Test 01 - Sissejuhatus majandusteadusesse (0)

BCU3610  Mikroökonoomika
( kaugõpe )
Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45
Olek Valmis
Lõpetatud  pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16
Aega kulus 31 minutit 9 sekundit
Punktid 25,7/27,0
Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%)
Küsimus 1
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist.
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
pangaametnik töö
printer
kapital
autoosad
kapital
laohoone
kapital
nafta  leiukoht
maa
karjamaa
maa
Tootmistegurid  ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.
Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa,  metsad ,  maavarad , loduskeskkond,
veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse
tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse
hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi  uuendusi  ja kanna
riski.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitisi , seadmeid,
materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud,  luuakse  kapital varasema
majandustegevuse käigus.
Füüsiline kapital ­ tööriistad,  seadmed  jt tootmisvahendid, mida hüviste
valmistamisel kasutatakse.
Finantskapital ­  väärtpaberid , pangadeposiidid jm finantsvahendid.
Küsimus 2
Tootlike  ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt:
Valmis
Hinne 2,0 / 2,0
maa
rent
kapital
intress
töö
palk
ettevõtlikkus kasum
Tootlik ressurss
Omaniku tulu
maa
rent
töö
palk
kapital
intress
ettevõtlikkus
kasum
Küsimus 3
Mis alljärgnevast on õige?
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Alternatiivkulu  tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega.
Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike
alternatiivide tulud ja kulud.
Alternatiivkulu on alati objektiivne.
Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi
ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu.
Alternatiivkulu defineeritaksegi kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest
kasutamata jäänud võimalusest. Seetõttu nimetatakse alternatiivkulusid vahel ka
saamata jäänud tuluks.
Piiratud ressursside tingimstes tähendab ühe hüvise tootmismahu  suurendamine
loobumist teatud kogusest teise hüvise tootmisest, see aga ongi esimese hüvise
tootmismahu suurendamise alternatiivkulu.
Küsimus 4
Ceteris  paribus eelduse peamine eesmärk on
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu
mikroökonoomilistele muutujatele
kindlaks teha, kas  muutuja  X on muutuja Y­i põhjus või vastupidi
uurida muutujate X ja Y vastastikust mõju, arvestamata seejuures
muutuja Z mõju
uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures
makromajanduslikke muutujaid
Ceteris paribus ­ muudel võrdsetel tingimustel; muude tingimuste samaks jäädes.
Majandusprotsesside modelleerimisel kasutatakse tavaliselt ceteris paribus põhimõtet,
mille kohaselt eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a uuritav muutuja) on
konstantsed.
Küsimus 5
Ettevõtlikkuse all mõistetakse
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
riski võtmist majandustegevuses
äriotsuste vastuvõtmist
uuenduste  tegemist firmas
kõike nimetatut
Sobib!
Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks,
teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kannab riski.
Küsimus 6
Füüsilise kapitali all mõistetakse majandusteaduses eelkõige
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
kõike nimetatut
töö­ ja maakulutuste tulemusena loodud tootmisvahendeid
Jah, õige!
loodusressursse nagu nafta ja rauamaak
raha
inimeste loomulikke, treenimata võimeid
Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital.
Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond,
veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse
tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse
hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna
riski.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid,
materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema
majandustegevuse käigus.
Füüsiline kapital ­ tööriistad, seadmed jt tootmisvahendid, mida hüviste
valmistamisel kasutatakse.
Finantskapital ­ väärtpaberid, pangadeposiidid jm finantsvahendid.
Küsimus 7
Majandusteooria  põhiprobleem on see,
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
kuidas inimesed kulutavad oma raha
kuidas indiviidid kohandavad oma käitumist, et nappusega toime
tulla
Jah, nii see on.
kuidas rikkus akumuleerub
et ressursid on piiramatud
Majandusteooria üks põhikontseptsioone on seotud ressursside piiratusega ning
seepärast on tõsti oluline leida võimalusi, kuidas antud olukorras kõige ratsionaalsemalt
käituda, kuidas neid niigi piiratud ressursse kõige optimaalsemalt kasutada nii, et
saavutada maksimaalne kasulikkus, seda nii ühiskonna kui indiviidi tasandil.
Küsimus 8
Mikroökonoomika
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist
Jah.
kirjeldab, kuidas rahvamajandus tervikuna funktsioneerib
kõik nimetatu
ei oma mingit seost makroökonoomikaga
Mikroökonoomika uurib eratarbijate ja ettevõtete majanduskäitumist,
makroökonoomika  aga majandust tervikuna majandusharu tasandil.
Samas on  mikro ­ ja makroökonoomika vahel olemas küllalt tugev seos, sest
makoökonoomika baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika
teooria põhjalikul tundmisel.
Küsimus 9
Mis alljärgnevatest on piiratud ressurss?
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
kõik nimetatu
Sobib!
puhas  joogivesi
aeg
kvalifitseerimata  tööjõud
Kuna majandusteoorias kehtib ressursside piiratuse  kontseptsioon , mille kohaselt
on kõik ressursid piiratud, siis sellest tulenevalt on õigeks  valikuks  "kõik nimetatud".
