Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
I KODUTÖÖ
          Koostas:
Nimi tudengikood
 
Tallinn 2017

Funktsioonide leidmine

f1
142438 * 5 * 5 * 5 * 5 * 5 = 445 118 750 = 1A87 F91E => Σ(1,7,8,9,10,15,16)
445 118 750 / 3 = 148 372 916 = 8D7 FDB4 => (4,13,11)-
f2
142438 * 7 * 7 * 7 * 7 = 341 993 648 = 1462 68B0 => Σ(0,1,2,4,6,8,11)
341 993 648 / 3 = 113 997 882 = 6CB 783A => (3,7,10,12)-
f3
142438 * 11 * 11 * 11 * 11 = 2 085 434 758 = 7C4D 3586 => Σ(3,4,5,6,7,8,12,13)
2 085 434 758 / 3 = 695 144 919 = 296F 11D7 => (1,2,9,14,16)-
f4
142438 * 13 * 13 * 13 = 312 936 286 = 12A7 075E => Σ(0,1,2,5,7,10,15)
312 936 286 / 3 = 104 312 095 = 637 AD1F => (3,6,14,16)-

Minimeerimine


Lähte- ülesanne
espresso tulemus
espr. v2 (-Dexact)
espr. v3 (#0100)
espr. v4 (#0110)
0000 0101
0001 11-1
0010 01-1
0011 0-1-
0100 -110
0101 0011
0110 011-
0111 1-11
1000 1110
1001 10-0
1010 1-01
1011 -100
1100 0-10
1101 -010
1110 00--
1111 1001
-001 0100
-100 1100
1-11 1001
10-0 0011
010- 1010
-1-1 0010
0-10 0011
0-1- 0100
-01- 0001
0--0 1000
-001 1000
-01- 0100
01-0 0110
-111 1001
10-0 1100
1-0- 0010
--10 0001
0--1 0011
00-- 0101
--00 0100
000- 0110
1-0- 0001
-011 1101
-1-0 1001
0--0 1100
-10- 1000
1-1- 0010
--00 0100
0-1- 0010
-011 1101
00-- 0100
1-0- 0011
-10- 1010
-1-0 1001
0--0 1100
Phase 0000 c=8(0) in=20 out=12 tot=32 c
phase 0001 c=9(0) in=25 out=15 tot=40
phase 0010 c=8(0) in=19 out=13 tot=32 c
phase 0011 c=9(0) in=23 out=14 tot=37
phase 0100 c=8(0) in=18 out=13 tot=31 c g
phase 0101 c=9(0) in=22 out=14 tot=36
phase 0110 c=8(0) in=17 out=14 tot=31 c g
phase 0111 c=9(0) in=20 out=16 tot=36
phase 1000 c=11(0) in=28 out=11 tot=39
phase 1001 c=8(0) in=23 out=14 tot=37 c
phase 1010 c=10(0) in=25 out=12 tot=37
phase 1011 c=10(0) in=25 out=14 tot=39
phase 1100 c=9(0) in=24 out=12 tot=36
phase 1101 c=10(0) in=23 out=13 tot=36
phase 1110 c=9(0) in=22 out=13 tot=35
phase 1111 c=10(0) in=23 out=14 tot=37
V3
y1’ = x2’ x3 x4 + x2 x4’ + x1’ x4’ + x2 x3’
y2 = x3’ x4’ + x1’ x2’ x3’ + x2’ x3 x4 + x1’ x4’
y3’ = x1’ x2’ x3’ + x1 x3
y4’ = x1 x3’ + x2’ x3 x4 + x2 x4’
V4
y1’ = x2’ x3 x4 + x2 x3’ + x2 x4’ + x1’ x4’
y2 = x3’ x4’ + x2’ x3 x4 + x1’ x2’ + x1’ x4’
y3 = x1’ x3 + x1 x3’ + x2 x3’
y4’ = x2’ x3 x4 + x1 x3’ + x2 x4’
Kaks vähima elementide arvuga varianti (vt. „g“) on lahendused 3 ja 4, mis ei vaja 4-muutujalist implikanti, kuid kas y1 & y2 & y3 & y4 või y1 & y2 & y3 jaoks 3-muutujalist implikanti.
Samas on V3 puhul y1 & y2 & y4 ühise implikandiga (-011), y1 & y4 ühise implikandiga (-1-0), y1 & y2 ühise implikandiga (0 - - 0) ning y2 & y3 ühise implikandiga (000-).
V4 puhul on y1 & y2 & y4 ühise implikandiga (-011), y1 & y3 ühise implikandiga (-10-), y1 & y4 ühise implikandiga (-1-0), y1 & y2 ühise implikandiga (0 - - 0) ning y3 & y4 ühise implikandiga (1-0-).
Allpool olevas tabelis on implikantide loetelu tähistatud „!“-dega implikandid (AND) ja väljundid (OR), mis vajaksid 4-sisendiga loogikaelemente. Lisaks on implikantide juures kirjas, millise väljundi jaoks on nad kasututsel, et lihtsustada implikantide grupeerimist.
espr. v3 (#0100)
espr. v4 (#0110)
--00 0100
000- 0110 23
1-0- 0001
-011 1101 124
-1-0 1001 14
0--0 1100 12
-10- 1000
1-1- 0010
! !
--00 0100
0-1- 0010
-011 1101 124
00-- 0100
1-0- 0011 34
-10- 1010 13
-1-0 1001 14
0--0 1100 12
! !
Arvestades võimalikke grupeerimisi, on aluseks võetud 4. lahendus.

Reliseerimine loogikaelementidel

Esialgne skeem


Minimeerimise tulemusest välja kirjutatud esialgne skeem ilma sisendite arvu piiranguta.
t1 = x3’ & x4’
t2 = x1’ x3
t3 = x2’ & x3 & x4
t4 = x1’ & x2’
t5 = x1 & x3’
t6 = x2 & x3’
t7 = x2 & x4’
t8 = x1’ & x4’
y1 = (t3 + t6 + t7 + t8)’ [ == ((t3 + t8) + t6 + t7)’ ]
y2 = t1 + t3 + t4 + t8 [ == (t3 + t8) + t1 + t4 ]
y3 = t2 + t5 + t6
y4 = (t3 + t5 + t7)’
Skeem elementidena #1. Iga elemendi taga: [pindala/ viide ] ja andmete valmisoleku aeg ( eeldusel , et sisendites on see 0).
x1i = x1' [1.5/1.5] 1.5
x2i = x2' [1.5/1.5] 1.5
x3i = x3' [1.5/1.5] 1.5
x4i = x4' [1.5/1.5] 1.5
t1 = x3i & x4i [2.0/2.0] 3.5
t2 = x1i & x3 [2.0/2.0] 3.5
t3 = x2i & x3 & x4 [2.5/2.5] 4.0
t4 = x1i & x2i [2.0/2.0] 3.5
t5 = x1 & x3i [2.0/2.0] 3.5
t6 = x2 & x3i [2.0/2.0] 3.5
t7 = x2 & x4i [2.0/2.0] 3.5
t8 = x1i & x4i [2.0/2.0] 3.5
t38 = t3 + t8 [2.0/2.0] 6.0
y1 = (t38 + t6 + t7)’ [2.0/2.0] 8.0
((t3 + t6)+(t7 + t8))’[5.5/3.5] 7.5 [area +3.5]
y2 = t38 + t1 + t4 [2.5/2.5] 8.5
(t1 + t3)+(t4 + t8) [6.0/4.0] 8.0 [area +3.5]
y3 = t2 + t5 + t6 [2.5/2.5] 6.0
y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0
Elemendid: 4 x NOT, 7 x 2-AND, 1 x 3-AND, 1 x 2-OR, 2 x 3-OR 2 x 3-NOR.
Kokku: 17 elementi, suurus:
4 * 1.5 + 7 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 + 1* 2.0 + 1 * 2.0 + 1 * 2.5 = 33.5
Kriitiline tee 8.5
Alternatiivsel juhul on kokku 21 elementi, suurus 40.5 ja kriitiline tee 8.0, kuid seda varianti ei kasutata.

