tarvitatakse mahla, keedise ja konservide valmistamiseks. Suurim greibitootja maailmas on USA. 8 MANDARIINIPUU: Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja ja LõunaAmeerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni 9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.12. aastal ja kestab 40.45. eluaastani. Mandariinipuu viljad mandariinid on kollakas või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C ja Bvitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse
• Mandariiniõli (Citrus reticulata) • Nelgiõli (Eugenia carophyllata) • Aniisiõli (Illicium Verum) • Kaneel (Cinnamomum zeylanicum) • Apelsiniõli magus (Citrus Sinensis) • Jasmiin (Jasminum officinale) • Sidrunmeliss (Tsitronella) • Ingver (Zingiber officinale) • Sandlipuu (Santalum album) Mandariini õli Mandariini koores on eeterlikku õli, mida pressitakse. Mandariinipuu on pärit Vietnamist ja Lõuna-Hiinast. Kõige rohkem kasvatatakse teda Jaapanis, Hiinas, Indias ja Malaisias. Kuna mandariinipuu võib kasvada ka pisut jahedamas kliimas, on ta hakanud levima ka Musta mere ääres. Nelk Hiina õukondlased hoidsid suus nelki, kui nad keisri poole pöördusid, et hingeõhk magus oleks. Aniis Tuntakse ka Hiina või tähtaniisi nime all. Kasutatakse toidu valmistamisel. Kaneel Lõuna-Hiinast. Koort lõigatakse kaneelipuu tüvelt üks kord 8–10 aasta tagant
pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeka maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Tuhande sidruni koorest pressitakse 475 grammi õli. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. MANDARIIN : Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani.
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest
Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm Troopika kasvuhoone: Ananas comosus harilik ananass Saccharum officinarum suhkruroog Citrus reticulata harilik mandariinipuu Coffea canephora kohvipuu Kaktuste maja: Aloaceae aloe Agavaceae Agave agaav
adjektiiv - omadussna amatr - asjaarmastaja amplituud ulatus,laius antikvaar vrtuslike vanaesemete kaupleja aprikoos aprikoosipuu vili brokraat vormititmist nudev ametnik deputaat - rahvasaadik desertr - vejooksik filoloog keele/kirjandusteadlane interjr siseruumi kujundus mandariin mandariinipuu vili manikr kte(knte) hooldus plastiliin - voolimismass magistraal pea(tee/toru) pshika hingeelu, hingelaad pshiline pshikasse puutuv; hingeeluline, hingeline stiihia iseeneslik taltsutamatu (loodus)jud papaaha krge torujas karusmts pshhoos pshika talitluse, tunnetuse ja kitumise hlve pshholoogia hea inimesetundja, hingeelu mistja boheemlane korrapratu, muretu eluviisiga haritlane tehh Lneslaavi rahvas sahhariin suhkru aseaine baldahhiin ehisvari voodi/trooni kohal
lõunaosas, vähem ka mujal lähistroopikas, Gruusias. Suured (läbimõõt kuni 15 cm) kollased mahlakas mõrkjasmagushapud viljad - greibid ehk greipfruudid (viljaliha on helekollane, roosa või punane) - sisaldavad rohkesti vitamiine ja eeterlikke õlisid, neil on toniseeriv, isutekitav ja ainevahetust soodustav toime. Greipe süüakse toorelt või tarvitatakse mahla, keedise ja konservide valmistamiseks. Suurim greibitootja maailmas on USA. Mandariinipuu Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani.
Kirjand Botaanikaaia ajalugu Villu Uueda Ai I Tartus asuv botaanikaaed on üks ehedaimast ja üheks toredaimast paigaks kuhu kindlasti peaks tartus olles minema, kogedest kogu botaanikaaia pakutavast ilust.Tasuta võib nautida väliaeda, ja vähese euro olemasoluga, saab ka ennast sisse seada peahoones.Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asu...
html Vikipeedia. Toidusalutaimede loend. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Toidusalutaimede_loend Vikipeedi. Harilik sibul. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sibul Vikipeedia. Tulp. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Tulp Wikipedia. Liliaceae. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://en.wikipedia.org/wiki/Liliaceae Vikipeedia. Ruudilised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://et.wikipedia.org/wiki/Ruudilised Toataimed. Mandariinipuu. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://toataimed.eu/?m=taimed&op=4&taim=401 Ruudilised. Kasutamise aeg 09.04.2014. http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/2761/oistaimede_sugupuu.zip/ruudilised_rutaceae.html
Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. 7. Metsamajandus
Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln. tonni aastas) ja muid mereloomi. (2) 9. METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...
Kehtib ühe miinuse printsiip, kui üks signaalsüsteem ei toimi, siis ei toimi ka teised. 4.) Sugurakkude häving- teise liigi sugurakud hävivad tänu immuunsüsteemile, pH ja temp. erinevused. Postsügootne- 1.) hübriidide hukkumine tavaliselt embrüonaalses eas (mink ja euroopa naarits). 2.) Hübriidide steriilsus- muul (eesel isa, ema hobune). 3.) Hübriidide viljakus, kuid alaviljakad (kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
