ALKAANID Süsivesinikud on ............................. ·Alkaan -süsivesinik, mis sisaldab ainult tetraeedrilisi süsinikke. · ALKAANIDE NOMENKLATUUR - aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogum. 1) Triviaalsed nimetused Näiteks metaan ehk ............................ Metaanhape ehk ............................ 2) Süstemaatilised nimetused moodustatakse molekuli struktuuri järgi kindlaid reegleid kasutades. ALKAANI tunnuseks on liide aan. TV 2.1. Alkaanist pärit asendusrühma nim alküülrühmaks. alküülrühmaks Tähis R- alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3
Keemia, 10.klass Gerli, Stella, Kätlin Väikese molekuliga alkaanid ehk C1 C3 on gaasilised alkaanid. Gaasilised alkaanid on lõhnata või vedelad bensiini lõhnaga. Nelja esimese alkaani(C1-C3) puhul on need sõnatüve met(aan), et(aan) ja prop(aan) triviaalsed. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist ja etaanist, vedelgaas ehk balloonigaas (veeldatud naftagaas) aga propaanist ja butaanist Kõige lihtsam alkaan metaan (CH4) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan
1) Jäta meelde valem: Cn H2n+2 · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud · Triviaalsed nimetused inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi · Süstemaatilised nimetused Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad · Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül
Muutumine on tingitud keskkonnateguritest (gradient analüüs). Gradienti valik on alati subjektiivne: Kas oluline on niiskus? Valguse kättesaadavus? Toitainete sisaldus pinnas? Teise liigi esinemine? Kompleksgradient püüab arvestada paljusid keskkonnategureid. Koosluste levik ruumis Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala) Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti. Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi.
süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid? Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul? Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline. Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus. Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste ühendite süsinikahelas? Üks või mitu Nomenklatuur - Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan R - alküülrühma tähis Radikaalitsentri tekkimise eeldused Tekib seda kergemini, mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul.
Süsinikahel seotud on mitu tetraeedrilist süsinikku. 11. Mida madalam on C o.a., seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. Pürolüüs - lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Tahma moodustumine viitab mittetäielikule põlemisele. Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Triviaalsed nimetused saamisviisist või omadustest lähtudes. Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. Isomeer sama koostisega, kuid erineva struktuuriga ained. Vähene suutlikkus teiste ainetega reageerida on tingitud C-H ja C-C sidemete suurest püsivusest. Sidemed alkaani molekulis on mittepolaarsed kovalentsed. Elektronpilv on aatomite vahel ühtlaselt jaotunud.
Eesti tegijad sellel alal. Happening on juhtumus sündmus,absurdne,sotsiaalselt sekkuv .Viljelejaks näiteks Leonhard Lapin. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhendamisel luuakse improvisatsiooniline teos. 6. Mida tähendab postmodernism kunstis? Postmodernism on globaalne kultuuriline hoiak, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi .
Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik. Näidake joonistel sessioonide kaupa igas sessioonis tekkinud triviaalsed vektorid, ja vektorid mis jäävad tasandusse. Joonis 1. Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu võrgu skeem Programmis Trimble Planning saab soovitud punktide koordinaadid ja mõõtmiste toimumise aja sisestada Station Editori kaudu (Joonis 2). Teised jaamad on seadistatud TV1 eeskujul. Joonis 2. Jaama TV1 andmete sisestamine Samuti saab Station Editori kaudu seada ka jaama horisondi avatusele piirangud. Praegusel juhul on punktis PP1 horisont suletud 30° asimuudi 30°.
ALKAANID JA NENDE KASUTAMINE: METAAN, ETAAN, PROPAAN Referaat Tallinn 2012 1 ALKAANID Alkaanide ehk küllastunud süsivesinike vahel on ainult üksiksidemed. [2] Alkaanid on ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Igal alkaanil on oma nimetus, mõnel isegi mitu. Nimetused pandi kunagi juhuslikult, tihti saamisviisi või omaduste järgi ning need on triviaalsed nimetused. Keemikud kasutavad ise süstemaatilisi nimetusi. Need on küll väga pikad ja kohmakad, kuid nende põhjal saab ühendi struktuuri täpselt teada. Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on
Samuti laiad aknad. 5. Rahvusraamatukogu, Tallinn Raamatukoguhoone ehitati aastatel 19851993. Maja arhitekt on Raine Karp. Sisekujundaja Sulev Vahtra. Majal on kaheksa korrust, millest kaks asuvad maa all. See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks
Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC
New Mexicos lasi ta ühele ruutkilomeetrile paigutada kümneid terasvardaid, kuhu äike sisse lõi. Seda tegi ta pildistamise eesmärgil. Robert Smithsoni kuulsamid teos on kruusast kuhjatud spiraalmuud ühes madalas soolajärves Utah osariigis. Eriti efektne oli see õhust vaadatuna. 14.Kuidas mõtestad lahti mõiste post+modernism? Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule. Kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu. 15.Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Nimeta kunstnikud ja nende teosed. Hüperrealistide motiivid on naq popkunstnikelgi läbinisti linlikud. Suhtumine motiivi on
substraat kompleks Akriivtsenter ja substraat peavad olema komplementaarsed, et saaks tekkida ES kompleks. 2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid. Ensüümide nimetuste kujunemine. Ensüümide nimetused ja klassifikatsioon tulenevad nende poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest. On 1) triviaalsed nimetused suvstraadi nimetus + sufiks aas N:laktaas, tsellulaas; 2) süstemaatilised nimetused rahvusvaheliselt aktsepteeritud, iseloomustavad lisaks substraadi(tide)le ka katalüüsitavat reaktsiooni, lõpevad sufiksiga aas N: , D fruktofuranosidaas (invertaas). Kõik tuntud ensüümid on klassifitseeritavad ühte kuuest ensüümide klassist. Igale tuntud ensüümile on omistatud neljapositsiooniline rahvusvaheline klassifikatsiooni number.
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. 3
ole luua midagi uut ja originaalset, vaid muuta juba kasutusel olev uudseks ja omanäoliseks. Teostes puudus ajaline korrastatus, ühes teoses võisid olla segamini nii unistused kui ka reaalsus, ajalugu ja fantaasiad. Maalide aine ja eeskuju võeti antiikmütoloogiast või tuntud allegooriatest. Tavaliselt ei ole ideed kuidagi omavahel seotud ning ei ole võimalik eristada kindlat teemaringi. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel. Vastandlikult modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati postmodernismis panema rõhku mängulisusele, kergusele. Paljud kunstnikud tahtsid publikut lihtsalt provotseerida ja neil ei olnudki suuremat eesmärki oma kunsti avaldamisega. Arhitektuuris kasutati antiigipäraseid sambaid fasaadi elementidena nii õuedes kui ka siseruumides.
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtelemetafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS
Postmodernismi ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · individuaalsuse taasväärtustamine · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult
Ajakirjanduse allakäik tuleneb sellest, et ajakirjandus elab valimistest valimistesse ning seal domineerivad avaliku huvi asemel ettevõtjate erahuvid, sest ajalehed on eraomandis ja nende peamiseks rahastamisallikaks on reklaam (Sinclair). Mille põhjal valib toimetaja avaldamisele kuuluvad uudised (sisendi-väljundi analüüs)? Hoiakud, arvamused ja väärtused mõjutavad otsustusprotsessi. White'i uurimuses selgus, et toimetaja jättis välja uudised, mis olid tema arvates tavalised v triviaalsed, ebahuvitavad v halvasti kirjutatud, aga ka uudised, mis olid tema arvates propagandistlikud või lihtsalt liiga pikad. > Ajakirjanik pole isoleeritud indiviid, vaid tema tegevust mõjutab uudiste tootmise institutsioon, peatoimetaja ,,punane pliiats" ja lehe poliitika, samuti ühiskondlik-kultuuriline kontekst. 6
Postmodernismi tunnused: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus Postmodernism kunstis: · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule; · kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid; · püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; · modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; · suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi · Jorge Luis Borges (1899-1956)
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi Kirjanikud Jorge Luis Borges Gabriel Garcia Marquez Umberto Eco Italo Calvino
arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut. Võidud mulle, riskid sulle Ulrich Beck "Riskiühiskond
Jagamine (damon, 1977) PILT Hädaolukorras sekkumine Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Kõrge spontaansus planeeritus Tõsine probleem vähemtõsine probleem Tegutsemine andmine JAGAMINE Uurimused näitavad, et sekkumine hädaolukorras ja vanus on omavahel u-kujulliselt seotud eelkoolea algusest kuni 6nda klassiki. Triviaalsed keelud on piisavad, et pärssida prosotsiaalset käitumist Instruktsioonideta olukord võrdub keeluga! Karistamise pealtnägemine prosotsiaalse käitumise eest võrdu prosotsiaalse käitumise pärssimisega. Prosotsiaalse käitumise areng ja õppimine 1. Modelleerimine a) uues kohase käitumisviisi omandamine b) Kohatukäitumisviisi pärssimine või õhutamine (mudel-karistab c) Kohase käitumisviisi vallapäästmine- informeerimine MIKS?
· teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista? Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi ... Sisemised põhjused- · tähelepanu /taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika) · valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika) · valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika) Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. VAJADUSED
sisulisest probleemist. Traditsioonilise teoreetilise filosoofilise lähenemisviisi pooldaja peab kindlasti loomulikuks seisukohta, et moraalifilosoofia produtseerib kõigepealt hulga tulemusi, mida seejärel saab rakendada praktilises elus. Nähtav probleem on siin selles, et kui eksplitsiitse teooria rakendamine pole õnnestunud varem, siis miks peaks see õnnestuma nüüd. Üldiselt on moraalifilosoofia rakendamisel olnud kas ebaloomulikud või siis triviaalsed tagajärjed. Ma ei hakka siinkohal oma väidet tõestama, vaid võtan lihtsa näite mõistlikust moraaliteooria rakendamise viisist. Minu näiteks on Peter Singeri teos Practical Ethics (Singer 1979). Selle põhiideeks on, et rakendatav teooria peab olema ühtaegu nii loomulik kui ka lihtne. Samuti tasub tutvustada vastupidist ideed, mille kohaselt praktiliste moraaliprobleemide lahendamisel pole vaja mingisugust teooriat. Loomulikult on filosoofil tänu oma algteadmistele nii vahendeid
5] 6.0 y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0 Elemendid: 4 x NOT, 7 x 2-AND, 1 x 3-AND, 1 x 2-OR, 2 x 3-OR 2 x 3-NOR. Kokku: 17 elementi, suurus: 4 * 1.5 + 7 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1* 2.0 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 = 33.5 Kriitiline tee 8.5 Alternatiivsel juhul on kokku 21 elementi, suurus 40.5 ja kriitiline tee 8.0, kuid seda varianti ei kasutata. Ühiste alamavaldiste otsimine Ühised alamavaldised – ühised tuumad = mittetriviaalsed, ühised konjuktsioonid = triviaalsed. Tuumade leidmisel on näidatud ainult tuumadeni viivad jagajaid ja jagatised. Lisaks on võimalusel ka tuuma minimeeritud ja/või hinnatud realiseerimiseks kasutatavaid elemente. y1’ = x2’x3 x4 + x2 x3’+ x2 x4’ + x1’x4’ /x2 --> x3’+ x4’ /x4’ --> x2 + x1’ y2 = x3’x4’ + x2’x3 x4 + x1’x2’ + x1’x4’ /x1’ --> x2’ + x4’ /x2’ --> x3 x4 + x1’ /x4’ --> x3’ + x1’ y3 = x1’x3 + x1x3’+ x2x3’ /x3’ --> x1 + x2
*Tänapäevane paradigma sünteetiline paradigma koosluste ruumimuster on valdavalt pideva iseloomuga ehkki seal esineb mittepidevaid lõike: ökotone 45. Ökoton ja selle liigitus Ökoton on kahe järsult erineva ökosüsteemi või koosluse vaheline piiriala (siirdeala).Ökotone isel. suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi kooseksisteerimine nende piirialal. Ökoton e. järsu muutusega ala ökoliinis. Liigitus: Triviaalsed ökotonid abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Stabiilne ökoton Ebastabiilne ökoton 46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus 47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass)
inimesed alaesindatud" (Solvak 2011: 55) Kuidas teha tsitaadist refereering? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 27 9 16.10.2016 Millal pole viitamine vajalik · Enda originaalsed järeldused, analüüsitulemused ja kogutud andmed · Triviaalsed ja üldtuntud tõdemused YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 28 Viitamine sotsiaalteadustes ja ÜTI õppekavadel · Sotsiaalteadustes pigem levinud tekstisisene viitamine nimeviitega ja soovitav on kasutada APA-stiili (APA - American Psychologists Association) · Õigus eristub siin - soositud joonealused viited! · Sotsioloogias, riigiteadustes, sotsiaaltöös ja haldus- ärikorralduses:
alusega. Paremaks uurimise mudeliks võib võtta nt iha raha või iha armastuse järele. Kahjuks ei saa me ilmselt kunagi täielikult mõista armastuse vajadust isegi kui võtta arvesse kõike juba teadaolevat. Kuid arvatakse et kui me suudame täielikult mõista armastuse vajadust siis saame mõista ja uurida ka inimmotivatsiooni põhjalikumalt. Kui seisame silmitsi valikuga tegeleda kas (1) katseliselt lihtsate probleemidega, mis on siiski triviaalsed või vigased või (2) katseliste probleemidega, mis on hirmutavalt keerulised, kuid tähtsad, siis ei tohiks me kindlasti kõhelda valimaks viimast! Abinõud ja eesmärgid. Kui jälgida oma igapäevaseid keskmisi ihasid siis neil on vähemalt üks tähtis omadus - need on tavalised abinõud mingi eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärgid ise. Nt me tahame raha, et hankida autot ja autot tahame sest teistel on ja me ei taha kehvemad olla. Seeläbi saame säilitada eneseaustuse, et teised
9. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed! Et tegu saaks olla moraalne, peab selle aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. 10. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? Kategooriline imperatiiv on absoluutne moraaliseadus, hüpoteetiline imperatiiv on pigem soovituslik, ei kehti moraaliotsustustele, nt kui tahad X-i, tee Y. Kui tahad olla terve, tee sporti. 11. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi järgi, ent seda tehes tuntakse vastikust aidatava vastu. 12. Tooge näide kohustuste konfliktist! Kui on kaks kohustust: kohustus rääkida tõtt ja kohus kaitsta oma lähedasi, ja kui keegi ajab taga
xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida,
Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on filosoof 3. järelikult, M.V. tuleks hävitada. Kui te sellist olukord ei sooviks, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1. 16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”! Veel üks näidis - Ja makartist või oleks triviaalne. Vastuolus intuitsiooniga
segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki pole. Modernism lükkas kõrvale kõik väljundid mistahes
3)moraalsus seisneb absoluutsetes kohustustes mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. 5.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. See teeb võimalikuks triviaalsed teod (nt. Igaüks peaks sidumist alustama paremast Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? kingapaelast. Me võime selle ilma probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet.) Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised See omistab emotsioonidele ebaadekvaatse rolli. Nt. talitatakse küll kategoorilise imperatiivi oma ühiskonna kohta.
Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. Miks vaja? See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. 7. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. 1. Triviaalsed teod Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See oleks triviaalne. 2. Vastuolus intuitsiooniga Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Süütu A tuleb teie ukse taha, anudes varjupaika, sest maffia ajab teda taga. Peidate A oma keldrisse. Maffia kirvemees küsib “kas A on teie majas”
ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, (,,taaslähenemine elule") püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.
ettevalmistust tulevikule. Inimesed küll igatsevad stabiilsuse, terviklikkuse ja ühtsuse järele, kuid see võimalus tänapäeval puudub. Postmodernset ajastut iseloomustab loobumine kindlatest tõdedest, ühe või teise õpetuse või doktriini monopolist. Peamine moodus postmodernismi seletamiseks on tema kõrvutamine modernismiga. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi
avatumaks, dialoog teise kultuuriga avardab ja harib meie arusaamasid tegelikkusest, süveneb sallivus ja kompromisside vajadus, siiski nõustun siinkohal ka prantsuse filosoofi J-F. Lyotardi väitega, et erinevusi rõhutava kultuuri mõõdupuuks on orienteeritus keskmisele massimaitsele. Teoise väärtuseks saab kasum. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele jafilosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.
d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül 81. Alkaani tunnuseks on liide aan 82. Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust 83. Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta 84. Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). 85. Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) 86. Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela b) Sellele hargnemata ahelale vastav
reegel, millest võiks oma käitumises juhinduda, tuleb see reegel allutada universaliseeritavuse testile. 7. Selgitage universaliseeritavuse testi ideed. Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip oma universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. 8. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet. .. Triviaalsed teod. Triviaalsete tegude korral pole mõtet universaliseerida, nt igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. .. Vastuolu intuitsiooniga. Moraaliseadus on püha ja ilma eranditeta, nt ,,räägi alati tõtt" .. Kohustuste konflikt. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad, nt ,,räägi alati tõtt" ja ,,kaitse oma sõpru". .. Emotsioonide roll. Kanti teooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne)
d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
d) molekuli mudel e) molekuli graafiline kujutis OH ALKAANID 1. Sissejuhatus · Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. · Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete sidemetega). · Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). 7 · Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.
Ilmselt r(A) = 2 ja s¨ usteemi v. t. a. = 4 - 2 = 2. IV. Lineaarv~ orrandisu ¨ steemid 11 Kirjutame v¨alja esialgse LVS-iga ekvivalentse s¨ usteemi 1x1 + 1x3 - 2x2 - 1x4 = - 2 0x1 - 1x3 + 11x2 + 5x4 = 10 0x1 + 0x3 + 0x2 + 0x4 = 0 Triviaalsed liikmed ja v~orrandid eemaldame ning juhttundmatud raamime . Siis saame x1 + x3 - 2x2 - x4 = - 2 - x3 + 11x2 + 5x4 = 10 Vabadeks (parameetriteks) loeme tundmatud x2 ja x4 . N¨ uu ¨d aval- dame juhttundmatud x1 , x3 vabaliikmete ja vabade tundmatute x2 , x4 kaudu. Seda on mugav teha nii, et k~ oigepealt avaldame x3 teisest v~orrandist. Saame
olevikust. Minevikust, see tähendab sellest, mis juhtus varem ja määras ära mäluseose tugevuse ja muud kvantitatiivsed omadused, aga ka meenutamise tingimustest. Väga triviaalne mõte. Ma olen kindel, et kui mina ei oleks seda artiklit tollal kirjutanud, oleks keegi teine seda teinud aasta hiljem. See idee võeti väga hästi vastu. See on niivõrd lihtne mõte, et siin pole suurt midagi vaielda. Vaidlused või vastulaused olid triviaalsed ja kadusid kohe. Kui me selle avastuse olime teinud, siis mõtlesime, et oleks väga huvitav hakata vaatlema, mis on need mõjukad meeldetulemist abistavad tunnused. Oletame, et hakkame tegema katseid, kus hoiame meeldejätmise tingimused konstantsena selliselt, et meil tekiks kaks gruppi inimesi, mis selle eksperimendi loogika seisukohalt on identsed. Meil on seega kaks rühma identseid ajusid. Selle katse tulemusel me
(11) postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi
Suuremas osas ühiskondades on keelatud seks menstruatsiooni ajal ning peale sünnitamist (danidel viis aastat, sest laps vajab tähelepanu, demograafilise kontrolli mehhanism). Homoseksualism suuremas osas ühiskondades keelatud, rangem ollakse neis ühiskondades, kus on keelatud abort. Soorollid Naturistid e konservatiivid naine ja mees on bioloogiliselt erinevad. Erinevused on loomulikud, ka kultuurilise käitumise osa. Nurturistid soorollid on õpitud. Erinevused on triviaalsed. Kultuuriliste reeglite ning naiste, meeste erinevuste vahel pole seost. Ühiskond loob soorollid. Millest erinevused tekivad: Jõuteooria mees on naisest füüsiliselt tugevamad. Mehele on omased tööd, mis on lühiajalised ja nõuavad suurt füüsilist pingutust (kiirus, palju energiat). Soorollid on seega universaalsed. Naine teeb pikaajalisi pidevaid töid, mis nõuavad vähem jõudu. Lastekasvatusteooria lastega tegelevad eeskätt emad (peaaegu universaalne),
ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi 12. pseudomodernism muutub digimodrnismiks : uus kultuur on
millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia). II) Filosoofiat võib võtta ka kui teatud maailmavaadet. See peegeldab ettekujutisi inimesi ümbritsevast maailmast (igal inimesel on olemas oma ettekujutus, maailmapilt ümbritsevast). Kuidas kujuneb? Stiihhiliselt - tavaliste kogemuste baasil, triviaalsed elutõed. Teaduslikult ehk siis ettekujutus mis basseerub teaduslikel teadmistel. Saadakse autoditaktiline e. iseõppimisega (ise loen, ise uurin), teaduslik maailmavaade võib kujuneda ka institutsionaalselt (maailmavaate kujundamisega tegelevad selleks seatud institutsioonid lasteaed, kool jne). Antiteaduslik maailmavaade teatud institutisoonid tegelevad antiteadusliku maailmavaate loomisega. Infosulu abil nt (enamasti totalitaarses riigis et säitada oma reziimi).
• Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt. • Saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda. • Peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid. • Saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista? Sest sotsiaalsed süsteemid ei ole triviaalsed, sisemised ja välised faktorid koostoimes kujundavad lõpuni ette ennustamatu tulemi. Sisemised põhjused: • Tähelepanu/taju selektiivsus (mh tähelepanu temaatika). • Valikuline moonutus (mh hoiakute ja emotsioonide temaatika). • Valikuline meeldejätmine (mh mälu, õppimise temaatika). • Teade olgu atraktiivne, selge, üheselt mõistetav ja korduv. Slaidid Maslow tekstiga läbi töötada:
annaabi.ee 
