Raad puudus, linna juhtis linnafoogt. 1300. a oli Paides: Kodanikke esindasid bürgermeistrid 360 hoonet 3 kirikut P a i d e Ta r t u l i i t , u u s R i i a p e a p i i s k o p Taani Eestimaa vasallid, SaareLääne piiskop koos 21.02.1304 üleLiivimaaline liit toomkapiitli ja vassallidega ning ka Tartu piiskop koos toomkapiitli ja vasallidega Riia vastu 21.03.1304 uus Riia peapiiskop Friedrich von Pernstein, ordu tõsine Toimumiskoht kas Paide või vastane Tartu Ordu oli eestvedaja Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4
1. Katedraal- piiskopkonna peakirik, kus asub piiskopi troon e kateeder; toomkirik. 2. Tonsuur- paljakspöetud lagipea, vaimuliku seisuse tunnus. 3. Tsölibaat- vaimulike abielukeeld. 4. Toomkapiitel- toomkiriku juures tegutsev kõrgemate vaimulike (toomhärrade) kogu. 5. Toomhärra- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 6. Kardinal- paavsti nõuandja, kellel on õigus valida järgmine paavst. 7. Kuuria- paavsti õukond. 8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki,
skraa - (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. seek - pidalitõbiste varjupaik. leepra - pidalitõbi sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek. visitatsioon - kirikukatsumine toomkirik - piiskopikirik (katedraal) toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. toomhärra e kanoonik - toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. toompraost - toomkapiitli juhataja, tegeles ka piiskopkonna majandusasjadega. stiftifoogt - tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid. missa - katoliiklik jumalateenistus
Lääne- Euroopa ristiusukiriku kujunemine 1. Teema olulisemad mõisted: Cinstantinius Suur, Milano edikt, misjonärid, Patrick, Püha Bonifatius, piiskop, kateeder, katedraal, kaanon, kanoonid, toomkapiitli, visitatsioon,preester, kümnis, piibel, Vana Testament, Uus Testament, munk Hieronymus, kirikuisad: Ambrosius, Hieronymus ja Augustinus. Sakremendid, Petrus Lombardus, missa. Paavstiriik ehk Kirikuriik, Gregorius I Suur. 2. Panus kultuuri: Kristluse keskusteks olid peamiselt linnad, enamiks maapiirkondi aga ristiusustamata. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli väga pikk protsess ning toimus sageli vallutuse käigus. Iirimaale rajati
sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Tallinna Dominiiklaste kloostri ristikäik · Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Püha Nikolause kujutis Tallinna Niguliste kiriku altari pärast. · Kirikute ja altarite nimipühakute järgi otsustades olid keskajal Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt.). Linnade kirikuelu, millest on rohkem andmeid, sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus.
21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus. 22. Skraa-(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 23. Šedööver-meistritöö 24. Gild-kaupmeeste või tsunftide ühendus 25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek. 26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust 27. Toomkapiitel- kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. 28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. 29. Reformatsioon- usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku 30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti
loonusandamid juba enne 13. sajandit mille põhiliselt moodustas viljakümnis,linnuste ehitamine ning hilisem korrashoid, vakuandamid,hinnus,teoorjus,mõisategu,raharent. II leht. Vana-Liivimaa Linnad, kaubandus, hariduselu, vaimuelu Defineeri, iseloomusta: Toomkapiitel: Piiskopide nõuandev organ, kõrgem vaimulik kogu iseseisva vaja ja kassaga, tegutses piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud,
suured hooned (kirkikud) - sümboliseerivad Jumala ja Jeesuse võimu piiskopid ja toomkapiitel tartu, saare-lääne ja tallinna piiskop tallinnas puudus ilmalik võim toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu
formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnal oli oma kaitsepühak. (Eesti kohanimedes äratuntavad: Harju-Madise,Järva-jaani,Kadrina jne).
............................................LK 10 Koolide tekkimine linnades Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare Lääne piiskopkonnaks. Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist (toom)skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks. Esimesed toomkoolid Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus
Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a.) leping mille alusel vallutajad Eesti ala ära jagasid. - maapäev- nelja seisuse koosviibimised, kus otsustati välispoliitilisi küsimusi, määrati kindlaks maksud, püüti lahendada omavahelisi tülisi, arutati talupoegade probleemide üle jne. - kodukariõigus- mõisnike õigus oma talupoegi karistada. - toomkapiitel- kirikunõukogu - toomhärra- toomkapiitli liige, toomhärrassi oli tavaliselt 12 - missa- pidulik jumalateenistus - visitatsioon- kirikuelu kihelkonniti kontrollimine. - reformatsioon- usupuhastus, mille käigus asendati Katolik usk Luteri usu vastu. - pildirüüste- reformatsiooniga kaasnes, see et inimesed tungisid kirikutesse ja purustasid sealseid pühakujusi ja puhapilte. Hävitati ära palju väärtuslikke esemeid. - munk- meessoost isik kes oli ennast ühendanud usule, loobus maisetest rõõmudest
ja kaupmehesellid ühenduses. Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13. Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14. Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16
Reims Reimsi katedraal omandas kõrgema staatuse tänu funktsioonile Prantsuse kuningate kroonimiskirikuna. Seetõttu peegeldavad iga selle portaali skulpturaalsed kaunistused vastava ajastu peapiiskopi poliitilist mõjuvõimu. Lõunatransepti portaal võimaldas otsest läbipääsu piiskopi paleest peaaltari nelitise ja presbüteeriumini. See oli peapiikopi erasissekäik ning seetõttu ei kaunistatud seda eriti uhkelt. Seevastu toomkapiitli ristikäiguga külgnev ning selle poolt ka ümbritsetud põhjapoolne transept oli kavandatud ülima suurejoonelisusega, mida sellele vastavalt ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest väga ebatavalised. Vasakul
ja poliitiline liit. Juhtlinnaks oli Lübeck. Eesti linnadest kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. kirikukihelkond- Territoriaalne kogudus, mida teenisid koguduspreestrid. Igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. toomkapiitel- Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. kerjusmungad- Katoliku mungaordude liikmed, kelle kloostreil puudub varandus, elavad annetustest. Põhitegevuseks jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. reformatsioon- Ehk usupuhastus, mille algatas Martin Luther 1517.a. Eesmärgil levitada kristilikku usku. Eestisse ehk siis Tallinna jõudis usupuhastus läbi Riia 1523.a. pildirüüste- Tallinnas 1524.a. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev
nemad otse paavstile, pealegi piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. · Jõuti kodusõdadeni. · Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. See andis Rooma kirikule ülihea võimaluse kohalike jõududega manipuleerida ning nõudis tüli osapooltelt suuri välja minekuid ühesõnaga sai neid petta ja kõikke välja meelitada. · Paavstidel oli õigus piiskoppe ametisse nimetada -> toimusid pidevad võitlusused toomkapiitli ja Saksa ordu esitatud kandidaatide vahel. · Roomas oli seljatagune kindlustatud, ordu surus Liivimaal oma tahtmise jõugaläbi. · Piiskopid ei põlanud abi küsida. Maaisandate omavaheliste suhete teravnemine. · Kõige tervamaks läks olukord 15.sajandi lõpul, kui Saksa ordul õnnestus saavutada endale meelepäraste kandidaatide määramine nii Riia kui ka Saare-Lääne piiskopitoolile. -> nüüd oli palju ordu toetajaid, niiet tekkis
Alguses olid kõik katoliiklikud jumalateenistused üle terve Euroopa ladinakeelsed ja alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka
72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 76. Toomkirik piiskopikirik 77. Klooster kiriku, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79
reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud. Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli ning see langetas otsuse, et naine tuleb poolelioleva kirikukabeli seina sisse müürida elusalt, toomhärra aga lossi vangikongis näljasurma peab vastu võtma. Ngu käsk oli, lasti seina õõnsus teha ning õnnetu tütarlaps pandi sinna sisse, talle anti kaasa tükk leiba ja kruus vett, siis müüriti avaus kiiresti kinni. Lühikest aega kuuldus veel tüdruku appihüüdeid kuni ta kustus. Aga tütarlapse hing ei saanud rahu ja nii käib ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli
Kui ta kohale jõudis olis seal ainult teenijanna, kes oli väga ebaviisakas temaga. Niisiis ta ässitas oma jutuga veidi talupoegi tema vastu. Hiljem tuli see välja ja prior oli väga vihane. Munk kohtus raehärra Nevega, kes rääkis tall kloostris oleva poisi elust ja miks teda tahetakse mungaks teha.Tuli välja,et poisi vanematel jäi peale surma kolm maja linnas ja üks Toompeal ,mis poisile kuuluvad aga sugulased sõlmisid toomkapiitli preestriga kokkuleppe,et kui poiss mungaks saab ,saavad nemad kõik endale. Nad lubasid ja suuri annetusi kloostrile.Klooster tahtis igat võimalikku valdust endale linnas. Niisiis tahtis,Nevel,et keegi kloostri munkadest aitaks poisil kloostrist põgeneda. Poiss põgenes. Hiljem läks ta von Zapfe juurde ,kuna ta palus oma tütre Agathe nunnaks saamise jaoks rekomandatsiooni.Munk oli nõus. Agathe oli väga noor ja ta ei teadnud elust ja nunnaks olemisest midagi.
tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p Gild oli ametialane ühendus, mis kaitses ja ühendas oma liikmeid 30. -Mis oli skraa? 1p Skraa on iga tsunfti põhikiri 31. -Kes oli skolastik keskaegsel Liivimaal? 1p Skolastik toomhärrast toomkapiitli (toomkooli toomkorikute juurest) juhataja 32. -Kuidas püüti kirikut reformeerida 15.-16. sajandil? 2p 15. saj. Reformipüüdlused püüdsid tuua uuendusi kirikusse(emakeelsed jutlused). 16. saj. algatas Saare-Lääne piiskop Johannes Orgas ja Hohannes Zyvel visitatsiooni ehk kirikukatsumise korra, samuti korraldas sinode maarahva õpitamiseks. Olid olemas ka materjalid katekismuse õpetamiseks eesti keeles. Kahjuks jäid need tööd pooleli.
Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaalina. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul. Pilt 3 Kokkuvõte Linnused olid muinasajal heaks kaitseks ründajate eest.
see suhe pigem formaalne ja kontrolli all. Tallinna piiskopid osalesid hoopis Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskop kuulus maa külge, mida nad valitsesid, olles kristliku maailmapildi kandjad. Tihti olid piiskopid võõramaalased, seega olid neil rikkalikumad maailmavaated ning arenenum kultuurikogemus. Tallinnas, Haapsalus, Tartus, Riias ja Aizputes peeti jumalateenistusi toomhärrade poolt, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. 15. sajandi alguse üldkiriklikud reformipüüdlused mõjutasid ka Liivimaad. Vaimulikelt hakati nõudma rangemaid elukombeid, rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, kristlike tavade tähendust. 16. sajandi algul tegid Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja Johannes Kyvel katse kirikuelu kindlustamiseks. Nad hakkasid korraldama oma piiskopkonnas visitatsioone ja sinodeid, kus anti täpsemaid juhtnööre maarahva õpetamiseks. 1517. aastal oli neil juba
Maale kogudusekirikute rajamine kaasnes ristiusustamisega Esimesed neist ehitati 5. saj Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalate astmete vaimulikke , kes olid kantud selle linna vimulikkonna nimekirja kaanonisse Sellest tulnud ka kanoonikute nimetus Hiljem moodustasid kanoonikud piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli koosnes tavaliselt 12 kanoonikut (12 kristuse apostli järgi) Piiskopi ülesandeks oli : preestrite ametissepühitsemine ristitute konfirmeerimine kiriklike toimetuste juures kasutava õli pühitsemine altarite pühitsemine kirikute ja kabelite sisseõnnistamine verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine vaimulike kontrollimine
Birgitta emakloostri eeskujul. Kloosterkirik pühitseti 1435. aastal ja see ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast. Keskajal olid Eestis enam austatud hansaruumis populaarsed pühakud ning Saksa Ordu meelispühakud (Maarja, Nikolaus, Georg, Katariina, Antonius, Barbara, Dorothea, Gertrud jt). Linnade kirikuelu sarnanes Saksa linnadega nagu kogu muu siinne linnaelu korraldus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud. Nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit ja vaimulikku ning muretsesid
Tsunft- ametialade kaupa koondusid linnakäsitöölised nendesse ühendustesse Skraa- tsunfti põhikiri Gild- kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust Hansa Liit- hansa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Tallinn tartu viljandi uus pärnu olid hansaliidu liikmed toomkapiitel, toomkirikutes pidasid jumalateenistusi krgemad vaimulikud- toomhärrad, kes osalesid piiskopkonna valitsemiselja moodustasid toomkapiitli. M. Luther algatas usupuhastuse 1517 wittenbergis. Liivimaale jõudsid jutustajad juba 1523 ja leidsid väga kiiresti poolelehoidjaid. Jutustati evangeeliumiusku, s t õndsakssaamist ainult jumala armust usu läbi ja kristliku usu põhinemist üksnes pühakirjal. Nende töö kandis vilja, seda enam et linnakodanikud olid juba eelnevalt maaisandatest piiskoppide või munkade suhtes kriitiliselt meelestatud. Kui mungad astusid välja traditsioonilise õpetuse kaitseks, vals see ainult õli tulle
Edelatiivas, saalruumi all asus üks kalorifeer sooja õhu kütteseadeldis (teine samasugune oli piiskopi keskmise eluruumi all). Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mõnikord ka piiskopkonna valitsuse - kõrgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. 20. sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Kabel Pidurefektooriumi kõrval konvendihoone lõunanurgas paiknev kabel on kõrgeim ruum linnuses
universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi) , kus andsid täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Reformatsioon-ehk usupuhastuse algatas Martin Luther 1517
Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Tartu kaubanduslikult tagamaaks olid eelkõige Pihkva ja Novgorod. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa liidu liikmed. Hansa liidu tähtsamaid kaubanduskontoreid asus Novgorodis. 7. Piiskoppide keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Jumalateenistused toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik
5. Reformatsioon ja vaimuelu · Piiskopid, kes olid sageli võõramaalased, vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. · Toomkapiitel piiskopi kõrval seisev iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga, mis moodustus toomhärradest. Selle ülesandeks oli piiskopi nõustamine ja koolihariduse andmine. · Toomhärradeks võisid saada kohalike aadliperekondade pojad või linlaste järeltulijad, kellel oli ülikooliharidus. · Skolastik toomhärrast toomkapiitli juhataja. · Kirikukihelkond territoriaalne kogudus, mida teenisid kogudusepreestrid. · Sinod vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhiseid maarahva õpetamiseks. · Visitatsioon kirikukatsumus, kus samuti anti juhiseid maarahva õpetamiseks. · Missa jumalateenistus, preestrilt nõuti lugemisoskust ja tähtsamate palvete tundmist. · Vaimulik ordu ordud, mis olid loonud enda kloostri. Liivimaa aladel
Liivimaa ajalugu 12.sajandi Liivimaa vallutamisest kuni 1583. aastani, kirjeldades Liivi sõja eelset riigi siseolu, elulaadi ja sõjasündmusi. Pilet nr. 5 1. Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Tallinna piiskopid osalesid Riia kiriku ettevõtmistes, seega kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna keskusega Riias. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles. Olid ka erinevad kloostrid: · tsisterlaste ordu · domiiniklaste kerjusmunga ordu · augustiinlaste ordu · frantsisklaste kerjusmungaordu 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika
Liivimaa piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia peapiiskopkonna tasalülitamiseks esitati ordu paavstile nõude, et Riia toomkapiitli limed peavad olema Saksa ordu preestervennad. 1453. Aastast kuni peapiiskopkonna likvideerimiseni kehtis Saksa ordu reegel. Liivimaa poliitilist ebastabiilsust suurendas asjaolu, et võimukandjaks oli kollektiivne instutsioon. 1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks. 1343-1345- Jüriöö ülestõus 1396- Tartu sõda Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385
Peamiselt vahetuskaubandus. Oli ka vahenduskaubandust (kaupa osteti, et seda edasi müüa). 2) Vana-Liivimaa kiriklik korraldus. Ordud ja kloostrid (Õ lk 75-78) Liivimaa kiriklik keskus oli Riia. Luteri usk, üpris tagasihoidlik kirik. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud – piiskoplik peakirik, mille juures asus toomkapiitel. Jutlustusi pidasid toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli – vaimulike nõukogu kiriku juures. Toomkapiitlitel majandas end ise. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, igal kihelkonnakirikul oli oma kaitsepühak. Jumalateenistusi ehk missasid peeti ladina keeles, kuid olid ka rahvakeelsed jutlused. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus, 15. saj üldkiriklikud reformipüüdlused. Koos ristiusuga tulid ka tsistertslased
eest?. Iseloomulik, et reeglina õiguslikus protsessis olid tugevamad peapiiskopid, jõuna oli tugevam aga Ordu. 1366 jõudis vaidlus sinnamaani, et Danskis toimus nõupidamine, sõlmiti kokkuleppe, mille järgi linn anti peapiiskopile tagasi, aga ta pidi loobuma Saksa ordult vande nõudmist. Peapiiskop ei olnud sellega nõus ja nõudis, et leping tühistataks, seda ka tehti. See, et peapiiskopid olid maalt väljas, siis reaalne võim kuulus Saksa Ordule. Riia toomkapiitli poliitiline positsioon ei olnud liiga tugev, sest toomkapiitel elas premonstraatide seaduste järgi. Selle eesmärgiga, et muuta toomhärra koht oma vasalliperekonnadele ahvatlevamaks, reformis Riia toomkapiitli ameti?. Augustinlik reegel aksepteeris toomkapiitlite isiklikke sissetulekuid, ümberkorralduse väliseks märgiks oli ordurõiva ümbervahetamine, võeti kasutusele must Augustinlaste mantel. Vahetult pärast seda Saksa Ordu omakorda esitas nõudmise, et toomkapiitli
koiva-äärsete Turaida liivlaste vanemad. Kokkulepe kinnitati pantvange andes ning liivlased loovutasid piiskopile maatüki, kuhu 1201. aastal rajati Riia linn. 1201. aastal toimusid esimesed läänistused liivlaste maal, samuti Riia kirik sõlmis lepingud zemgalite, kuralaste ja leedulastega. Riia asutamine- 1201. aastal loovutatud piiskopi maatükile rajati Riia linn. Riasse toodi üle Meinhardi rajatud kapiitel, mille kui Riia toomkapiitli etteotsa sai piiskop Alberti vend Engelbert. Kuna piiskopil puudus ilmalik võim, siis seda korraldas mõõgavendade ordu ning hiljem Riia raad. Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude eeskujuks olid kaks suurt Pühal Maal alguse saanud ordut, Templiordu ja johanniitide ordu. Mõõgavennad muutusid kiiresti Liivimaal tugevaks poliitiliseks jõuks, kes
sajandi algusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi määratlemata. Piiskopid soovisid, et ordumeister alluks piiskoppidele või isegi olema neist lausa läänisõltuvuses. Saksa ordu ei soovinud seda kuuldagi. Võitluses sepitseti intriige, mille kohtunikuks oli Rooma paavst, kes lõikas sellest kasu meelitades osapooltelt välja kingitusi, et nood saaks oma soovi. Kuna paavtid nimetasid ametisse ka piiskoppe, toimus ka piiskopitoolide täitmisel võitlus, toomkapiitli ja Saksa ordu kandidaatide vahel. Kui ordu seljatagune oli kaitstud, siis surus ta Liivimaal läbi oma tahtmise, mille peale aga piiskopid palusid abi Euroopa teistelt riikidelt, isegi Leedu vürstidelt. Teravaimaks muutus olukord 15.sajandil, kui ordul õnnestus meeldivad kandidaadid saada nii Saare-Lääne kui ka Riia piiskoptoolidele. Kui kaalukauss hakkas ordu poole kalduma, asus senini sõltumatuks jäänud Dietrich Dameron (Tartu piiskop) otsima
Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa. 15. Katoliku kiriku organisatsioon ja kiriku isade õpetus. - Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piistkoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Esimeseks Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Madalamate astmete vaimulikud moodustasid kanoonikutest. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava ja nõuandva kogu toomkapiitli, mis koosnes tavaliselt 12 kanoonikust.Piiskopi ülesandeks oli preestrite ametissepühitsemine, rivitute konfirmeerimine(leeritmine), kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda
reformatsioonivastased jõud suutsid osa oma endistest positsioonidest säilitada.Selles oli suur panus ordumeister Pettenbergil.Kui Saksa ordu vaimuliku rüütliorduna likvideers,siis Liivi ordu jätkas 1525.aastast alates tegevust iseseisvana. 7.Keskaeg.Haridus ja Kultuur. Haridus - Katoliku kiriku rüppes tegtsesid toomkoolid ja kloostrid.Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad,aga arvatavasti toimus see kõigi kolme toomkapiitli juures - Tartus,Haapsalus ja Tallinnas juba 13.sajandi keskpaigast alates.Enamasti jagasid toomkoolid õpetust tulevastele toomhärradele.Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides.On teada üksikuid eestlastest üliõpilasi,kui varaline seis lubas,siis katolikusüsteem nende võimalusi ei välistanud.Teadaolevalt eestlastest oli silmapaistvam Rostociks õppinud Johann Pulck.Kloostrikoolidest on täpsemaid teadeid ainult Tallinna dominiiklaste ja Kärkna tsisternlaste omadest.15
381 Rooma riigiusk Misjoni levitamine, ristiusustamine (vallutamine; ariaanlus) 5.saj Püha Patrick'u misjon Iirimaal 7.saj lõpul Iiri munkade misjon Britannias (Cantebury keskuseks) Püha Bonifatiuse (elas 680-754) misjon sakslaste seas Briti mukande misjon frankide aladel piiskop preestrite ametisse pühitseja, leeritamine, sinodite ja visitatsioonide korraldamine; piiskopkirik = katedraal kanoonik madalama astme vaimulik, 12 kanoonikut moodustasid toomkapiitli andis nõu piiskopile preestrid jumalateenistus ja sakramentide läbi viimine patronaadi õigus maaisand määras ametisse, piiskop vaid kinnitas sinod piiskopkonna vaimulike koosolek visitatsioon kloostrite ja kirikute külastamine kateeder piiskopi jutlus tool kümnis kiriku maks Õpetus Piibel Vana Testament juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutused, laulud
18. Mis oli Vana Liivimaa peamine tuluallikas ehk ekspordiartikkel? Linakasvatus ja teravili 19. Mõisted: sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek., kirikukatsumine e. Visitatsioon, mis on kiriku kontrollimine, mida korraldasid kirikuelu juhid., toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost (toompraost), kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan. Toomkapiitli olulisimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. 20. Johannes Blankenfeld -oli saksa päritolu Saksa ordu ning Vana-Liivimaa usutegelane, ametnik ja diplomaat, Tallinna ja Tartu piiskop ning Riia peapiiskop. 21. Melchior Hoffmann ja tema tegevus - oli saksa reformatsioonitegelane ja anabaptistide juhte. 1523. aasta lõpus või 1524. aasta alguses siirdus Hoffmann Tartusse. Seal hoidis ta esialgu madalat profiili, tegeledes avalikult vaid kasukavalmistamisega ja
Pilet nr.5 1.Vana-Liivima kiriklik korraldus Liivimaa kui ühtne kiriklik tervik. Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla.Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Maaisandana olid piiskopid seotud Maa külge, mida nad valitsesid. Vaimulikena vahendasid Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Toomkirikud – seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad – kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkondade valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. 2.Läti Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Kroonika on struktuuriliselt jagatud 30-
Katoliku kiriku hierarhia lähtub piiskoppidest, kes esialgu olid koguduse ülevaatajad. 1. Rooma piiskopiks peetakse apostel Peetrust. Tema jutustustoolist kateedrist tuleb ka hilisem piiskopi kiriku nimetus katedraal. Jumalateenistuse tähtsuse suurenemine koondas piiskopi ümber madalamate astmete vaimulikke, kes olid kantud vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Hiljem moodustasid nad piiskopi juurde kuuluva abistava kogu toomkapiitli. Preestrite peamiseks ülesandeks oli pühitsemine. Kuid lisanus veel administratiivseid kohustusi nagu vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid (piiskopkonna vaimulike koosolek, kus tehti teatavaks paavsti ja kirikukogude otsuseid ning jagati vaimulikele korraldus) ja visitatsioone (piiskopi ülevaatus käik kirikutes ja kloostrites). Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Iga vaimulik (nt iga munk) ei olnud preester. Vaimulikke peeti üleval maksudest ja annetustest
Pidurefektoorium kujutab endast kahelöövilist viietraveelist saali,mis esialgu kavandati ilmselt lühemana. Sellest annab tunnistust loodepoolseima piilari teistest erinev kuju. Vlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise vlu. Selgusetuks on jäänud kagupoolseimat piilarit ümbritseva massiivse kaheksatahulise laua funktsioon. Nähtavasti toimusid siin mnikord ka piiskopkonna valitsuse - krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli - istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Nüüd on see kasutusel suurepärase akustikaga kontserdisaalina. Saali ehteks on Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust
Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel - Toomkapiitli ülalpidamiseks oli esialgu määratud piiskopi maadest ühisvaldused. Hiljem anti igale toomhärrale kasutamiseks isiklikud maavaldused. Toomhärra - peakiriku e toomkiriku vaimulikud kanoonikud. Peamine kiriklik kohustus pidulike jumalateenistuste e. missade läbiviimine. Sinod piiskopkonna kõigi vaimulike koosolek - teostas piiskopkonnas vaimulike järelvalvet - ülevaade jumalasõna kuulutamisest, rahva õpetamisest preestrite poolt - arutati usuelu väärnähtusi
Sarnanesid linnadega: elanikkond jagunes kodanikeks ja kodakondseteks; tegutsesid gildid ja valiti bürgermeister (rae juhatuse liikme nimetus). Vaimuelu Kirik Keskused: ühtne keskus Riias, piiskopkonnad SaareLääne, Tartu, Kuramaa ja Riia Piiskopkondade keskustes toomikirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Kõrgemad vaimulikud: toomhärrad, nad pidasid jumalateenistusi, osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli Toomkapiitel koosneb 12 toomhärrast, peamine ül. Piiskopi valimine, piiskopi kõrval iseseisev üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid piiskoppidega hariduse eliidi, neist enamik oli õppinud ülikoolis Toomkool juhatas üks toomhärradest skolastik Kirikukihelkonnad: e. territoriaalsed kogudused, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal ühel oma kaitsepühak. Piiskopkonnad jagunevad kihelkondadeks. Jumalateenistusi e
Liivimaa ühtne kiriklik tervik · Kuigi Põhja-Eesti alad kuulusid keskaja lõpuni Lundi piiskopkonna alla(Rootsi aladel) osalesid Tallinna piiskopid siiski Riia kiriku ettevõtmistes · Maaisandana olid piiskopid seotud MAA külge, mida nad valitsesid · Piiskopkondade keskusteks olid Toomkirikud o Toomkirikud kus olid jumalateenistusi pidasid Toomhärrad kõrgemad vaimulikud, osalesid piiskopkondades o Moodustades toomkapiitli (kõrgem vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12 toomhärrat), piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus oma vara ja kassaga. · Usuelu maal o 97 kihelkonda, keskustes oli kihelkonnakirik (preester) o Kihelkonna kaugemates osades kabelid o Preestreid pidas üleval mõisast makstav kümnis, annetused o 7 sakramenti o Missad ladina keeles (pidulikud) · Liivimaa kirikuelu suurim nuhtlus võimuvõitlus ordu ja piiskoppide vahel o 13
Käsitöögildid olid katuseorganisatsioonid nim. Väike-Gildiks. Traditsioonid tugevdasid liikmete ühtekuuluvust. 13.Käsitöö ja kaubandus. Käsitööharud(rahuldasid kohaliku elanikkonna vajadusi) Tsunftid( õpikojad,turu kaitsmine/hindade kontroll) turu kaitseks piirati meistrite arvu, soodne asend. 14.Vana-Liivimaa kirikukorraldus. Piiskopkondade keskus oli toomkirik, seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Toomkiriku juures oli toomkool. 15.Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus.
(Kuressaare piiskoplinnus, kuupäev puudub). 12 Ristvõlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mis annab ruumile erilise võlu. Neid kannavad neli kaheksatahulist sammast. Kagupoolseimat piilarit ümbritseb massiivne kaheksatahuline laud, mille ümber toimusid mnikord piiskopkonna valitsuse ehk krgemaist vaimulikest koosneva toomkapiitli istungid. XX sajandi algul kohandasid Saaremaa aadlikud saali oma maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Saali ehteks on tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine", mille valmistas tõenäoliselt Lüübekis sündinud ja õppinud puunikerdaja ja maalija Jürgen Dreyer (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub). 2.1.4. Kabel Pidurefektooriumi krval konvendihoone lunanurgas paikneb kabel krgeim ruum linnuses.
Ta alistus küll paavstile, kuid kohapeal omas ta suurt võimu. Talle kuulus ka kiriklik kohtumõistmise võim, mis tähendas ka administratsiooni. Selle järgi oli ta oma diotseesis ülemkohtunik, kelle otsustele võis edasi kaevata ainult paavstile. Aja jooksul tekkis piiskopi juurde kollegiaalne nõuandeasutus- toomkapiitel, mis valis oma liikmed ise. Liikmeid 6-8. tähtsaim amet oli praost, kelle ülesandeks oli väline esindus ja vajaduse korral piiskopi asendamine. Järgmine oli dekaan- toomkapiitli eesistuja, kes ajas toomkapiitli asju ja valvas korra järgi jumalateenistustel. Scoholasticus oli koolikorralduse juht ja ühtlasi toomkooli direktor. Koosseisu kuulusid ka: oeconomus ehk desaurarius, kes oli finantsasjade korraldaja; uksehoidjad, lauljad jne. Piiskopil oli ilmaliku valitsejana õigus teha seadusi ja määrusi; teostada administratsiooni ja toimetada kõiki valitsusakte; kohtumõistmise õigus. Tähtis ametnik piiskopi kõrval oli stiftifoogt
pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi nimetati kõrgemat vaimulike kolleegiumi, mis koosnes reeglina12 toomhärrast e kanootikust. Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini. Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks mõne oma lähikondlastest. Siinsetest kõige järjekindlamalt suutis oma õigust ellu viia Tartu kapiteel, kuigi sealgi oli kolmandik piiskoppidest eri aegadel paavsti määratud. Toomkapiteel oli, piiskopile nõuandvaks organiks kirikuelu juhtimisel ja maa-ala valitsemisel ning tema liikmed tegutsesid sisuliselt riigiametnikena. Kui
maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle, läks samuti üle aadlikele. 12. VANA-LIIVIMAA KIRIKLIK KORRALDUS JA REFORMATSIOON Kiriklik korraldus-Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Riias, Haapsalus ja Aizputes, seal pidasid jumalateenistuse toomhärrad, kes moodustasid toomkapiitli. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudusteks, mida teenisid koguduspreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Kui 13. sajandil suudeti ristisõdade lainel kirikustruktuurid üles ehitada ja rahvas ristida siis järgneva sajandi poliitiline ebastabiilsus andis saavutustele tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse
annaabi.ee 
