Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskaja mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa- Rooma riigis 
2. Liivi ordu-katoliku  rüütliordu ,Saksa ordu  Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel  1237 –1562.
3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus
4. Maamarssal - Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik -sõjajõudude juht
5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi .
6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud
7. Preestervennad- vaimulikud , kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks
8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus , mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda.
9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses.
10. Riia peapiiskop -oli aastatel 1253- 1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile
11. Vaheriik-
12. Saule lahing- 1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel
13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku.
14. Jäälahing-5. aprillil  1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava  Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel.
15. Vana-Liivimaa maapäev -seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.
16. Linnaõigus -reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas
17. Raad-linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu
18. Bürgermeister- rae juhatuse liikme nimetus.
19. Sündik-linnajurist
20. Linnafoogt-maahärra esindaja linna rae juures.
21. Tsunft-ühe käsitööala meistrite ühendus.
22. Skraa -(rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri.
23. Šedööver -meistritöö
24. Gild -kaupmeeste või tsunftide ühendus
25. Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek.
26. Visitatsioon- piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust
27. Toomkapiitel - kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.
28. Kanoonik- toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine . Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud.
29. Reformatsioon - usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algata­tud katoliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Refor­matsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-­Euroopas katoliku kirikust lahku
30. Pildirüüsted-reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid ja avaldati toetust usupuhastusele
31. Mõis-suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad
32. Adramaa- maamõõduühik,adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga
33. Vakuraamat -raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu.
34. Pärisorjus -talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi
35. Sunnismaisus -talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid
36. Adratalupoeg- talupoeg , kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi
37. Üksjalg-talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad
38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses
39. Vabatalupoeg -talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud
40. Vabadik- maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg
41. Trääl -võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori
42. Loonusrent -esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam , mis võis olla igal aastal erinev
43. Teorent- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. 
44. Kümnis -spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke, mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist
45. Hinnus-püsiva suurusega naturaalmaks
46. Nädalategu-kindel arv tööpäevi mõisa põldudel rakmepäevade või jalapäevade näol
47. Talgud-hooajaliste tööde kiireks lõpetamiseks mõeldud töö, mille puhul talgulised olid mõisa leival ning neid kostitati õhtul
48. Vakupidu -talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korralda­ti maksude kogumiseks
49. Kubjas-talupojast ametiisik , mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega .
50. Sundija-tülide lahendaja, kohtumõistja
Keskaja mõisted #1 Keskaja mõisted #2 Keskaja mõisted #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liiisuuu Õppematerjali autor
Mõistete selgitus kõikidele mõistetele, mis on seotud keskaja riigiga ja selle korraldamisega

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo mõisted-isikud
5
doc

Ajaloo mõisted, isikud

1. Paleoliitikum ­vanem kiviaeg, inimese kujunemine ­ u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum ­ keskmine kiviaeg, u 9000 a ­ u 5000 a eKr 3. Neoliitikum ­ noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur ­ esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur ­ u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur ­ u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur.

Ajalugu
Keskaeg eesti ajalugu
2
docx

Keskaeg eesti ajalugu

Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine ­ maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp ­ 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne ja piisavalt jõukas. Vasallide side oma läänivaldustega oli alguses üsna nõrk

Ajalugu
EESTIMAA KESKAEG
4
docx

EESTIMAA KESKAEG

EESTIMAA KESKAEG ristisõda- Ristisõjad toimusid Euroopas 1036-1291.a. Need olid katoliku kiriku organiseeritud ja Rooma paavsti poolt heaks kiidetud eesmärgid eesmärgiga kaitsa või levitada ristiusku. Liivimaa ristisõda- 1198-1920.a. paganlike liivlaste vallutamine ja ristiusustamine. Ristisõdijatest Riia peapiiskopkonna Mõõgavendade orduga ühinesid veel saksa kaupmehed et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põ

Ajalugu
Ajalugu I kursus
13
docx

Ajalugu I kursus

• tööriistad (sirp, karuäkke, ader) • keskajal mehaaniliste veskite ehitamine •3-välja süsteem • keskajal suurenes viljakasvatus metsa arvelt, hakati ka talirukist kasutama •muinasajal võeti kasutusele rukis, keskajal talirukis Muinasaja lõpp ja keskaja algus põllumajanduses Keskaegsed linnad ja kaubandus Linnad = käsitöö -ja kaubanduskeskused Linnaõigus – õigusnormide kogu, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguste kaitse Õigus Eesti linnades – Lübecki õigus, Riia õigus, piiskopi õigus Linna kodanik – võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu Kodaniku kohustused: • vahiteenistus linnamüüril

10.klassi ajalugu
Keskaeg eestis
2
docx

Keskaeg eestis

LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ­ ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond ­ kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu piiskop, kuulusid U

Ajalugu
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest
3
doc

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest

Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine ­ algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - k

Ajalugu
Üleminek muinasajast keskaega-Vana-Liivimaa valitsejad-Talurahva olukord
16
doc

Üleminek muinasajast keskaega. Vana-Liivimaa valitsejad. Talurahva olukord

2. Tööriistad: poolvikat, ader, raglid, kõblas, äke, vikat, sirp. 3. Maaviljelus: kolmeväljasüsteem 4. Karjakasvatus: lambad, lehm, sead, hobused, härjad Eluolu: 1. Rahvastik: 150 000-180 000 inimest, enamik talupojad 2. Elamu: rehielamu 3. Usund: katolikuusk, paganlus Kihistumine: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba, vabadik, sulased/teenijad, trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul. Jäi samaks Muutus Kolmeväljasüsteem Eestis kujunes läänisüsteem Maad mõõdeti adramaades Võetakse kasutusele vesiveskid Põlluharimisvahendid samad (ader, kõblas) Talupoegade süvenev kihistumine Peamised tegevusala põlluharimine Eestlased pidid maksma uutele isandatele koormisi ja tegema teotööd

Ajalugu
Eestimaa keskaeg
11
doc

Eestimaa keskaeg

c) Käsitöö · Tsunft ­ käsitöömeistrite kutseühing · Skraa ­ tsunfti põhikiri · Väikegild ­ tsunftide ühendus (Tln oli 2 väikegildi-Kanuti gild koondas peamiselt sakslasi, Oleviste gind koondas eestlastest käsitöölasi) d) Gildide tähtsus · Kaitses liikmete huvisid · Abistas ja toetas häda korral · Korrandas seltsielu ja pidusid (Papagoilaskmine, maikrahvi valimine) Usuelu, haridus ja kultuur keskaja Eestis 1. Kirikukorraldus a) Riia peapiiskop b) piiskopid · Toomkapiitel ­ nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) · Missad ­ pidulikud jumalateenistused · Liturgia ­ missa sõnalis-muusikaline osa c) Kihelkonnapreestrid ­ usuelu korraldajad maal · 16 saj 97 kihelkonda · Kihelkonnakeskuseks kirik 2. Kloostrid

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun