näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse maitseainet tsitronaati , seda tarvitatakse kulinaarias. Hapulaimipuu on kõige külmaõrnem tsitruseliik, seda kasvatatakse ainult troopikas. Eestis kasvatatakse apelsini ja harilikku sidrunipuud toataimena. SIDRUN: Sidrunipuu on igihaljas viljapuu. See astlaliste okste, igihaljaste lehtede ja lõhnavate roosade õitega puu kasvab 38 meetrit kõrgeks ja on külmahellem kui mandariini, greibi ja apelsinipuu. Õied, eriti sigimik hävib juba siis, kui kraadiklaas näitab 0,8 kraadi, lehed ja üheaastased kasvud külmuvad 66 kraadi juures. Tähtsaim on tõenäoliselt LoodeIndiast pärinev harilik sidrunipuu, mida kasvatatakse kõige rohkem Itaalias, USAs (Californias), Indias ja Argentinas. Sidrunipuu vili sidrun sisaldab 57% sidrunhapet, 0,050,09% Cvitamiini ja palju teisi vitamiine, seda tarvitatakse jookide valmistamiseks, toitude maitsestamiseks ja ravimina.
.........8 Üleküpsetatud lillkapsas.............................................................................................................9 Piima-lillkapsasupp...................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab
1. terav saag 2. nüri saag 3. aiasaag 4. hõõrdsaag tehn , 5. rauasaag , 6. sindlisaag 7. tapisaag 8. tikksaag ehit 9. vibusaag ~ 10. vineerisaag ehit ~ 11. vukssaag , 12. kaldhammastega saag 13. sae leht , 14. sae hambad , 15. viili saag teravaks! []! 16. saagi tuleb räsada 17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39
elastsetena, taastavad jõuvarusid, vähendavad koronaarpuudulikkuse ja hüpertoonia riski, parandavad isu ja seedetrakti tegevust ning samuti aitavad vabaneda maksa funktsionaalsetest häiretest. Öeldakse, et on raske leida inimorganismi jaoks kasulikumaid toiduaineid kui sidrun, apelsin, mandariin või greip. 4 Mõningate tsitruseliste lühiiseloomustus: Apelsin Apelsin on apelsinipuu vili. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid (kuni 15%), sidrunhapet (1-2%) ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on enim hinnatud kolm: 1. Nabaapelsinid, mis on väga kvaliteetse viljalihaga ja silmatorkava tunnusmärgiga ning seetõttu väga nõutud. 2. Jaffaapelsinid, mis on paksu koorega. 3. Veriapelsinid, mis on õhukese koorega, väga mahlakad ja punast värvivarjundit omava viljalihaga.
PÕLLUMAJANDUS 1. Tooraine tootmine tööstusele (liha, piim, vill) 2. Elanikkonna varustamine toiduainetega (isevalmistamine, sissevedu) 3. Loomasööt veisekasvatus, seakasvatus Eesti põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, sest meil on palju mahlakat sööta. Põllumajandus jaguneb kaheks haruks: 1. Loomakasvatus o Veisekasvatus (piim, liha) o Seakasvatus o Linnukasvatus o Lambakasvatus o Hobusekasvatus o Jänesekasvatus o Mesindus 2. Taimekasvatus o Teraviljakasvatus o Viinamarjakasvatus o Aiandus o Köögiviljakasvatus o Puuviljakasvatus o Lillekasvatus o Kartulikasvatus o (Tehniliste kultuuride kasvatus) Põllumajandust mõjutavad tegurid: I LOODUSLIKUD TEGURID Kliima temperatuur, efektiivsete temperatuuride summa (temperatuurid üle 10 kraadi) Vegetatsiooniperiood (kasvup...
