Vaimuelu Eestis varauusajal (1)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vaimuelu Eestis
varauusajal
Kohtla-Järve Järve Vene
Gümnaasium
Julia Smirnova
10.B
· Alates 14. sajandi esimesest
poolest on linnaelu varasemast
tunduvalt paremini jälgitav
kirjalikes allikates. Suurenes
kodanikkond, ehitati välja
linnakindlustused ja
tänavatevõrk. Majandustõus
peegeldus ka mõningates
tähelepanuväärsemates
üksiküritustes. Üheks
niisuguseks ettevõtmiseks oli
Pirita kloostri rajamine Tallinna
lähistele 1407. aastal.
· Klooster asutati Lõuna-
Rootsis asuva Vadstena püha
Birgitta emakloostri eeskujul
ning oli mõeldud eeskätt
kaupmeeste vallaliste tütarde
ja leskede jaoks.
· 1435. aastal pühitseti
kloostrikirik, mis ületas
suuruselt kõik Tallinna
kirikud. Tallinna
linnamüüride sees asus küll
juba 13. sajandi keskel rajatud
tsistertslaste püha Miikaeli
nunnaklooster, ent selle
asukad pärinesid valdavalt
Harju-Viru aadliperekondade
seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil
· Pirita kloostri asutamist võib
seega vaadelda mitte ainult
kui kaupmeeskonna
iseteadvuse ning 15. sajandist
hoogustunud pühakutekultuse
tõusu märki, vaid ka kui
taotlust lahendada
linnaelanike, eeskätt
kaupmeeskonna üht
sotsiaalset probleemi --
tagada leskedele ja vallalistele
tütardele seisusekohane
elujärg.
· Liivimaa
reformatsioonieelse
kirikuelu uurimist
raskendab allikate vähesus.
Piiskoppide ja
toomkapiitlite tegevusest on
paremini jälgitav poliitiline
külg, kogudusekirikute ja
kloostrite puhul aga
majanduselu.
· Keskaja lõpul oli Eestis
kokku 12 kloostrit ja
kerjusordude konventi:
tsistertslaste
mungakloostrid Padisel.
Kärknas, nunnakloostrid
Tallinnas ja Lihulas,
dominiiklaste konvendid
Tallinnas ja Tartus, frantsisklaste
konvendid Tartus, Viljandis ja
Rakveres, naistertsiaaride
konvent Tartus ning birgitiinide
klooster Pirital. Vahetult enne
reformatsiooni alustati ka
dominiiklaste konvendi rajamist
Narva. Dominiiklastel tekkis
sageli vastuolusid
kogudusevaimulikega, kuna
kerjusvendade populaarsuse tõttu
kahanesid annetused
kogudusekirikutele.
Tallinna Dominiiklaste kloostri ristikäik
· Eriti teravaks
muutusid vastuolud
1420. aastatel
Tallinnas, mil uue
hooga puhkes
dominiiklaste
konvendi ja
toomkapiitli tüli
koolipidamise õiguse
pärast.
Püha Nikolause kujutis Tallinna
Niguliste kiriku altari pärast.
· Kirikute ja altarite
nimipühakute järgi otsustades
olid keskajal Eestis enam
austatud hansaruumis
populaarsed pühakud ning
Saksa Ordu meelispühakud
(Maarja, Nikolaus, Georg,
Katariina, Antonius, Barbara,
Dorothea, Gertrud jt.).
Linnade kirikuelu, millest on
rohkem andmeid, sarnanes
Saksa linnadega nagu kogu
muu siinne linnaelu korraldus.
Eestimaa pühakute kogu ikoon
· Gildid ja vennaskonnad olid
kirikuga tihedalt seotud, nende
liikmed külastasid ühiselt
jumalateenistusi, pidasid
reeglina üleval üht või mitut
altarit ja vaimulikku,
muretsesid kirikusse
kirikuriistu ja altarimaale.
Tüüpilised olid kerjusmunkade
vastuolud
kogudusevaimulikega, millele
on mitmeid analooge Lääne-
Euroopas.
· Eestlaste usuelust on vähe teateid, küll aga
võib arvata, et katoliku kiriku tähelepanu
nn. mittesakslastele oli vähemalt linnades
üsna suur. Tallinnas peeti kõigis linna
kirikutes ja kloostrites alamsaksakeelsete
jutluste kõrval ka eestikeelseid. Teiste
linnade kohta pole selgeid teateid, ent
tõenäoliselt oli olukord seal samalaadne.
Maal püsisid paganlikud kombed nagu
mittekiriklikud abielud ja matused ning
loodusobjektide austamine kogu keskaja
vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need
tavad tugevasti põimunud katoliiklusega.
Selleks ajaks hakkasid põliselanikud
kasutama ka valdavalt kristlikke nimesid.
Infot võtsin:
· http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1
Pildid leidsin:
· http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Ees
· http://uuseesti.ee/wp-
content/uploads/2010/08/PiritaKlooster.jpg
· http://www.orthodox.ee/estsvjat/image/sobor_m.jpg
· http://2.bp.blogspot.com/_BjU6XKahsms/TJhp6RQe4WI/A
AAAAAAACKI/kwxc_AreJ54/s320/R120676.jpg
· http://static.epl.ee/pildid/2006/normal/39159.jpg
· http://www.feeling24.ee/static/image/1uudiskirjad/oktoo
ber2010/Maiden%20with%20guests%20(1).jpg
Tänan kuulamise eest!
Slideshow
Sarnased õppematerjalid
12
docx
Kirikute ja kloostrite teke ning tegevus keskaegses Eestis
linnade järel koos piiskoppidega kolmandaks-neljandaks majanduslikuks ja
ideoloogiliseks jõuks keskaegsel Eestimaal. Samasugust rolli etendasid kloostrid ka
keskaegses ehituspärandis, olles vaieldamatult üks ehituskunstilisi dominante nii
3
linnaansamblis kui ka maastikupildis. Oli ju dominiiklaste kloostrikirik pikim (67 m)
sakraalhoone Eestis, Pirita kirik oma 1360 m suuruse põrandapinna aga mahult suurim
2
paearhitektuuri alal. Suurimate omataoliste hulgas Liivimaal olid ka tsistertslaste
linnuskloostrid Kärknas ja Padisel.
Luterlikust liikumisest tulenenud reformatsiooni (1524) elasid kloostrid üle erinevalt.
Vahetult selle käigus aeti laiali, rüüstati ja suleti dominiiklase kloostrikonvendid Tallinnas,
Tartus ja Narvas. Sama saatus tabas ka Tartu frantsisklasi.
6
rtf
keskaeg: Mungaordud Eestis
arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja
Meister Eckhart.
Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati
suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad
tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda.
Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu
oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid
kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse
tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma
eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid
rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi
need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest
poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13.
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid