Koolide ajalugu (0)

KOOLIAJALUGU
Sisukord
Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3
Esimesed toomkoolid .........................................................LK 3
Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3
Kloostrikoolid ...................................................................LK 3
Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4
Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4
Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4
Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5
Koolid Rootsi-riiki ühendanud Eesti alal.......................LK 5,6
Feodalismilt kapitalismile ülemineku ajajärk................LK 6
Talurahvakool 19.saj. kahel esimesel kümnendil .............LK 7
Koolid linnades 19.saj. kahel esimesel kümnendil.............LK 7
Talurahvakoolide korraldus ja koolivõrgu kujunemine .....LK 7
Keskkoolid 19.saj. esimesel poolel ....................................LK 7,8
Keskkoolid ja keskharidus 1820-1850.a. ...........................LK 9
Keskharidus 19.saj. esimesel poolel ..................................LK 9
Pedagoogikaõppeasutused..................................................LK 9
Kasutatud materjalid .........................................................LK 10
Koolide tekkimine linnades
Feodaalvõimu tugipunktidena kujunesid Eestis välja keskaegsed linnad, mis olid ka kirikuvõimu ja kiriku teenistuses oleva hariduse ning kultuurielu keskusteks. Esimesed koolid siinmail tekkisid suuremais linnades – piiskopkondade keskustes. Eesti ala jagunes kiriklikult Tallinna, Tartu ja Saare – Lääne piiskopkonnaks.
Piiskoppide kõrval juhtisid ja korraldasid kirikuelu toomkapiitlid. Üks toomkapiitli liikmeist ( toom )skolastik, pidi kapiitli siseste ülesannete kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama toomkiriku juures töötavat kooli. Ta kohustuseks oli ka koolile õpperaamatute muretsemine. 13. saj olid toomskolastikud tihti ka ainsad õpetajad. Tegelik õppetöö jäi kooli rektori ja (nende olemasolu korral) talle alluvate õpetajate hooleks.
Esimesed toomkoolid
Esimesena mainitakse toomskolastiku olemasolu ja toomkooli asutamist Eestis 1251 aastal Pärnus. Tartus oli toomkapiitel olemas enne 1250 aastat, Tallinnas 1266 aastast, Haapsalus enne 1280 aastat.
Toomkoolide ülesanded
Liivi sõja ning orduriigi hävinguni töötanud katoliiklike toomkoolide ülesanded olid kahesugused. Nad pidid kindlustama järelkasvu kohalikele vaimulikele ja teistele kirikuametnikele, kasvatades neid usudogmade ning kiriku ülemvõimu tunnistamise vaimus . Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga .
Enamikus toomkoolides võeti kõigi õpilastega läbi vaid algastme kursus . Sellesse kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika . Suuremates ning vaimulike ametitele ettevalmistavates koolides lisandus nendele quadrium, muusika , arvutamine, geomeetria maateaduse algetega ja astronoomia.
Õppetöö toimus ladina keeles, peamiseks meetodiks oli pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil.
Kloostrikoolid
Hariduselt paistsid silma dominiiklased , kelle ülesandeks oli misjonitöö allutatud põlisrahvaste seas ning võitlus ketserlusega. Selline mungaordusse vastuvõtmine eeldas algharidust grammatikas ja usu alal. Noviits pidi läbi tegema aastase stuudiumi seniste teadmiste kinnistamiseks ja kolmeaastase teoloogiakursuse. Juhtivatele kohtadele pürgivatele oli 6 aastane filosoofia -, 3. aastane kunstide ja 3 aastane üldstuudium mõne ülikooli juures (kokku 12.a. )
Linnakoolide tekkimine 15-16 saj
Toomkoolide kõrval hakati asutama ka teisi koole. Piiskopivõimu katsed rae juhitava all-linnas kooli pidamist soosima.
1372.a. ehitati Pikale tänavale koolimaja , mis ei töötanud kaua.
Tallinna järel hakati linnakoole asutama ka teistes Eesti linnades. Teated Narva, Tartu, Pärnu ja Paide linnakoolide tegevusest pärinevad alles 16. saj. Esimesest poolest
Peamisteks laste õpetajateks olid emad, sest mehed olid haaratud tööga väljaspool kodu. Lastes kasvatati ausust ja tänulikkust vanemate vastu. Sünnivigastustega lapsi peeti saatana lastega vahetatuteks.
Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed
1512- 1516 .a. esines Riia peapiiskop Jasper Lind Liivimaa maapäevadel ettepanekutega kõrgema ladina kooli ettevalmistamiseks. 1522.a. lükati see ettepanek lõplikult tagasi.
Maa põhielanikkonna õpetamisel ei jõudnud katoliku kirik formaalsetele usutõdede päheõpetamine katsetest kaugemale.
Koolide reformatsioonist Liivi sõjani
(1520-1550.a.)
Pandi alus Eesti ala linnade haridusolude kujunemisele 3-ks sajandiks. Sellega kaasa läinud linnaraed saavutasid suhtelise iseseisvuse haridusküsimuste lahendamisel ning jõukama saksa kodanikkonna teenistuses seisvate pastorite ja kooliõpetajate valikul. Raad oli sunnitud tuginema linnaeestlastest jt ,,mittesakslastest´´ alam- ja keskkihile ning nende seas reformatsiooni liikumine kaasatõmbamise huvides teatud määral haridust toetama.
16 saj- teiseks veerandil jäi luteri kirik veel passiivseks 1542 .a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada.
1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse.
1555 .a.- linna kulul õpetust saanud koolipoisid peavad astuma linna kirikute või koolide teenistusse, muidu tuleb neil õppekulud tagasi maksta.
Tallinna vaeste koolipoiste imtitutsiooniga arenes põlisrahvaste esindajail esmakordselt võimalus saada oma kodumaal humanitaarharidust.
Kasutatud materjalid
Eesti kooliajalugu I köide
Tallinn “Valgus” 1989
Eesti ajalugu II köide
Keskaeg
Eesti ajalugu III köide
Eesti kirjanduse selts Tartu 1957
ENEKE nr 1 lk 262
ENEKE nr 2 lk 161-162