sisaldab palju orgaanilisi happeid, sealhulgas sidrunihapet. Suhteliselt suur on ka magneesiumi sisaldus. Sidrunikoores on palju õlinäärmeid. Pressimisel saab koorest väärtuslikku ja kasulikku sidruniõli. Sidrunimahl on tuntud eelkõige oma tervistavate omadustetõttu: isutus, palavik, bakteriaalne põletik ja külmetus.Sidruneid saab osta aastaringselt ja nad koristatakse enne täisküpsust. Sidruneid kasutatakse nii värskelt kui töödeldult. Apelsinipuu Apelsinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast, tuntuim ja levinuim tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk- Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi
Viiard Vilja nim. Kus kasvab? Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne Iseloomulik 100 g kohta kasutus tunnus Apelsin Vahemere Koor sisaldab Vesi- 85,97 Apelsinimahl Ümar, koor on maad,Lõuna eeterlikke Kcal- 49 Apelsiniõli oranz,sektorite -Aafrika, õlisi,sisekest Valgud- Apelsinipuu õis s on seemned Argentiina jaotatud kilega 0,91 Apelsinimarmela 10ks sektoriks Süsivesikud ad -12,45 Kuivatatud Sahharoos- apelsin 4,28 Alkoholitõmmis Glükoos- 1,97
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. Palm Avakaadopuu Hibiscus Haiti taimed On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad. Haiti loomad Haitil on palju putukaliike, kuid ei leidu mürkmadusid. Levinud linnud on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiti pilukoonu. pilukoonu flamingod Haiti keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest puitu kasutatakse kütusena, ka tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Hiina aroomiteraapia Ajalugu: • Aroomteraapia on aastatuhandeid vana teadus ja kunst. Ta oli ja on väärikal kohal Hiina rahvameditsiinis. • Esimesed märgid Hiina aroomiteraapiast ulatuvad kuni 2600 a eKr • Hiinlased olid üks esimesi rahvusi, kes aromaatseid taimi oma heaoluks kasutama hakkasid. • Hiina meditsiini kasutatakse tänapäevalgi kogu maailmas alates ravimtaimedest Shiatsuni. • Shennong oli Hiina kultuurikangelane ja valitseja , kes õpetas oma rahvale põllumajandus tavasid. Ta kogus sadu taimi, et testida nende meditsiinilist väärtust. Öeldakse, et tema avastas tee ja on Hiina traditsioonilise meditsiini isa, sealhulgas ka nõelravi. Hiina on tänapäeval üks suurimaid eeterlike õlide tootjaid. Huvitavad fakte: Hiinlaste nimetus „Heang“ tähistas eeterlikku õli- taimest saadud aroomi „Heang“ jagati tujude põhjal kuueks erinevaks kategooriaks: 1. Vaikne 2. Luksuslik 3. Rafineeritud 4. Ilus ...
aprikoosivärvilisi ja kreemikaid varjundeid, mustaga segamiselt tekivad erinevad pruunid toonid ning halli ja vastandvärviga (sinine) segades võime oranzist saada mitmesugused pruunikad, beezikaid ja hallikaid varjundeid. AJALUGU Oranz värv on tähtis Buddismile ja hinduismile. Vanasti värviti Egiptuses seinad oranzi värvi, keskaja kunstnikud aga kasutasid seda käsikirjade värvimiseks. Hispaania ja Portugali kaupmehed tõid esimese apelsinipuu Aasiast Euroopasse 15- 16'nda sajandi alguses. Enne 15. sajandi lõppu oli oranz värv Euroopas olemas, kuid seda nimetati kollaseks-punaseks. SÜMBOOLIKA Oranz sümboliseerib leeke, luksust ja hiilgust. Aktiviseerib, tundub energiavoona, soojendavana, lülitab välja intellektuaalsuse ning ergutab tunge. Hiinas ja Jaapanis seostub see värv armastuse ja õnnega. Eestis sümboliseerib oranz värv soojust, rõõmu, lõbusust ning päikeseloojangut
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%,
VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla. Esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Vesuuv, Etna, Stromboli. CALIFORNIA San Andrease murrang Põhja Ameerika lää...
Liilialised ja ruudilised Apelsinipuu (Citrus sinensis) Karulauk (Allium ursinum) SÜSTEMAATILINE KUULUVUS LIILIALISED RUUDILISED Riik: Taimed Plantae Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Hõimkond: Katteseemnetaimed Klass: Üheidulehelised Liliopsida Magnoliophyta Selts: Liilialaadsed Liliales Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Sugukond: Liilialised Liliaceae Selts: Seebipuulaadsed Sapindales Liilialised (Liliaceae) on Sugukond: Ruudilised Rutaceae liilialaadsete seltsi kuuluv Ruudilised (Rutaceae) on üheiduleheliste taimede kaheiduleheliste klassi sugukond. seebipuulaadsete seltsi kuuluv Segi võib liiliat ajada näiteks taimede sugukond. võhumõõgalistega. SUGUKONNA MIT...
C3H7COOC2H5 etüülbutanaat ananassi lõhn Mineraalhapete estrid Lämmastikhappe estrid põlevad kergesti. Paljud neist võivad lõhkeda, sealhulgas tugevalt nitreeritud nitrotselluloos ja nitroglütseriin. Apelsiniõli Apelsiniõlisid on kolm: apelsiniõli, neroil ja petitgrain. Apelsiniõli toodetakse peamiselt külmpressimise teel apelsini koorest. Neroil toodetakse värsketest õitest. Petitgrain toodetakse apelsinipuu lehtetedest ja okstest. Õli on värvuselt tumekollane või pruunikas- kollane. Keemiliselt koostiselt sisaldab 90% ulatuses monoterpeene: peamiselt limoneeni, mürtseeni, pineeni, tsümeeni ning vähesel määral alkohole, aldehüüde ja ketoone. Ajalugu Juba iidsetest aegadest on apelsini seostatud süütuse, lahkuse ja viljakuse sümbolina. Kuivatatud apelsinikoorte abil ravisid hiina ravitsejad juba ammustest aegadest anoreksiat, külmetust, köha ja isegi pahaloomulisi kasvajaid
Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Poolniisketel aladel, näiteks L´Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin- seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 8 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja mürkmadusid ei ole. Tavalised on padid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid.
• Vanaeit – kutsus Candide enda juurde kui ta oli õnnistatud, ravis haavu, söötis, jootis, voodi, ei tohtinud kätt suudelda, III päeval eit ei toonud süüa vaid jalutas üksildase majani Ca sinna, toob looriga Cu sisse, piiritusega piserdamine, Cu käskis C-d aidata, tagumik pool ära. Paavst Urbanus X ja Palestrina tütar, 14A palee elu, väga hinnaline kui kulda ei arvesta. Poolsurnud, läks apelsinipuu alla oja juurde lamama, valge mees. 15A tüdruk oli, 3 kuud ori olnud, igapäev vägistatud, põgenedes bojaari juurest oli ta mitmes kõrtsis töötaja, talumaja – hoolitses pesu eest. • Bulgaaride kapten – lasi haaval paraneda, võttis sõjavangina Cu kaasa – pesi pesu + tegi süüa, müüs Is edasi • Issachari nimeline juut – kaubitseja, naistekütt, tõi Cu Portugali majja, taltsutada,E,keskp,sabatip (L), keevaline, pistoda vs mõõk, suri läbi C mõõga
kuulub hulk puuvilju, mis kõik pärinevad Kagu-Aasiast (erand on greibipuu). (Kalju,K. 2007:9) Apelsin Apelsinipuu on kõige laialdasemalt kasvatatav tsitrus, mille viljade kogutoodang ületab kõigi teiste puuviljade toodangu. (Kalju,K. 2007:16) Pärineb Lõuna-Hiina aladelt, kus teda kasvatati juba rohkem kui 3000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõikjal maakerda soojemates piirkondades: Vahemeremaades, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. Mitmesuguste vormidena esinev apelsinipuu kasvab 3-8, mõnedel andemetel koguni 12- 15 m kõrguseks. Vili on botaaniliselt mari, mille kooreks on heleoranzi kuni punaka värvusega eeterlikke õlisid sisaldav väliskate. Väliskuju, värvuse, maitse jt omaduste poolest on viljad sorditi erinevad. Vilja seesmine mahlakas osa koosneb 6-12 piklikust kotikesest ehk sektorist, milles harilikult paiknevad ka seemned. Värskelt tarbimiseks on eelistatumad väheseemnelised või seemneteta sordid. Olenevalt sordist võib viljaliha
kuulutas afiss: ,,Teisipäev, 3. juuli 1845. a. Robert-Houdini esimene etendus FANTASTILISED ÕHTUD Automaadid, prestidizitatsioonid, maagia Seanss koosneb täiesti uutest katsetest, mis on leiutatud hr. Robert-Houdin, niisugustest nagu kabalistlik pendel, apelsinipuu, salapärane bukett, rätik sürpriisidega, Pierrot munas, sõnakuulelikud kaardid, imettegev kalapüük, öökull- hüpnotiseerija, kondiiter Palais Royalist!"9 ,,Esinemislava kujutas miniatuurset Louis XV aegset salongi, mille põhivärvid olid kuld ja valge. Külgseintes olevate konksude küljest rippusid alla laiad kuldlindid. Lava ette oli paigutatud lai riiul esinemisvahendite tarvis. Kroonlühter ja võimas kandelaaber valgustasid väikest lava
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja
kasutatakse likööritööstuses. Vürtsina kasutatakse täiesti küpsete viljade koort, mis lõigatakse võimalikult õhukeselt. Vürtsina kasutatakse ka pomerantsi lehti ja õisi, kummalgi neist on oma spetsiifiline aroom. Tavaliselt toodetakse lehtedest ja õitest essensi või eeterlikku õli, mida kasutatakse likööri, vähem ka kompvekitööstuses. Greip Ehk greipfruut ehk kreebu on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu vili aga on suurem ega ole mõru. Greipfruut on väärtuslik puuvili, eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B- vitamiini. Kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid tema haput mahla ka konserveeritakse. Vilja koor sisaldab tublisti eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja
● Kuivatamisel soovitatakse lehed vartest eraldada ja kuivatada eraldi. 13. AEDRUUT • Lad. Ruta graveolens Botaailine iseloomustus • Kuulub ruudiliste (Rutacea) sugukonda. • Mitmeaastane poolpõõsas. • Kõrgus 20...50 cm (1 m). • Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. • Ruudiliste hulka kuulub näiteks tsitruse perekond. Majanduslikus mõttes on see ruudiliste tähtsaim perekond, sest sinna kuuluvad apelsinipuu, sidrunipuu, greibipuu ja laimipuu. Botaaniline iseloomustus • Vars püstine, väheharunev, alusel puitunud. • Lehed rootsulised, paaritusulgjalt jagunenud, sinakasrohelised. • Õied rohekaskollased, õitseb juunis, juulis. • Kogu taim on kaetud õlinäärmetega. Kasvatamine – Päikesepaisteline kasvukoht. – Lubjarikas või neutraalne muld. – Paljundatakse seemnetega või vanade puhmikute jagamise teel.
Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledz Referaat Kreeta Maila Rumessen 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................1 1. Minoise kultuur...............................................................................................................................4 1.1. Tähtsamad sümbolid...........................................................................................................4 1.2. Legendid..............................................................................................................................5 1.3. Minoilise kultuuri õitseaeg 2000 1500 a. eKr..................................................................5 1.4. Vasiliki...................................................
Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Puit on endiselt peamine energiaallikas. Niisketel kõrgetel nõlvadel on veel mände, mahagonipuid, seedreid ja dalbergiaid. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. On ka metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. 10 Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 11 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ega mürkmadusid ei ole. Tavalised on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