Küsimus 10
Nappus
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
on ainult vaeste ühiskondade probleem
eksisteerib alati ja igas ühiskonnas
Jah, nii see paraku on.
hävitab varsti kogu tsivilisatsiooni
likvideeritakse, kui õpitakse ressursse õigesti jaotama
Ressursside piiratus (nappus) on siiski üleüldine ja kõigi ühiskondade probleem ­
kuitahes rikka ühiskonnaga tegemist ei ole, ikkagi peame tõdema, et inimeste soovid
on suuremad kui võimalused nende soovide täitmiseks.
Küsimus 11
Kui ühiskonna tootmistegevus on maksimaalselt efektiivne, siis kauba A
Valmis
tootmise suurendamine toob kaasa kauba B tootmise vähendamise
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
ceteris paribus printsiibi tõttu
seetõttu, et ressursse ei saa tootmises ümber paigutada
seetõttu, et ressursid on piiratud
Jah ­ kuna võimaliku tootmise piiril paikneva tootmiskombinatsiooni puhul on kõik
ressursid hõivatud, siis tõepoolest ei õnnestu ühe toote tootmismahtu suurendada
enne, kui teise toote tootmisest võetakse ressursse vähemaks.
seetõttu, et inimeste vajadused on suured
Kaasaegse heaolumajanduse teooria üks tähtsamaid postulaate ­ paretoefektiivsuse
kriteerium  ­ väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning
asudes  ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse
ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel.
Küsimus 12
Tööpuudus
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri
Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud) efektiivselt kasutatud.
esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri
võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis
toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole
Kuivõrd tööpuudus tähendab  muuhulgas  seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt
kasutatud, siis niisugusele olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid,
mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) ­ need punktid on
ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud.
Küsimus 13
Mis alljärgnevatest on õige?
Valmis
Hinne ­0,3 / 1,0
Vali üks:
Sellest, kuidas ühiskond  jaotab  oma ressursse tarbe­ ja
kapitalikaupade tootmiseks, tulevane  majanduskasv  ei sõltu.
Mida rohkem kapitalikaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda
suurem on tulevikus tema majanduskasv.
Mida rohkem tarbekaupu ühiskond toodab (ceteris paribus), seda
suurem on tulevikus tema majanduskasv.
Ükski pole õige.
Kapitalikaubad (hooned, seadmed, tööriistad jms) on need, mille abil saab toota uusi
kaupu, seega tõepoolest ­ mida rohkem toodab ühiskond täna tulevaseks tootmiseks
vajaminevaid kaupu, seda suurem on ka tema tulevane tootmisvõimsus ning seda
suurem ka tulevikus tema majanduskasv.
Küsimus 14
Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdavad/mõõdab kõige paremini
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks, pluss õppemaks
Jah. Sissetulek, millest loobutakse, tuleneb otseselt alternatiivkulu mõistest ning
lisaks ei tule teha kulutusi õppemaksu tasumiseks ­ ka seda saab siis käsitleda
sisuliselt tuluna, millega on võimalik midagi muud teha.
üürikulud pluss õppemaks
sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks,  miinus  õppemaks ja
üürikulud
õppemaks
üürikulud
Alternatiivkulu ( loobumiskulu ) väljendab seda saamatajäänud tulu, mida võinuks
saada teise parima alternatiivi kasuks otsustamisel.
Küsimus 15
Vajaduste piiramatuse all mõeldakse seda, et
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada
Jah, sest rahuldatud vajaduse tekitab kohe uue vajaduse.
majandusressursid on piiratud
majandusressursid on väärtuslikud ainult seetõttu, et neid
kasutatakse tarbekaupade valmistamiseks
vajaduste struktuuri ei saa kunagi prognoosida
Vajaduste piiramatuse all mõistetakse seda, et vajadusi ei saa kunagi täielikult
rahuldada ­ rahuldatud vajadused tekitavad kohe uusi vajadusi (mõtle siia juurde
näiteid!)
Küsimus 16
Mida alljärgnevatest võimaliku tootmise piir ei kajasta:
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
kahe kauba parimat kombinatsiooni antud majanduses
Jah.
nappust
alternatiivkulu
efektiivsust
Võimaliku tootmise piir ei kajasta kahe kauba parimat kombinatsiooni antud
majanduses ­ selleks peaksime teadma ühiskonna eelistusi.
Küsimus 17
Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole
Valmis
( nullpunktist  kaugemale):
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
inimeste teadmiste ja oskuste kasv
eelarve vähenemine
Eelarve vähenemine tähendab, et ühiskonnas jääb tootmiseks vajalikke vahendeid
vähemaks ning see põhjustab tõesti VTP nihke nullpunktile lähemale ­ enam ei ole
nii palju võimalik toota.
tehnloogia täiustamine
töötajate arvu kasv
Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile
lähemale.
Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga ­  tehnoloogia  täiustamine ja ressursside
kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on
võimeline  tootma  rohkem.
Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega ­ kuna vajalikke tootmisressursse
jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri
nihkumise nullpunktile lähemale.
Küsimus 18
Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri
Valmis
nihke paremale?
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Töötajate arvu vähenemine
Tarbijate vajaduste  ootamatu  ja oluline tõus
Töötajate haridustaseme tõus
See on tõesti loetletutest kõige tõenäolisem tootmisvõimsust kasvatav tegur.
ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele
Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa
töötajate haridustaseme tõus, sest seeläbi  paraneb  ilmselt tootmise efektiivsus.
Küsimus 19
Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta
Valmis
kasulik.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah, mudelid reaalse maailma, sh majandusprotsesside lihtsustatud esitusena aitavad
meil paremini mõista nende protsesside tegelikku sisu, tähendust ja mõju.
Mudel ongi oma  olemuselt  reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada
nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes.
Küsimus 20
Mikro ­ ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada.
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah, tõepoolest, mikro­ ja makroökonoomika peaeesmärgiks on pigem ikka
majandusseaduste  uurimine  ja seletamine.
Majandusteadus jaguneb oma uurimisobjektilt
rahvamajandusõpetuseks (käsitletakse rahvamajandust tervikuna) ja
ettevõttemajandusõpetuseks (käsitletakse ühte konkreetset
majandussubjekti).
Rahvamajandusõpetuse teoreetilised käsitlused jagatakse omakorda teooria
loomise suuna järgi mikroökonoomikaks (üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks:
Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival
turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte; 
Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted,
valitsus, välissektor) vahelisi  seoseid
(üldiselt üksikule). Makroökonoomikat nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest
tasakaalust.
Kokkuvõttes võiks majandusteaduse (sh mikro­ ja makroökonoomika)
peaeesmärgiks lugeda ikkagi majandusprotsesside ja neid protsesse
mõjutavate seaduspärastuste selgitamist ja tundmaõppimist.
Küsimus 21
Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või
Valmis
organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud,
poleks nad piiratud.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah, tõesti ­ meie soovid on alati suuremad kui meie võimalused neid soove rahuldada.
Teisisõnu  ­ raha on alati vähe 
Majandusteooria üks tähtsaim lähtealus on ressursside piiratuse kontseptsioon,
mis tähendab, et meie kasutada olevad ressursid (raha, aeg, tootmisvõimalused jne)
on alati piiratud. Vajadused on nende rahuldamise allikatest alati suuremad ning
rahuldatud vajadus tekitab kohe uue vajaduse.
Küsimus 22
Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool võimaliku tootmise piiri,
Valmis
kuna inimeste vajadused on piiramatud.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Sobib. Väite esimene pool on küll õige, kuid kuna põhjendus on vale, tuleb väide
tervikuna siiski valeks lugeda.
Võimaliku tootmise piiridest väljaspool olevas punktis ei ole võimalik toota sellepärast,
et niisuguse tootmismahu jaoks ei ole ühiskonnal piisavalt ressursse (mitte aga
sellepärast, et inimeste vajadused on piiramatud).
Küsimus 23
Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond
Valmis
oma ressursse  ebaefektiivselt .
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah.
Punktid, mis asuvad võimaliku tootmise piirist ülevalpool (joonisel punane punkt), ei ole
võimalikud, sest niisuguse tootmiskombinatsiooni jaoks ei  jätku  ressursse.
Ebaefektiivselt kasutab ühiskond ressursse nende tootmiskombinatsioonide puhul, mis
jäävad võimaliku tootmise piirist allapoole (joonisel roheline punkt). Niisugused
tootmiskombinatsioonid on võimalikud, kuid on selles mõttes ebaefektiivsed, et osa
ressursse või tootmisvõimsust jääb kasutamata.
Küsimus 24
Ühiskond toodab alati punktis, mis paikneb tema võimaliku tootmise piiril.
Valmis
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Jah, sest ühiskond ei pea tootma täisvõimsusel (ehk maksimaalset võimalikkku
kogust).
Võimaliku tootmise piir kajastab kahe hüvise maksimaalseid koguseid, mida
majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse kasutataks
efektiivselt.  Reaalsuses  aga ei pruugi kõik tootmisvõimsused olla rakendatud, seega
ühiskond ei pruugi oma tootmiskombinatsiooni  valikul  paikneda alati võimaliku
tootmise piiril vaid võib paikneda ka sellest allpool (toota vähem, kui oleks võimalik).
Ülevalpool võimaliku tootmise piiri lühiajaliselt ei ole võimalik toota (ressursse ei
jätku). Samas pikaajaliselt võivad olla saavutatavad ka need punktid, mis paiknevad
väljaspool võimaliku tootmise piiri (muutes tootmistehnoloogiat efektiivsemaks,
hankides ressursse juurde vms).
Küsimus 25
Võimaliku tootmise piir (VTP) näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone,
Valmis
mida ühiskond saab toota.
Hinne 1,0 / 1,0
Vali üks:
Tõene
Väär
Võimaliku tootmise piir on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse
ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides.