende laekumisest 2 Summa kasv maksustamisperioodil ei ületa sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega saadud toetuste ja hüvitiste summat (ehk ainult dokumentaalselt tõendatud kulud). Erikonto intress = ettevõtlustulu. Konto muutus = seis perioodi lõpus seis perioodi alguses. Summa kasv erikontol = mahaarvamine tulust. Summa kahanemine erikontol = liidetakse ettevõtlustulule. Ettevõtluse
Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja 14 ainult vastutab tööandja. Erisoodustuse saaja ehk töötaja ei vastuta selle eest, kui tööandja on jätnud erisoodustuselt maksu maksmata. Eesti süsteemi puuduseks on see, et kui tööandjale antud erisoodustusi ei isikustata (näiteks tööandja poolt kohvi ja tee pakkumine oma töötajatele) ega võeta arvese töötaja isikliku tuluna. Väga oluline on meeles pidada, et erisoodustusena maksustatakse töötaja kulu, mitte aga tööandja tulu. Alati ei pruugi erisoodustuse andmisega tööandjale tekitada kulusid (näiteks tööandja annab töötajale üle tasuta varem saadud vara). Kui töötaja vara ei ole kasvanud või tema kulud ei ole vähenenud, siis ei ole töötaja tulu saanud ning ei saa rääkida erisoodustustest. Erisoodustuste maksustamise eesmärk on tagada töötajate võrdne kohtlemine
krediitkaarti, valuutatehingud turismi ja selleks volitatud valuutavahetuse korraldaja vahel, sissetulekuid ja makseid välis- ja kodumaiste turimi korraldajate vahel. 13 Kindlustus Kirjed hõlmavad peamiselt brutotöötasu ja saadud nõudeid ja maksutud kindlustust ekspordi ja impordi eest ja uuendatud kindlustust. Hüvised töötajatele Kuna andmete allikaks on valuutavahetuse arvestus, siis see punkt ei ole salvestatud sissetulekuna/ tuluna kuna see kulutatakse riigis, kust see on soetatud. Vaata ka märkmeid konto ülekannete kohta. Investeerimistulu Allikaks kasutatakse tehingute tulult saadud valuutavahetus arvestustest. Andmed on koostatud kassapõhiliselt. Jooksvad ülekanded Koostajad tuletavad andmeid raha ülekannetest valuutavahetuse arvestustest Sissekanded ka toetuste katmiseks natuuras ehk naturaaltasus. Krediidi vaatepunktist annab teavet Rahandusminsteerium (st
Immateriaalse põhivara arvelevõtmine Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses. Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna. Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: D (vastav) immateriaalne põhivara K Pangakonto Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Eeldatakse, et immateriaalsel varal on piiratud kasulik eluiga. Kui ettevõtte ei ole võimalik usaldusväärselt hinnataim materiaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni10 aasta jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
· Tulu liigid: – liikmetelt saadud tasu (regulaarselt ühingu või muu organisatsiooni liikmetelt saadav tasu) – liikmemaksud ja muud mittesihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt aruande perioodi kestel saadud liikme ja sisseastumismaksu ja muud mittesihtotstarbelised tasud) – sihtotstarbelised tasud (ühingu liikmetelt konkreetsete varade soetamiseks või projektide finantseerimiseks saadud ja aruande perioodi tuluna kajastatud summad) – sihtotstarbelised annetused ja toetused (aruandeperioodil tuluna kajastatud annetused ja toetused väljaarvatud liikmetelt saadavad tasud) – mittesihtotstarbelised annetused ja toetused (piiranguteta annetused ja toetused mida on andnud isikud väljas poolt ühingut) – netotulu finantsinvesteeringutelt (finants investeeringute netotulu juhul kui investeerimine kuulub ettevõtte põhitegevuse hulka)
osaliselt või täielikult kuludesse kandnud, loetakse selle vara müügihind (või vara vahetuse teel saadud muu vara turuhind) ettevõtlustuluks ning maksustatakse. Kui FIE võtab isiklikku tarbimisse varem ettevõtluses kasutatud vara, mille soetamismaksumuse on ta kas osaliselt või täielikult ettevõtluse kuluna kajastanud, võrdsustatakse see vara võõrandamisega ja ettevõtluse tuluna deklareeritakse selle vara turuhind. Seejuures deklareeritakse ettevõtlustuluna igasugune isiklikku tarbimisse võetud vara, olenemata sellest, kas tegemist on põhi- või käibevaraga, kinnis- või vallasvaraga. Vara isiklik tarbimine tähendab vara kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Vara isiklik tarbimine tekib, kui isik ise kasutab ettevõtluses kasutatud vara muul otstarbel või on vara antud kasutada kellelegi teisele
KOHUSTUS KOHUSTUS teenimata BILANSS BILANSS Joonis 5. Jooksva perioodi ja järgmise perioodi sissetulekute kajastamine MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 21 Aruandeperioodi laekumisi, mis ei ole välja teenitud, ei kajastata selle perioodi tuluna, vaid näidatakse bilansis kohustusena. See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas
sarnaseks äriühinguga, kuna erikontole kantud tulu ei maksustata enne, kui see on kulutatud mingil ettevõtlusega mitteseotud otstarbel. Erikontole tohib kanda alates laekumisest kümne tööpäeva 14 Sama 15 Maksu- ja Tolliamet. FIE Maksekohutused. http://www.emta.ee/index.php?id=30069#kaks 01.02.2012 16 Maksu- ja Tolliamet. Ettevõtluse tulud ja kulud. http://www.emta.ee/index.php?id=30080#kolm 01.12.2012 jooksul ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel eelarvest või abiprogrammidest saadud toetused. FIE erikonto mõte on selles, et füüsilisest isikust ettevõtja saaks oma teenitud ettevõtlustulu koguda investeeringute tarbeks ning maksta tulumaksu alles siis, kui ta kasutab erikontol olevaid vahendeid isiklikeks kulutusteks.17 Füüsilisest isikust ettevõtja erikonto mõiste viidi isikute võrdse kohtlemise eesmärgil tulumaksuseadusse sisse 2001. aastal, kuna 2000
Tootmise otse- ja üldkuludest kujuneb valmistatud toodangu tootmisomahind (omamaksumus). Müüdud toodangu kulu on tavaliselt ligilähedaselt proportsionaalses sõltuvuses müügikäibest. Skeemi 1 selgeks eripäraks on nn korrigeerimiskirje valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus olemasolu tootmisettevõtete puhul. Nende jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna" ehk tuluna). Kõige põhjalikumalt esitatakse kasumieelarvetes kulud. Skeemi 1 puhul tuuakse välja otsesed muutuvkulud kirjel kaubad, toore, materjal ja teenused. Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. 19. Müügikäibe prognoosimine - Müügikäivet on raske prognoosida, tuleb arvestada paljude teguritega, sh makromajanduse arenguga, tootmis- ja teenindusvõimsusega, plaanitava reklaamiga jne
ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud majandustehinguid [11]. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud [11]. 7.1.4 Lühiajalised eraldised Hinnangulised lühiajalised kohustised on sellised, milliste tekkimine on kindel, kuid nende suurust ega tekkimise aega ei saa täpselt määrata. Hinnangulisi lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis lühiajaliste eraldiste kirjel [20 : 148]. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted:
kulusid, mis ei laiene kellelegi tegurituluna. N.: aktsiisimaks, käibemaks, mis on küll lülitatud tootehinna sisse ja riik saab tulu, aga see tulu ei laiene ühegi ülalmainitud tulunäitaja koostisesse. Neid kulusid nimetatakse kaudseteks maksudeks. komponent, mis ei lähe ühegi tulunäitaja koostisesse, on amortisatsioon (s.o. summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad). Ta on jällegi kaupade ja teenuste väärtuse osa, aga ei laiene kellelegi tuluna. Seetõttu tuleb need kaks näitajat rahvatulule juurde panna: RKP = RT + kaudsed maksud + amortisatsioon 6.4 RKP arvestamine lähtudes kuludest RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES KULUDEST Siin liidetakse RKP leidmiseks kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks. Tarbimiskulutused (T) majapidamiste poolt tehtud kulutused UUE lõpptoodangu või teenuse hankimiseks. N.: uue auto ost läheb RKP arvestusse, aga kasutatud auto ostmiseks tehtud kulutus ei lähe
Ettevõtte kulutused (tähis c -- costs) tootmistegurite ostmiseks on piiratud. Kulupiirangut väljendab graafiliselt samakulujoon ja matemaatiliselt selle joone võrrand. Samakulujooned Samakulujoone moodustavad sisendikomplektid, mille maksumus on võrdne tootmiskulude eelarvega. Kulutused tööjõule saadakse korrutades tööjõu koguse L palgaga w. Kulutused kapitalile saadakse korrutades kapitali koguse K selle hinnaga r . Sageli hinnatakse kapitalikulu alternatiivtuluna ehk tuluna, mida kapitalikaupade ostmiseks kulutatud raha panka paigutades oleks võimalik intressina teenida. Samakulujoone tõus näitab, millises suunas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) sisend-panus, kui teise teguri (tööjõu) sisendpanus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused tegurite ostmiseks ei muutuks. Tootmisfunktsioon Ettevõtte väljundiks on hüvis koguses q (toodangu maht). Tootmisfunktsioon q F ( K , L) määrab maksimaalse hulga väljundit, mida on
tütarettevõte. Olulise mõju olemasolu eeldatakse üldiselt juhul, kui AS Simpel omanduses on rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest. Investeeringuid sidusettevõtetesse arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, mille kohaselt investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitali muutustes ja omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega (negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega). Omavahelistest tehingutest tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid elimineeritakse. Firmaväärtus Firmaväärtus on positiivne vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahel. Firmaväärtust kajastatakse bilansi kirje "Sidusettevõtete aktsiad" koosseisus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu
annaabi.ee 
