Analüüs toimub etappidena, kus selgitatakse välja kõik ohud ja riskid. Asju hinnatakse võimalikult täpselt. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs - analüüsi kaasatud suurusi hinnatakse tasemetes. Plussid: väiksema mahuga, mitte nii kulukas, lihtsam kajastada. Eelanalüüs - selgitab välja, miline riskianalüüs sobib antud momendil kõigeparemini. Eeskujul baseeruv riskianalüüs (etalonturve) - eelnevalt sarnaste süsteemide peal kasutatud riskianalüüsid, sobib tüüpiliste süsteemide analüüsimiseks. Kogemustel baseeruv riskianalüüs - kiire ja vähese vaevaga teostatav. Põhineb administraatori ja analüütikute kogemusel. Ohuks võib olla see, et kahesilmavahele jäävad senini administraatorile tundmatud ohud, millega ta varem kokku puutunud pole. Mis asi on katastroof, selle liigid ja erinevate liikide vastumeetmed? Katastroofide tüübid:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati-Karolin Prangli KESKKONNAPOLIITIKA PRAKTILINE TÖÖ Kodune töö Keskkonnakaitse õppekavas Juhendaja: Kalev Sepp Tartu 2016 Ülesanne 1. Keskkonnamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad. 1. Hädaolukordade riskianalüüsid; 2. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015-2021; 3. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel); 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; 5. Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018; 6. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020; 7. Eesti Maaelu arengukava 2014–2020; 8. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava; 9. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020; 10
lahendused sünnivad töö käigus ja, et rahulolu uuringu tõlgendamisel leitakse sobiv lähenemine suheldes ja arutades. Teeninduses peab samaaegselt mõtlema töökeskkonnale ja klientide mugavusele. Kuna Tallinna Kaubamaja on ettevõtte, mis tegeleb klientide teenindusega tuleb kindlasti silmas pidada ühelt poolt töötajate vajadusi, teiselt aga seda, et klientidel oleks mugav ja hea ettevõttet külastada. See on väga hea, et kogu töökeskkonnategevuse aluseks on Tallinna Kaubamajas riskianalüüsid. See on väga hea, et Kaubamaja teeb koostööd erinevate koostööpartneritega. See on mõlemale poolele hea. Kaubamaja saab töötajatele pakkuda kindlat kohta, kus nad saavad kasutada erinevaid teenuseid soodsamalt, partnerid aga omakorda saavad omale rojkem kliente. See on hea, et neil on kollektiivleping. Kõige tähtsam on, et kui on mingi probleem, siis kõik mõistavad, et kõige tähtsam on töökohtatde säilitamine, kui hüvede suurendamine.
6 talutav risk, lubatav, riski vähendamine on koheselt vajalik, töö tuleks peatada või kui see pole võimalik siis kiiresti lõpuni viia ja seejärel riski vähendada. 9 lubamatu ehk eluohtlik, tuleb kõrvaldada viivitamatult, töö peatada koheselt Riskitaseme arvutamine – komistamien klassi põrandal ja kukkumien vastu laua nurka 4. Dokumenteerime riskianalüüsi tulemused ja tegevuskava, koondame riskianalüüsid ja tegevuskavad ühte kausta, lisame mõõtmisprotokollid, kasutame erinevaid riskianalüüsi meetodeid. TÖÖS: 14 ohutegurid, Riskianalüüs ja tegevuskava: tööle – üliõpilastöö(köögitöö, puhastustöö, õppetöö), töökohale – ruumile 116, töövahendile – muruniiduk Hea variant selle töö tegemiseks on vormistada tabelina. NT: RISKIANALÜÜS TEGEVUSKAVA
gaasijuhtme rajamis poliitika tugineb sellele, et Euroopa vajab gaasi. Jüssi isiklikust seisukohast Euroopa seda gaasi ei vajaks, kui me suudaksime oma energia tarbimise mahutada kättesaadavamatesse raamidesse.6 Keskkonna seisukohalt on Nord Streami gaasijuhtme rajamine riskantne ettevõtmine. Projekti käivitamiseks on küll läbi viidud põhjalik riskide analüüs. Paljude keskkonnateadlaste arust on riskianalüüsid aga umbmäärased ja poolikud. Eesti teadlaste hinnangul ei jää mõjutamata ükski kalaliiki, mida kalurid meie mereveest püüavad. 5 http://www.arileht.ee/artikkel/481952 6 http://www.epl.ee/artikkel/482382 5 KOKKUVÕTE Majanduslikust seisukohast on Nord Streami gaasitrassi rajamine tulutoov nii tarnijale kui ka riikidele, kes hakkavad kasutma projekteeritavat gaasijuhet. Venemaale tagab see kindla gaasituru Euroopas ning püsiva sissetuleku riigikassasse
tagajärgi ei ole võimalik hüvitada. Selleks tuleb enne kahju tekkimist hinnata olukorda ja teha omad järeldused. On kujunenud välja lubade jagamise süsteem, kus on rangelt paika pandud erinevad normid ja nõuded. 8 Ettevaatusprintsiipi rakendatakse juhul, kui ei olda kindlad võimalikkudes tagajärgedes, mis üks või teine tegevus võib tekitada ja puuduvad tõendid või teaduslik seletus. Selleks viiakse läbi riskianalüüsid potentsiaalsete probleemide ärahoidmiseks. GMO- de puhul on saaste juba tekkinud enne, kui avalik võim asjast ülevaate saab. Selleks tulebki antud printsiipe rakendada pigem vastupidises järjekorras. Eelkõige tuleks ettevaatusprintsiipi rakendada. Kui on teada kahju ulatus ja tekkevorm, siis on võimalik saastet ka kõrvaldada. Lõpuks tuleb rakendada ,,saastaja maksab" printsiipi, kus näiteks tasutakse trahvi saastega tegelevasse fondi ära hoidmaks uute ohtude tekke. [2]
Plaani alguses on soovitav anda lühiülevaade lääni põhisisust. Selleks sobib oma ulatuse ja ülevaatlikkuse poolest näiteks projektiettepaneku formaat. (Salla, 2007, lk 27) Plaani juurde kuuluvad skeemid, graafikud ja detailkirjeldused esitatakse plaani lõpus lisadena. Soovitav on esitada lisadena: ülesannete kirjeldused; ajagraafikud; eelarve ja rahavoogude plaan; projektorganisatsiooni skeem; sidusrühma skeem; lepingud; hetkeseisu- ja riskianalüüsid jne. Lisad sõltuvad eelkõige sellest kellele plaan esitatakse, nt finantseerimisotsuse ning projekti eeltingimuseks oleva otsuse taotlemise puhul on kasulik lisada projekti täitjate elulookirjeldused ning eelarve; ülesannete detailsed kirjeldused on kasulik liita töövahendiks mõeldud plaanile. Tavaliselt viidatakse lisadele plaani vastavas alaosas, nt ajagraafikule viidatakse punktis 2.3 jne. (Salla, 2007, lk 27)
Pärtmaa 3.1-3 Töölepingud 50 aastat L. Pärtmaa 3.1-4 Töötajate avaldused 7 aastat L. Pärtmaa 3.1-5 Tööaja arvestamise tabelid 7 aastat L. Pärtmaa 3.1-6 Isikukontokaardid 50 aastat L. Pärtmaa 3.2 Töötervishoid ja tööohutus 3.2-1 Riskianalüüsid 55 aastat L. Pärtmaa 3.2-2 Tervisekontrolli tõendid 10 aastat L. Pärtmaa 4. Raamatupidamine Korraldab raamatupidamisfirma 4.1 Raamatupidamise korraldamine 4.1-1 Raamatupidamisprogramm 50 aastat Arbalans OÜ 4.1-2 Vara arvestusdokumendid alatine Arbalans OÜ 4.1-3 Töötasu arvestus 7 aastat Arbalans OÜ 4
kuna võimalikult ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult. Teine väide rõhutab, et GM tooteid on kasutatud palju aastaid erinevates maades, ilma et oleks tuvastatud negatiivset mõju kasutajate tervisele. Vaatamata neile väidetele ei leidu aga ühtegi eksperti, kes saaks täie kindlusega öelda, et GMO on absoluutselt ohutud ja GM toitu peaks kasutama võrdväärselt GMO-vaba toiduga ning et tulevased uuringud sellel teemal oleksid mitte vajalikud. Lisaks sellele riskianalüüsid ei käsitle GMO pikaajalist mõju loodusele ja inimesele. ( Acherman 2002.) 5.2.1 TÕENDID POTENTSIAALSETEST TERVISERISKIDEST Põhilised GM toidu terviseriskid on seotud kahe asjaga. Esimeseks on geenide avaldumise keerukus. See toob kaasa teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Teiseks on geenisiire. Geneetilist informatsiooni kandvad elemendid võivad siirduda teistesse organismidesse mitte ainult vertikaalselt (vanematelt lastele), vaid ka horisontaalselt (erinevate organismide vahel)
võtta. GM kultuurid on olnud kasutused USA-s kui ka teistes maades juba palju aastaid ning märkimisväärset mõju pole inimese tervisele tuvastatud. GM kultuure pooldavad teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest ei saa olla ohtlik, kuid mõjusid tuleks vaadata juhtumipõhiselt, sest kõik GM tooted on erineva iseloomuga. Kahjuks pole teostatud GM rapsi tarvitajate tervise laiaulatuslikku ja süstemaatilist jälgimist. Ainsad GMO-de riskianalüüsid on läbi viidud toote väljatöötanud biotehnoloogia firmade poolt, mis ei käsitle GMO pikaajalist või akumulatiivset mõju. Analüüside puudulik ülesehitus ja inimeste arvamuse kujundamine tahtlikult positiivses valguses, esitades katsetulemusi firmale soodsas valguses, on andnud aluse GM toodete, sealhulgas GM rapsi ohutuse kritiseerimiseks.4 2.2.1 GM rapsi otsesed riskid inimese tervisele
· ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ning ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad. 1.2 Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on
dokumendi- ja infosüsteemidele arhiivihalduses Riskianlüüs Serveriruumi Riskianalüüs toetavatele Joonis 2.4 Riskianalüüsid tegemine valitsusasutustes Ankeetküsitlusele vastanute hulgas on asutusi, kes on hinnanud riske dokumendi- ja arhiivihalduses. Võib täheldada, et suuremat tähelepanu pööratakse infotehnoloogilisele valdkonnale. Põhjuseks võib olla teadlikkus, et infotehnoloogiliste tõrgete tõttu võib tekkida katkestusi igapäevases töös, suhtluses kodanikega ja teiste ametiasutustega.
· ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine; · ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ja ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad. 1.2. Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on
veekasutus ja karjakasvatus, infrastruktuuri laienemine, arenev turism ja ebaefektiivne külastuskorraldus. Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii märkamatuks kui otseseks ohuks. Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude) tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad, riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab endas erinevate planeerimisvahendite, mudelite ja meetodite kogumit, mis aitavad ohte määratleda ja ennetada. Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist, piiravad/kitsendavad
annaabi.ee 
