Alkaanid - referaat

ploom, reeli

Alkaanid - referaat (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Sisukord:

Mis on alkaanid .

Keemilised omadused.

Füüsikalised omadused.

Füsioloogilised omadused.

Alkaanide leidumine.
1.Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2

Alkaani tunnuseks on liide –aan
Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust
Neli esimest alkaani ( metaan , etaan, propaan ja butaan ) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta
Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: ( pentaan – penta, heksaan – heksa jne).
Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan)

Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud . Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks- pruuniks (erinevad naftafraktsioonid).
Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine:

Metaan CH4 –

Propaan C3H8 ja Butaan C4H10

Vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena
Veelduvad toatemperatuuril mõneatmosfäärilise rõhu all.
Vedelgaasi kasutatakse majapidamises ja mootorikütusena

Alkaanid sisalduvad mitmesugustes naftasaadustes – vedelkütustes (bensiin, petrool, diisel) ja määrdeõlides. Lisaks alkaanidele on neis teisigi süsivesinikke, tänapäeva vedelkütustele ja määrdeõlidele lisatakse omaduste parandamiseks muidki orgaanilisi aineid. Parafiin on peamiselt n-alkaanide (C16 – C40) segu.

2.Keemilised omadused.
Alkaanid on tavatingimustel madala reageerimisvõimega, kuna nende molekulides paiknevad üksiksidemed on tugevad ja püsivad.

Reaktsioonivõime tõtstmiseks tuleb kasutada katalüsaatorit või kuumutada.
Alkaanid ei reageeri toatemperatuuril isegi konsentreeritud hapetega ja leelistega.

Täielik põlemine ehk kiire oksüdatsioon
CH4 + 2O2 → CO2 + 2H20

Mittetäielik põlemine ehk aeglane oksüdatsioon
C5H12 + 5O2 → 2CO2 + 6H2O + C ( tahm )

Oksüdeerumine alkoholis
2C2H6 + O2 → 2C2H5OH

Pürolüüs ( krakkimine )
Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks.
C8H18 → temp./katal. → C5H12 + C3H6
3.Alkaanide füüsikalised omadused.
Alkaanide olek sõltub nende süsinike ahela pikkusest
C1 – C4 – toatemperatuuril gaasiliselt
C5 – C15 – toatemperatuuril vedel
C16 – – toatemperatuuril tahkes olekus (e. parafiin)

Tahked ja vedelad alkaanid on veest kergemad. Kuna alkaani molekulidel puudub vastastikmõju vee molekulidega, siis seetõttu on alkaanid vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed.
Hüdrofoobsus – väljendub selles, et vastavad ained ei mõju ega lahustu vees, kuna nad ei moodustu veega vesiniksidemeid.
Gaasilised alkaanid lahustuvad ainult orgaanilisteks lahustiteks
Gaasilised ja tahked alkaanid on lõhutud, kuid vedlatel alkaanidel on bensiinitaoline lõhn
Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega ja kahjustavad närvisüsteemi ja võivad mõjuda surmavalt .
Alkaanid on kergelt süttivad ja plahvatusohtlikud.

4.Füsioloogilised omadused.

Alkaanid on intersed (s.t. neamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldsegi mitte)
Alkaanide aurud /gaasid ei ole elusorganismile ohutud
Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme
Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud
Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses

5.Alkaanide leidumine:

Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas , kaevandusgas
Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena.
Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel (üks lehm võib ööpäevas keskkonda paisata ligi 500 liitrit metaani).
Org. jäätmeid hermeetiliselt kääritades saadakse biogaasi
Toornaftas sisaldub 65% metaani, mida saadakse destilleerimise teel.
Sünteetiline saamine: Vesinik juhitakse kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte, nii saab metaani.

Referaadi kirjutamisel kasutatud ja materjal:
http://et.wikipedia.org/wik i
http://www.annaabi.com/gymnaasium.html
http://www.google.ee/search?q=alkaanid&ie=UTF-8&hl=et

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

reeli ploom Õppematerjali autor

alkaanid omadused

Kasutatud allikad

https://www.google.ee/search?q=alkaanid&ie=UTF-8&hl=et

Sarnased õppematerjalid

doc

Alkaanide tabel ja põhjalik kirjeldus

C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül C6H14 Heksaan C6H13 Heksüül C7H16 Heptaan C7H15 Heptüül C8H18 Oktaan C8H17 Oktüül C9H20 Nonaan C9H19 Nonüül C10H22 Dekaan C10H21 Deküül · Alkaani tunnuseks on liide aan · Sõnatüvi kirjeldab süsinikahela pikkust · Neli esimest alkaani (metaan, etaan, propaan ja butaan) on triviaalsed ja nned tuleb lihtsalt meelde jätta · Alates C5 kasutatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvisid: (pentaan penta, heksaan heksa jne). · Tsüklilist ahelat tähistab eeslide tsüklo (N: tsüklobutaan)

Keemia

doc

Keemia konspekt

· Polüsahhariidid e polüoosid: · taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. 80. + 38. alkaanid looduses ja nende omadused + metaani omadused. Alkaanid on orgaaniliste ühendite rühm, millesse kuuluvad tsükliteta küllastunud süsivesinikud. Alkaanid on atsüklilised süsivesinikud, mille molekulis on maksimaalne võimalik arv vesinikuaatomeid, nii et nad ei sisalda mitmiksidemeid, vaid üksnes üksiksidemeid ehk sigmasidemeid. Laiemas mõttes arvatakse alkaanide alla ka tsükloalkaanid, mis ei sisalda mitmiksidemeid, kuid sisaldavad tsükleid

Keemia

doc

Orgaanilise keemia sissejuhatus ja alkaanid.

Selle tulemusena 1 elektron s- orbitalilt läheb üle kõrgema energiga p-orbitalile ning nende energiad ühtlustuvad, s.t. läheb üle ergastatud olekusse. Süsinik saab moodustada 4-sidet (neljavalentne). Valentsmudelid tähistavad kolme eri sorti süsiniku aatomit, mis erinevad üksteisest eletronstruktuuri poolest. Süsinikul ja lämmastikul on 3 valentsolekut, hapnikul 2 ning vesinikul 1. -(valents näitab, mitu sidet võib aatomil olla) ALKAANID TETRAEEDRILINE SÜSINIK sp³-süsinik on tetraeedriline süsinik. Lihtsaim näide on mentaan CH H H C H H Süsinikahel olukord, kus mitu tetraeedrilist süsinikku on omavahel seotud. · Sirge ehk lineaarne · Hargnemata · Hargnev (min. 4 süsinikuaatomit) · Tsükliline (min. 3 C-aatomit)

Keemia

docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

rekursiooni- ja keerukusteooria

odt

Orgaanilised Ühendid

C4H10 butaan C8H18 oktaan 7. Alkaanide leidumine looduses. Metaan- maagaasi koostises. Propaan vedelgaasi koostises. 8. Osata kirjutada alkaanide süstemaatilisi nimetusi, kui on antud struktuurivalem. Hargneva ahela puhul nimetused: CH3 -CH3 metüül ; -CH2CH3 etüül ; -CH2CH2CH3 propüül ; CH CH3 - isopropüül 9. Osata kirjutada alkaani struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 10. Osata kirjutada isomeeride struktuurivalemit, kui nimetus on antud. 11. Teada aine struktuuri ja omaduste vahelist seost. ................................................................................................................................................................ ...............................................................................................................................................................

Keemia

doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H

Analüütiline keemia

doc

Orgaaniline keemia

Keemia

doc

Keemia 11 kl. arvestused

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kõik küllastunud süsivesinikud ja alifaatsed ühendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid põlevad õhus, moodustades süsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kõiki v.a metaani, saadakse naftast. Mõnede alkaanide füüsikalisi omadusi: Üh. nimetus Molekuli valem Struktuurivalem Olek 25 oC Keemistemperatuur oC juures Metaan CH4 CH4 gaas - 161, 5

Keemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk