Greip Toila Gümnaasium 11.klass Annika Palmi Kirjeldus ● sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem ● seemned ja koor moodustavad greibi massist 49% ● ● väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest, sisaldab ka B-vitamiini Välimus ● puu kasvab 7–10 meetri kõrguseks ● võra on ümar ● jämedaim teadaolev greibipuu tüvi on olnud 2,4 meetrise läbimõõduga ● noored oksad on kaetud ogadega ● munajad lehed on nahkjad ja läikivad, tumerohelised, õhukesed ja kuni 15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse
1982. aastal oli maailma apelsinitoodang umbes 40 miljonit. Maailma suurim apelsinitootja on Brasiilia. Lisaks veel teisi apelsiniliike: 1) Kuni 600-grammised suured nabaapelsinid, millel on vilja tipuosas kesta all veel teine väike mahlakas viljake. 2) Hilised, väikesed, punase viljaliha ja punase mahlaga ning eriti maitsvad veriapelsinid. 3) Mühkliku väga paksu, kuid kergesti eralduva kestaga ning suhteliselt väikese mahlaka viljalihaosaga jaffa apelsinid. Greibipuu Greipfruudipuu on igihaljas viljapuu, metsikult kasvavana ei ole teda leitud. Suured valged õied asetsevad lehekaenlas üksikuina või kobaras. Viljakandeikka jõuab greibipuu varakult ja alates neljandast aastast hakkavad istandikud tulu andma. Greibipuid kasvatatakse põhiliselt USA lõunaosas, vähem ka mujal lähistroopikas, Gruusias. Suured (läbimõõt kuni 15 cm) kollased mahlakas mõrkjasmagushapud viljad - greibid ehk greipfruudid (viljaliha on helekollane, roosa
Ta on ebakorrapärase ja vaolise kestaga, mis on kergesti eemaldatav ja sõltuvalt sordist kas rohelise, kollakaspunase või oranzikaskollase värvusega. Ugli on meeldiva maitsega. Tema viljaliha on veidi hapukas, kuid greibist magusam. Viljaliha on oranzi või roosa värvusega ja ilma seemneteta. Uglit peetakse välimuselt inetuimaks tsitruseliseks. 5 Greip Greip (ehk greipfruut ehk kreebu) on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Ta on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Üldiselt kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid mõnikord seda ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil
puuviljadega salatina serveerida. Maitset võib parandada sidruni- või apelsinimahla, vaniljekastme, vaarikaessentsi või vahukoore lisamisega. Seibideks lõigatud kiivit kasutatakse rohkesti mitmete roogade garneerimiseks. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne. tootmisel. Temast valmistatakse ka marmelaadi, zeleed, kompotte, essentse GREIP :. Greip ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu vili.Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid
Süüakse omaette puuviljana või lisatakse puuviljasalatitesse. Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne tootmisel. Temast valmistatakse marmelaadi, zeleed, kompotte, pastasid, essentse jne. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:61- 62) Tsitrusviljad Tsitrused on koguselise toodangu poolest maailma suurim puuviljade rühm. Sellesse kuulub hulk puuvilju, mis kõik pärinevad Kagu-Aasiast (erand on greibipuu). (Kalju,K. 2007:9) Apelsin Apelsinipuu on kõige laialdasemalt kasvatatav tsitrus, mille viljade kogutoodang ületab kõigi teiste puuviljade toodangu. (Kalju,K. 2007:16) Pärineb Lõuna-Hiina aladelt, kus teda kasvatati juba rohkem kui 3000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõikjal maakerda soojemates piirkondades: Vahemeremaades, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. Mitmesuguste vormidena esinev apelsinipuu kasvab 3-8, mõnedel andemetel koguni 12- 15 m kõrguseks
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid
Pomerantsi koorest pressitud pomerantsiõli sarnaneb apelsiniõliga, kuid on mõru ja seda kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid
eraldi. 13. AEDRUUT • Lad. Ruta graveolens Botaailine iseloomustus • Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. • Mitmeaastane poolpõõsas. • Kõrgus 20...50 cm (1 m). • Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. • Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu. Botaaniline iseloomustus • Vars püstine, väheharunev, alusel puitunud. • Lehed rootsulised, paaritusulgjalt jagunenud, sinakasrohelised. • Õied rohekaskollased, õitseb juunis, juulis. • Kogu taim on kaetud õlinäärmetega. Kasvatamine – Päikesepaisteline kasvukoht. – Lubjarikas või neutraalne muld. – Paljundatakse seemnetega või vanade puhmikute jagamise teel. – 1000 seemne mass 2...2,5 g.
annaabi.ee 
