Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus (17)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


  • Jäta meelde valem: Cn H2n+2
    • Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad Süsinikaatomite vahel

    kovalentseid üksiksidemeid
    • Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest on süsivesnikud
    • Triviaalsed nimetused – inimene andis keemilistele ainetele nimed juhuslikult, sageli saamisviisi või omaduste järgi
    • Süstemaatilised nimetused – Kajastavad ühendi keemilist struktuuri, need on ka keemikutele olulisemad
    • Nomenklatuur – aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu

    Alkaan
    Nimi
    Alküülrühm
    Alküülrühma nimet.
    CH4
    Metaan
    CH3
    Metüül
    C2H6
    Etaan
    C2H5
    Etüül
    C3H8
    Propaan
    C3H7
    Propüül
    C4H10
    Butaan
    C4H9
    Butüül
    C5H12
    Pentaan
    C5H11
    Pentüül
    C6H14
    Heksaan
    C6H13
    Heksüül
    C7H16
    Heptaan
    C7H15
    Heptüül
    C8H18
    Oktaan
    C8H17
    Oktüül
    C9H20
    Nonaan
    C9H19
    Nonüül
    C10H22
    Dekaan
    C10H21
    Deküül
    • Alkaani tunnuseks on liide –aan
    • Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust
    • Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta
    • Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan – penta, heksaan – heksa jne).
    • Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan)
    • Hargnenud ahela korral: a) Leiame molekuli valemist pikima süsinikahela

    b) Sellele hargnemata ahelale vastav süsivesinik
    on tüviühend
    c) Hargnenud ahelaga ühendit käsitleme nii, nagu oleks tüviühendis
    teatud vesiniku aatomid asendatud süvivesinikrühmadega
    • Alkaanist pärit ühendusrühma nimetatakse alküülrühmaks
    • Alküülrühma nimetuse moodustamiseks lisatakse vastava alkaani sõnatüvele liide –üül. (Mõne keerulisema ehitusega asendusrühma jaoks lubatakse kasutada ka triviaalnimetust.
    • Tavalisemad alküülrühmad on:

    CH3 CH3
    CH – isopropüül CHCH2
    – isobutüül-
    CH3 CH3
    CH3
    CH3 – C - tert -butüül
    ( tertsiaarne butüülrühm)
    CH3
    • Alküülrühma tähis on R-
    • Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette
    • Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra - jne.
    • Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha.

    Number – Asendaja – Number – Asendaja – Tüviühendi nimetus
    • Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või paremalt vasakule) nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed.
    • Kui asendusrühmi on palju, järjestatakse nad tähestiku järjekorras, arvestamata hulka näitavaid eesliiteid (di, tri jne)

    • Homoloogiline rida – ühesuguse ülvalemiga ühendite rida, mille iga liige erineb eelevast metüülrühma võrra (CH2)
    • Homoloogia – nähtus, kus ühenditel on sarnased keemilised omadused ja ehitus, kuid erinevad füüsikalised omadused. Homoloogilise rea liikmeid nimetatakse homoloogideks.

    Kuidas koostada või leida alkaani nimetust:
  • Leitakse kõige pikem süsiniku ahel ehk peaahel ja nummerdatakse see.
    Nummerdamist alustatakse sellest peaahela otsas, kus
    asendusrühmad on
    ahela otsale kõige lähemal.
  • Antakse alkaanile nimi vastavalt sellele, kui palju on peaahelas süsinikke
  • Nimetuse ette kirjutatakse asendusrühmade kohanumbrid tähestikulises järjekorras. Kui on ühesuguseid asendusrühmi mitu, siis kasutatakse eesliiteid (di, tri, tetra, penta jne)
  • Molekuli ehitus
    • Alkaanid on sellised süsiniku ja vesiniku ühendid, kus süsinikaatomid on seotud nalja kovalentse üksiksidemega.
    • Kõik sidemed on metaanis sigmasidemed (neli sigmasidet)
    • Sigmaside on selline kovalentne side, mida moodustavade elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel
    • Sigmasidemed süsiniku aatomi juures hargnevad ühtlaselt, sest nendevahelised nurgad on 109º

  • Alkaanide leid(u)mine:
    • Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas
    • Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena.
    • Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani).
    • Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi
    • Toornaftas sisaldub 65% metaani, mida saadakse destilleerimise teel.
    • Sünteetiline saamine: Vesinik juhitakse kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte, nii saab metaani.

  • Alkaanide füüsikalised omadused
    • Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest

    C1 – C4 – toatemperatuuril gaasiliselt
    C5 – C15
    – toatemperatuuril vedel
    C16 – –
    toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin)
    • Tahked ja vedelad alkaanid on veest kergemad. Kuna alkaani molekulidel puudub vastastikmõju vee molekulidega, siis seetõttu on alkaanid vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed.
    • Hüdrofoobsus – väljendub selles, et vastavad ained ei mõju ega lahustu vees, kuna nad ei moodustu veega vesiniksidemeid.
    • Gaasilised alkaanid lahustuvad ainult orgaanilisteks lahustiteks
    • Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhutud, kuid vedlatel alkaanidel on bensiinitaoline lõhn
    • Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega  ja kahjustavad närvisüsteemi ja võivad mõjuda surmavalt 
    • Alkaanid on kergelt süttivad ja plahvatusohtlikud

  • Alkaanide keemilised omadused:
    • Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad.
    • Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või kuumutada.
    • Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega.

  • Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon
    CH4 + 2O2
    → CO2 + 2H20
  • Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon
    C5H12
    + 5O2 → 2CO2
    + 6H2O + C ( tahm )
  • Oksüdeerumine alkoholis
    2C2H6
    + O2 → 2C2H5OH
  • Pürolüüs ( krakkimine )
    Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel,
    mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks.
    C8H18 → temp./katal. → C5H12
    + C3H6
  • Radikaal – kõrge energiaga paardumata elektroniga osake
    ↑↓
    ↑↓

    • Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub aatom, millel on paardumata ehk üksikelektron.
    • Radikaalid püüavad moodustada keemilist side teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates
    • Radikaalsed asendusreaktsioonid on alkaanide reaktsioonid halogeenidega
    • Alkaani molekulis on radikaalile kättesaadavamad vesiniku aatomid
    • Ründav Radikaal liidab vesiniku aatomi koos elektroniga, mille tulemusena tekib uus radikaal
    • Radikaaltsentner tekib süsinikuaatomi juures seda kergemini, mida rohkem süsinikul on süsinik-süsinik sidemeid .

  • Alkaani füsioloogilised omadused
    • Alkaanid on intersed (s.t. neamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldsegi mitte)
    • Alkaanide aurud /gaasid ei ole elusorganismile ohutud
    • Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme
    • Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud
    • Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses

  • Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine.
    • Metaan CH4 –
            • lõhnatu ja värvitu gaas .
            • Maagaasi peamine koostisosa (85-98%)
            • Suur osa maagaasist kasutatakse kütteks, kuid ta on ka keemiatööstuse tooraine
            • Moodustub looduses orgaanliste ainet lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel.
            • Metaani nimetati varem soogaasiks
            • Metaan moodustub ka inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel
            • Üks paljudest kasvuhoonegaasidest.


    • Propaan C3H8 ja Butaan C4H10
  • Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #1 Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #2 Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #3 Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #4 Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus #5
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 537 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nelly001 Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Alkaanid - referaat

    Sisukord: 1. Mis on alkaanid. 2. Keemilised omadused. 3. Füüsikalised omadused. 4. Füsioloogilised omadused. 5. Alkaanide leidumine. 1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 · Alkaani tunnuseks on liide ­aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan ­ penta, heksaan ­ heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan) Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu

    Keemia
    thumbnail
    5
    docx

    ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

    ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

    Orgaaniline keemia
    thumbnail
    8
    docx

    ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

    ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD. Süsinike vahel ainult üksiksidemed. HALOGEENÜHENDID – Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Halogeeniühendid on hüdrofoobsed, mõõdukalt polaarsed ained. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH4 (keemist. metaan C6H14(keemist. heksaan -161) 69) C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist

    Keemia
    thumbnail
    23
    doc

    Keemia konspekt

    · Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid

    Keemia
    thumbnail
    22
    pdf

    Orgaanilise keemia nomenklatuur

    · 1,2-diasendus ­ orto- (o), · 1,3-diasendus ­ meta- (m), · 1,4-diasendus ­ para- (p). · Tri- ja enamasendatud benseen ­ numereeritakse tsükkel (asendajatele tuleb anda väikseimad võimalikud kohanumbrid). · Kasutatakse triviaalnimetust ­ nummerdamist alustatakse nimetust andva rühmaga seotud süsinikuaatomist. 1.2. Alifaatsed süsivesinikud Ei sisalda benseenituuma. Jagunevad kolme rühma: alkaanid, alkeenid ja alküünid, millest alkaanid on küllastunud ning alkeenid ja alküünid on küllastumata (sisaldavad kordseid sidemeid). 1.2.1. Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud (süsiniku aatomite vahel üksiksidemed) süsivesinikud. Üldvalem CnH2n+2 Nimetus: lõppliide -aan, mis liidetakse C-aatomite arvu näitavale eesliitele. Alkaanide homoloogilise rea neli esimest liiget kirjeldatakse triviaalnimetustega (kokkuleppelised

    Orgaaniline keemia
    thumbnail
    4
    doc

    Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

    Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel ­ olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

    Keemia
    thumbnail
    3
    doc

    Keemia - Alkaanid

    Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

    Keemia
    thumbnail
    1
    doc

    Alkaanide keemised omadused ja üldine kokkuvõte

    Alkaanid- süsivesinikud, milles kõikide süsinike vahel on ühekordne sideCnH2n+2 Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid , nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid.Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid.Laiemas mõttes mõistetuna võivad alkaanid olla lineaarsed (üldvalem CnH2n+2) või tsüklilised (üldvalem C nH2n, n>2) .ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSEDKuna alkaanid kuuluvad küllastunud süsivesinike alla, siis saavad nende keemilised reaktsioonid kulgeda ainult läbi olemasolevate sidemete katkemise ja uute tekkimise. Sidet

    Keemia




    Kommentaarid (17)

    juliuskull profiilipilt
    juliuskull: Väga hea materjal, päästis mu elu. Vb humanitaari jaoks isegi liiga põhjalik (mis on hea).
    22:43 08-11-2010
    Klose profiilipilt
    Mad-li ツ Mad-li ツ: hetkel ei oska õelda aga mingil määral kindlasti :D
    21:31 18-11-2010
    lotu13 profiilipilt
    lotu13: Tundub põhjalik olevat, arvan, et saan sellest abi.
    20:02 11-10-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun