Üldökoloogia (0)

Üldökoloogia
Liigiline struktuur ehk biodiversiteet

• Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses
  
• Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel
  
• Liikide mitmekesisus : Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks
  
• Ühetaolisus
  

Biodiversiteet

• Alfa mitmekesisus
  
• Beeta mitmekesisus
  
• Gamma mitmekesisus
  

Transekt loendused -
Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita
Biodiversiteet, mis see ikkagi on?

• Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus
  
• Geneetiline erisus
  
• Elupaikade mitmekesisus
  

Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob.
Biodiversiteet
Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast
Koosluste levik ruumis

• Märgati, et tainekoosluste levik ruumis sõltub mullast ja kliimast.
  
• Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste formatsioonidena.
  
• Organitsistlik paradigma: ökoloogilist kooslust käsitleti kui superorganismi.
  

Koosluste levik ruumis

• Kontinuaalne e pidevust rõhutav paradigma: kooslus on oma olemuselt lõdvalt seotud süsteem, tema komponendid (so liigid) reageerovad keskonnale üksteisest sõltumatult.
  
• Tsönokliin – koosluste pidevalt muutuv rida. Muutumine on tingitud keskkonnateguritest (gradient analüüs).
  

Gradienti valik on alati subjektiivne:

• Kas oluline on niiskus?
  
• Valguse kättesaadavus?
  
• Toitainete sisaldus pinnas?
  
• Teise liigi esinemine?
  

Kompleksgradient püüab arvestada paljusid keskkonnategureid.
Koosluste levik ruumis

• Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient
  
• Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala)
  
• Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena)
  
• Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes
  

Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti.
Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni.
Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi.
Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks.
Koosluste uurimine :
Milline on kooslus? Sellele küsimusele vastamisel põhineb koosluste tüpoloogia

Füsiognoomia e välisilme alusel

Ligilise koosseisu alusel – süntaksonoomia e koosluste taksonoomia

Dominandi alusel

Kogu koosseisu alusel

Diagnostiliste liikide alusel
Eesti (taime)koosluste tüpoloogia

• Niidutüpoloogia – aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt.
  
• Sootüpoloogia – soopaigad, soopaigased ja soostikud, soo kasvukohad .
  

Ökosüsteemi muutuste ajaskaala

• Lühiajalised muutused: valdavalt 1 aasta lõikes, ööpäevased, dekaadsed muutused.
  
• Eriaastased muutused: nt 10 aastane periood, fluktuatsioonid, pöörduvad muutused.
  
• Paleoökoloogiline ajaskaala: 1000ndete aastake lõikes. Klimaatiliste muutuste skaala.
  
• Miljonid aastad: evolutsiooniline ajaskaala
  

Suktsessioon

• Suktsessiooniseeria – koosluste vahetumine ajas (võib väljenduda ka ruumis)
  
• Lõppkooslus
  

Suktsessioon:

• Autogeenne – suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
  
• Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
  
• Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud.
  
• Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.
  
• Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud
  
• Heterotroofne -