Referaat haapsalu loss + pildid (0)

Kool
HAAPSALU LOSS
Referaat
klass
KoostajaJuhendaja:
Tallinn 1812
SISUKORD:
Sisukord......................................................................................................................................lk2
Sissejuhatus.................................................................................................................................lk.3
Haapsalu piiskopilinnus ajaloosündmuste jälgedes.....................................................................lk.4
Valge Daami legend...................................................................................................................lk.5
Linnus tänapäeval.......................................................................................................................lk.6
Pildigalerii läbi aegade.............................................................................................................lk.7-9
Kokkuvõte..................................................................................................................................lk.10
Kasutatud kirjandus...................................................................................................................lk.11
SISSEJUHATUS
Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik . Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju -Valge Daam . Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi , keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte ja palju muud huvitavat.
Varemetes kapiitlihoone ehk väike linnus,19.sajandi joonistus .
HAAPSALU PIISKOPILINNUS AJALOOSÜNDMUSTE JÄLGEDES
1228 .a. Moodustas Riia piiskop Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning teistest väiksematest saartest Saare-Lääne piiskopkonna, mille keskus asus esialgu Lihulas, hiljem Vana-Pärnus. Mis 1263.a. hävitati ning siis otsustas piiskop Hermann I Buxhöwden rajada aastatel (1262-1285) keskuse Haapsallu kuhu algul ehitati peakirik ja siis hakati rajama piiskopilinnust.Siin oli hea sadamakoht ning liivane neemik. 1279 . aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse maaala. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast . Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515- 1527 ), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ristimiskabel , mille aknale ilmub täiskuuöödel Valge Daam. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Siit ajast pärinevad ka linnuse sisemised kraavid ja blindaazid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Liivi sõja ajal sai linnus tugevalt kannatada, osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 1559 .a. müüdi linnus Taani kuningale. 1576 .a. võtavad Vene väed lossi enda valdusse. 1581 .a.vallutavad lossi Rootslased.1625.a. müüb aga Rootsi kuningas Haapsalu lossi Eestimaa kindralkubernerile krahv Jakob De la Gardiele. Krahv remondib veidi linnust, kirikusse ehitati orel ja valmistati uus altar .
1688.a. 23.märtsil puhkeb Haapsalu lossis tulekahju,hävib täielikult lossi keskosa ruumid,Väike linnus muutub varemeiks.1710.a.alistub loss vastupanuta Vene kindralile,puhkeb ka linnas katkuepideemia ja linn jääb inimtühjaks. Linnas on alla 100 elaniku. 1715.a. külastab lossi imperaator Peeter I, tema käsul muudetakse vallikindlused kasutamiskõlbmatuks. Ning nüüd kaotab Haapsalu loss lõplikult oma sõjalise tähtsuse.Linnuse varemeid hakati 19.sajandil kujundama romantiliseks lossipargiks. 19.sajandist kuni 70. aastateni kestis lossivaremete lagunemine ilmastikutoimel ja inimesed lammutasid ka teda kogu aeg. 1886 algas kiriku restaureerimine.1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus. 1940 suleti kirik. 1971 .a. Hakati teda uuesti restaureerima ja avati juba 1990.a kus siis peeti esimene jumalateenistus. Lossivaremeid aga kasutati seltskondade pildistamisel ja park muutus kõikide armastatud puhkepaigaks.
VALGE DAAMI LEGEND
Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. See on üks esimesi Valge Daami legende, ülejäänud lähtuvad sellest algvarjandist.
Ajal mil loss veel Saaremaa piiskoppidele kuulus, oli üks toomhärra, kes pidi rangete kloostrielu reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud . Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise.
Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli ning see langetas otsuse, et naine tuleb poolelioleva kirikukabeli seina sisse müürida elusalt, toomhärra aga lossi vangikongis näljasurma peab vastu võtma. Ngu käsk oli, lasti seina õõnsus teha ning õnnetu tütarlaps pandi sinna sisse, talle anti kaasa tükk leiba ja kruus vett, siis müüriti avaus kiiresti kinni. Lühikest aega kuuldus veel tüdruku appihüüdeid kuni ta kustus. Aga tütarlapse hing ei saanud rahu ja nii käib ta juba sajandeid oma armastatud meest ristimiskabeli aknal leinamas, armastuse surematust tõestamas.
Siia aknale ilmub juba sajandeid augistikuu täiskuul Valge Daami kuju
LINNUS TÄNAPÄEVAL
Piiskopilinnus laiutab 3 hektaril keset Haapsalu vanalinna, linnake ise aga on ümbritsetud kolmest küljest merega. Selle poolest erineb ta teistest Eesti linnusest. Paljude haapsallaste igapäevane marsuut koju, kooli, tööle või poodi läheb läbi linnuse. Kõige tihedamalt kogu aasta on seotud linnusega kirikuskäijad. Toomkirikus toimuvad igal pühapäeval jumalateenistused ja kontserdid sest seal on hea akustika nii kuulajatele ja esinejatele.
Kõige rahulikumad ajad linnuses on sügis ja talv. Kui lumi on sulanud ja maa lööb haljendama algab turismihooaeg. Turiste saabub siia igast ilmakaarest ja kõigi suurte ja väikeste veekogude tagant. Kogu suvi on piiskopilinnusele üks pidu ja pillerkaar. Päeval on siin uudistavad turistid, puhkajad ja ajaloohuvilised õhtul tuhanded rocki, popi ja kõikvõimalike festivalide sõbrad ,et linnuse õuel näha ja kuulda oma lemmikstaare, nautida toomkiriku kontserte ja saada osa festivalidemelust.
Siin on palju sellist, mida mujalt ei leia: unikaalne 803 meetri pikkune ringimüür, linnusesisene muldvallide - ja kaitsekraavidega, ainuke ehedal kujul säilinud toomkirik Eestis ja palju muud. Linnuses võib päevade kaupa uurida 13., 14., 15.,16. sajandil laotud müüre, avastada trepikäike, kivisse raiutud meitrimärke. Maa seest kaevetööde ajal uleb tänaseni välja igasuguseid erinevaid asju: naelu, püsse, kahurikuule, keraamikatükke jne. Linnusemuuseumis on pandud välja ka terve keskaegne relvaarsenal. Iga päev leiab linnuses tegevust iga inimene, laps, vanur ja turist. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta, malet mängida, korraldatakse festivale, pulmasid, matuseid, kontserte, kuulata kirikukelli, pikutada, internetis surfata, süüa terrassirestoranis, jalutades nautida ümbruskonna lummavat atmosfääri, kelgutada, suusatada ja palju muud huvitavat teha.
Turistid linnust uudistamas
PILDIGALERII LÄBI AEGADE
Piiskopilinnus 19.sajandil
Piiskopilinnus 19.sajandil
Kahur linnuses 20.saj.alguses
Vaade Rootsiturult linnusele, esiplaanil Osutitorni värav.Joonistus aastast 1850
Keskaja teemalised üritused 2005
Kontsert linnuses 2008
Vaimulikud üritused 2008
Kontserdid ja festivalid igal aastal
Linnus 2005
Lõunamüür ja lõunavärav. 2005
Aiatorn Krahviaia poolt, 2007
Toomkirik
Leitud linnusest keraamikatükid
Linnus talvel
KOKKUVÕTE
Selle referaadiga rääkisin ma Haapsalu lossist läbi aegade, mis on tänapäevani ainsana kõige paremini säilinud. Püüdsin selgitada kui tähtis ja huvitav on see meile tänapäeval ja mida kõike saab seal teha. Lossi tuleb koguaeg restaureerida ja hoida korras!!!
Siin käib ka väga palju turiste.
KASUTATUD KIRJANDUS

I. Taal . 1971 « Haapsalu loss » Tallinn:Eesti Raamat

www.haapsalulinnus.ee

Infovoldik esindustrükis 2008 « Haapsalu läänemaa »

www.haapsalu.ee