Ühiste alamavaldiste otsimine

Ühised alamavaldised – ühised tuumad = mittetriviaalsed, ühised konjuktsioonid = triviaalsed.
Tuumade leidmisel on näidatud ainult tuumadeni viivad jagajaid ja jagatised. Lisaks on võimalusel ka tuuma minimeeritud ja/või hinnatud realiseerimiseks kasutatavaid elemente.
y1’ = x2’x3 x4 + x2 x3’+ x2 x4’ + x1’x4’
/x2 --> x3’+ x4’
/x4’ --> x2 + x1’
y2 = x3’x4’ + x2’x3 x4 + x1’x2’ + x1’x4’
/x1’ --> x2’ + x4’
/x2’ --> x3 x4 + x1’
/x4’ --> x3’ + x1’
y3 = x1’x3 + x1x3’+ x2x3’
/x3’ --> x1 + x2
y4’ = x2’x3 x4 + x1 x3’+ x2 x4’
Järelduste tegemisel on eeldatud, et 4-AND realiseerub 3-AND ja 2-AND elementidena ning 4-OR kui 3-OR + 2-OR. Samuti on hinnatud literaalide (sisendite arvu) muutust (nt. ’[11->9]’). ’#2’ näitab, millised variandid on valitud skeemi realiseerimiseks.
y1’: /x2 : 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-AND + 3-OR [(2+2+(3+2)=9 -> (2+2+3)=7 parim]
/x4’: 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-AND + 3-OR [(2+2+(3+2)=9 -> (2+2+3)=7 sama]
y2: /x1’: 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-And + 3-OR [2+2+(3+2)=9 -> 2+2+3=7 valitud]
/x2’: 3-AND + 2-AND + 4-OR --> 2*2-AND + 2-OR + 3-OR [2+2+2+3=9 -> 2+2+2+3=9 halvem ]
/x4 : 2-AND + 2-AND + 4-OR --> 2-OR + 2-AND + 3-OR [2+2+(3+2)=9 -> 2+2+3=7 sama]
y3: /x3’: 3-AND + 3-OR --> 2*2-OR + 2-AND [3+3=6 -> 2+2+2=6 sama]
y4: pole alamavaldist

Skeem pärast ühiste alamavaldiste leidmist

Tulemus avaldistena, aluseks on y1, y3 ja y4 tuumade parimad variandid.
y1’ = x2 (x3’+ x4’) + x2’x3 x4 + x1’x4’
y2 = x1’(x2’+ x4’) + x3’x4’ + x2’x3 x4
y3 = x3’(x1 + x2) + x1’x3
y4’ = x2’x3 x4 + x1 x3’+ x2 x4’
Skeem elementidega #2
x1i = x1' [1.5/1.5] 1.5
x2i = x2' [1.5/1.5] 1.5
x3i = x3' [1.5/1.5] 1.5
x4i = x4' [1.5/1.5] 1.5
t1a = x3i+ x4i [2.0/2.0] 3.5
t1b = x2 & t1a [2.0/2.0] 5.5
t1c = x2i& x3 & x4 [2.5/2.5] 4.0
t1d = x1i& x4i [2.0/2.0] 3.5
t2a = x2i+ x4i [2.0/2.0] 3.5
t2b = x1i& t2a [2.0/2.0] 5.5
t2c = x3i& x4i [2.0/2.0] 3.5
t3a = x1 + x2 [2.0/2.0] 2.0
t3b = x3i& t3a [2.0/2.0] 4.0
t3c = x1i& x3 [2.0/2.0] 3.5
t4a = x1 & x3i [2.0/2.0] 3.5
t4b = x2 & x4i [2.0/2.0] 3.5
y1 = (t1b + t1c + t1d)’ [2.0/2.0] 7.5
y2 = t2b + t2c + t1c [2.5/2.5] 8.0
y3 = t3b + t3c [2.0/2.0] 6.0
y4 = (t1c + t4a + t4b)’ [2.0/2.0] 6.0
Elemendid: 4 x NOT, 8 x 2-AND, 1 x 3-AND, 4 x 2-OR, 1 x 3-OR, 2 x 3-NOR
Pindala: 4 * 1.5 +8 * 2.0 + 1 * 2.5 + 4 * 2.0 + 1 * 2.5 + 2 * 2.0 = 39
Kriitiline tee 8.0
Juht 1 võrreldes pindala suurenes, kriitiline tee vähenes.
Juht 2 võrreldes pindala vähenes, kriitiline tee jäi samaks.

Optimeerimine

Esialgu proovin optimeerida varianti #1, sest selle suurus oli parem kui tuumadega variandil (#2).
Eesmärgiks on lahti saada kallitest elementidest – invertorid, AND ja OR elemendid. Ning NAND on parem kui NOR. Teisenduste aluseks on DeMorgani ja topelteituse seadused: (x’ + y’) = (x y)’, (x’y’) = (x+y)’ ja (x’)’ = x.
Üldjoontes toimub teisendus selliselt , et nii AND kui ka OR elemendid muudetakse NAND elementideks – xy + wz = ((xy)’ (wz)’)’. Sisendmuutujate inverteerimisest lahti saamiseks sobivad järgmised teisendused (otse- ja inverteeritud väärtuste kombinatsioonid):
a) x y z' = ( x y ) z' = ( ( x y )' + (z')' )' = ( ( x y )' + z )' 
b) x y' z' = x ( y' z' ) = x ( y + z )' 
c) x' y' z' = ( x + y + z)'
Teisendused on teostatud implikantide gruppide kaupa. Paaril korral on esitatud alternatiivid koos võrdlusega.
x1i = x1' ===> x1i = (x1 & x1)' [1.0/1.0] 1.0
x2i = x2' ===> x2i = (x2 & x2)' [1.0/1.0] 1.0
x3i = x3' ===> x3i = (x3 & x3)' [1.0/1.0] 1.0
x4i = x4' ===> x4i = (x4 & x4)' [1.0/1.0] 1.0
t1 = x3i & x4i ===> t1 = (x3 + x4)' [1.5/1.5] 1.5
t2 = x1i & x3 ===> t2i = (x1i & x3)' [1.0/1.0] 2.0
t3 = x2i & x3 & x4 ===> t3i = (x2i & x3 & x4)' [1.5/1.5] 2.5
t4 = x1i & x2i ===> t4i = (x1i & x2i)' [1.0/1.0] 2.0
t5 = x1 & x3i ===> t5 = (x1i + x3)' [1.5/1.5] 2.5
t6 = x2 & x3i ===> t6 = (x2i + x3)' [1.5/1.5] 2.5
t7 = x2 & x4i ===> t7 = (x2i + x4)' [1.5/1.5] 2.5
t8 = x1i & x4i ===> t8x = (x1 + x4)’ [1.5/1.5] 1.5
t8i = (t8x)' [1.5/1.5] 3.0
[Kaotab x4 inversiooni]
t38 = t3 + t8 ===> t38 = (t3i & t8i)' [1.0/1.0] 4.0
y1 = (t38 + t6 + t7)’ ===> y1 = (t38 + t6 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0
y2 = t38 + t1 + t4 ===> t381i= (t38 + t1)’ [1.5/1.5] 5.5
y2 = (t381i & t4i)’ [1.0/1.0] 6.5
y3 = t2 + t5 + t6 ===> t56i = (t5 + t6)’ [1.5/1.5] 4.0
y3 = (t2i & t56i)’ [1.5/1.5] 3.5
y4 = (t3 + t5 + t7)’ ===> t3 = (t3i & t3i)’ [1.0/1.0] 4.0
y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.5

Tulemus #1

x1i = (x1 & x1)' [1.0/1.0] 1.0
x2i = (x2 & x2)' [1.0/1.0] 1.0
t1 = (x3 + x4)' [1.5/1.5] 1.5
t2i = (x1i & x3)' [1.0/1.0] 2.0
t3i = (x2i & x3 & x4)' [1.5/1.5] 2.5
t4i = (x1i & x2i)' [1.0/1.0] 2.0
t5 = (x1i + x3)' [1.5/1.5] 2.5
t6 = (x2i + x3)' [1.5/1.5] 2.5
t7 = (x2i + x4)' [1.5/1.5] 2.5
t8x = (x1 + x4)’ [1.5/1.5] 1.5
t8i = (t8x & t8x)’ [1.0/1.0] 2.5
t38 = (t3i & t8i)' [1.0/1.0] 3.5
t381i= (t38 + t1)’ [1.5/1.5] 5.0
t56i = (t5 + t6)’ [1.5/1.5] 4.0
t3 = (t3i & t3i)’ [1.0/1.0] 4.0
y1 = (t38 + t6 + t7)’ [2.0/2.0] 6.0
y2 = (t381i & t4i)’ [1.0/1.0] 6.0
y3 = (t2i & t56i)’ [1.5/1.5] 3.5
y4 = (t3 + t5 + t7)’ [2.0/2.0] 6.5
Elemendid: 7 x 2-NAND, 7 x 2-NOR, 1 x 3-NAND, 2 x 3-NOR
Suurus: 7 * 1 + 7 * 1.5 + 1 * 1.5 + 2 * 2.0 = 23
Kriitiline tee: 6.5
Kokku: 17 elementi (+ 0% esialgsega võrreldes), suurus 23 (-29.9% esialgsega võrreldes), kriitiline tee 6.5 (-23.5%)

Valideerimine

VHDL koodid

Tõeväärtustabel

------------------------------------------------------------------------
-- IAY0150 - Homework #1. Truth table
------------------------------------------------------------------------
library IEEE; use IEEE.std_logic_1164.all;
entity f_system is
port ( x1, x2, x3, x4: in std_logic;
y1, y2, y3, y4: out std_logic );
end entity f_system;
library IEEE; use IEEE.std_logic_1164.all;
architecture tabel of f_system is
begin
process (x1, x2, x3, x4)
variable in_word, out_word: std_logic_vector (3 downto 0);
begin
in_word := x1 & x2 & x3 & x4;
case in_word is
when "0000" => out_word := "0101";
when "0001" => out_word := "11-1";
when "0010" => out_word := "01-1";
when "0011" => out_word := "0-1-";
when "0100" => out_word := "-110";
when "0101" => out_word := "0011";
when "0110" => out_word := "011-";
when "0111" => out_word := "1-11";
when "1000" => out_word := "1110";
when "1001" => out_word := "10-0";
when "1010" => out_word := "1-01";
when "1011" => out_word := "-100";
when "1100" => out_word := "0-10";
when "1101" => out_word := "-010";
when "1110" => out_word := "00--";
when "1111" => out_word := "1001";
when others => out_word := "----";
end case;
y1
Vasakule Paremale
IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #1 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #2 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #3 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #4 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #5 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #6 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #7 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #8 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #9 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #10 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #11 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #12 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #13 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #14 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #15 IAY0150 - Digitaalsüsteemid I kodutöö #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vanapapi Õppematerjali autor
Digitaalsüsteemide I kodutöö tehtud Ellervee näite põhjal. Üleslaadimise hektel hinne teadmata.

Sarnased õppematerjalid

IAY0150 - Digitaalsüsteemid praktikumi ülesanne
20
docx

IAY0150 - Digitaalsüsteemid praktikumi ülesanne

Kokkuvõte Töö eesmärgiks olnud poe nutika süsteemi minimaalne juhtloogika sai loodud ja samuti simulatsiooni teel valideeritud. Lähteülesande kaudu loodi tõeväärtustabel, mis minimeeriti espresso abil ja valmistati VHDL koodid. Järnes VHDL koodide abil väljundfunktsioonide valideerimine. Kõikideks väljunditeks piisas ühest bitist. Suurimaid raskusi valmistas VHDL'i mõistmine ja selle õppimine. Tallinn 2017 Kasutatud kirjandus Aine Digitaalsüsteemid loengu 5/6 materjalid - http://mini.pld.ttu.ee/~lrv/IAY0150/vhdl.pdf VHDL Structural Modeling Style - http://surf-vhdl.com/vhdl-syntax-web-coursehttp://surf- vhdl.com/vhdl-syntax-web-course-surf-vhdl/vhdl-structural-modeling-style/ surf- vhdl/vhdl-structural-modeling-style/ Modelsim õpetus - http://priit.ati.ttu.ee/?page_id=2033 Digitaalsüsteemid I kodutöö näide - http://mini.pld.ttu.ee/~lrv/IAY0150/homework/homework1-example.html Tallinn 2017

Digitaalsüsteemid
Digitaalloogika ja -süsteemid
20
pdf

Digitaalloogika ja -süsteemid

Eesti Infotehnoloogia Kolledž Digitaalloogika ja -süsteemid KODUTÖÖ kaugõpe Eesnimi Perenimi Matrikli nr. 10131846 Õpperühm DK21 Tallinn 2015 1. Leida oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon. Matriklinumber 10131846 on 16nd kujul 9A9986. 16nd kujul matriklinumber on vaja saada 7-kohaliseks. Selleks korrutan: 9A9986 * 7 = 43A32AA Saadud 16ndarvu 7 järguväärtust 0 . . . 15 määravad loogikafunktsiooni 1-de piirkonna. Seega 1-de piirkonda kuuluvad: 2, 3, 4, 10(A). Määramatuspiirkonna leidmiseks tuleb saadud 7-kohalist 16ndarvu korrutada veel niimitu korda 7-ga, kuni korrutamistulemus on 9-järguline: 43A32AA * 7 * 7 * 7 = 5A9F9E1C6. Tekkinud 16ndarvu need järguväärtused 0 . . . 15, mis ei kuulu juba 1-de piirkonda, moodustavad funktsiooni määramatuspiirkonna. Seega määramatuspiirkonda kuuluvad: 1, 5, 6, 9, 12(C), 14(E), 15(F). Ülejäänud arvud vahemikus 0....15 (mis puuduvad nii 1de piirkonnas

Digiloogika
Digitaaltehnika
68
doc

Digitaaltehnika

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Arvusüsteemid..................................................................................................................4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem......................................................................................4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3........

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika konspekt
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

Digitaaltehnika Loengukonspekt Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 1. Arvusüsteemid................................................................................................................. 4 1.1. Kümnendsüsteem......................................................................................................4 1.2. Kahendsüsteem.........................................................................................................4 1.3. Kaheksandsüsteem....................................................................................................4 1.4. Kuueteistkümnend süsteem...................................................................................... 4 1.5. Kahendkodeeritud kümnendsüsteem 8421...............................................................5 1.6. Kahendkodeeritud kümnendsüsteemid 2421 ja liiaga 3......

Digitaaltehnika
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu
Fitness In Soccer
409
pdf

Fitness In Soccer

[email protected] 06 Aug 2018 FITNESS IN SOCCER THE SCIENCE AND PRACTICAL APPLICATION Jan Van Winckel, Werner Helsen, Kenny McMillan, David Tenney, Jean-Pierre Meert, Paul Bradley [email protected] 06 Aug 2018 Isbn-number : 9789082132304 Publisher: Moveo Ergo Sum / Klein-Gelmen Proofreading: Jim Newall Quill Content |Writing, Editing and Web site services http://www.quillsites.co.uk Photos: Jean Leemans and Etienne Claessens Cover and lay-out: Dots & Bits © 2014 Jan Van Winckel Printed and bound at Manipal Technologies Ltd., India All rights reserved. No pa

Kategoriseerimata
Elektroonika Alused
46
doc

Elektroonika Alused

[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdelin

Elektroonika alused
CPM1A Programmable Controllers Operation Manual 1784470
402
pdf

CPM1A Programmable Controllers Operation Manual 1784470

Cat. No. W317-E1-11 SYSMAC CPM1A Programmable Controllers OPERATION MANUAL CPM1A Programmable Controllers Operation Manual Revised October 2007 iv Notice: OMRON products are manufactured for use according to proper procedures by a qualified operator and only for the purposes described in this manual. The following conventions are used to indicate and classify precautions in this manual. Always heed the information provided with them. Failure to heed precautions can result in injury to people or dam- age to property. ! DANGER Indicates an imminently hazardous situation which, if not avoided, will result in death or serious injury. Additionally, there may be severe property damage. ! WARNING Indicates a potentially hazardous situation which, if not avoided, could result in death or serious inju

Automatiseerimistehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun