Vitamiinid (4)

Vitamiinideks nimetatakse eluks vajalikke madalamolekulaarseid, bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Kõik looduslikud vitamiinid on orgaanilised ained, mida leidub vaid elusas looduses.
Organismis toimib üle 20 vitamiini.
Vitamiine hakati tähistama ladina tähestiku suurtähtedega nende avastamise järjekorras. Teaduslikus kirjanduses eelistatakse kasutada vitamiinide keemilist struktuuri iseloomustavaid nimetusi.
A- vitamiin
See mõjutab nägemisteravust. Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10-­ 15 korda, tekib loidus, unisus , peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega.
B-vitamiin
B-grupi vitamiinid:­ tiamiin , riboflaviin, niatsiin . Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder , täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid.
C-vitamiin
C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika ,tomat, kiivi , peet, sibul , puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on tähtis osa side- ja kaitsekoe moodustumisel. Haavad paranevad kiiremini ning soodustab raua moodustumist organismis.Osaleb valgete vereliblede tootmises, vähendab vähihaiguste teket.
D-vitamiin
Selle päikeseeliksiiri peamine ülesanne on aidata organismil omandada
kaltsiumi ning kaltsiumisooli ning kasutada neid luude ja hammaste
arenguks. D-vitamiin toetab skeleti püsivust. Nägu ja käed peaksid iga päev vähemalt 10 minutit saama päikest või päevavalgust, kuid liialdamisel on päikesekiirgus tervisele kahjulik.
D-vitamiini poolest on rikkad kalad ( heeringas , sardiinid, makrell ,
forell), maks, õli, piim, munad.
E-vitamiin
E-vitamiin kaitseb gripi , seedeorganite põletike ja südamehaiguste eest, mis vanemas eas võivad saada eluohtlikuks, kaitseb ateroskleroosi ja vähi tekke eest, takistab küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. E-vitamiini leidub taimeõlis, mandlites, kreeka pähklites, nisuidandites.
K-vitamiin
K-vitamiin parandab vere hüübimist, soodustab haavade kokkukasvamist. Sel vitamiinil on tähis roll luude ja sidekoeainevahetuses ning neerude töös. K-vitamiini sisaldavad rohkesti lehtköögiviljad, kähar- ja lillkapsas , maks, sojauba , oliiviõli.
Organismi arengus ja tervise tugevdamisel on igal vitamiinil oma
ülesanded.

Vitamiin tugevdab luid.

Vitamiini üleküllus kahjustab tervist.

Vitamiini tuleb tarvitada haavade ja traumade puhul.

Vitamiin on vanemas eas oluline immuunsüsteemi tugevdaja.

Vitamiin pehmendab ja silub nahka.

Selle grupi vitamiinid soodustavad toidu omandamist ja muutmist energiaks, kalorite kulutamist ja ainevahetust.
Toidu bioloogilist täisväärtuslikkust ei määratleta mitte ainult vajalike valkude, rasvade ja süsivesikute sisalduse põhjal, vaid ka vitamiinide sisalduse järgi.
Peaaegu kõik toiduained sisaldavad mingeid vitamiine, mida kõiki vajab organism elutegevuseks ning tervise alalhoidmiseks.
Paljud inimesed arvavad , et vitamiinid võivad asendada toitu. Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel.
Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures.
Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat.
Üldlevinud on vitamiinide jaotamine nende lahustuvuse alusel – rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks ja sama täht ühendite rühma, millel on lähedane ehitus ja toime.
Valdava osa vitamiinidest peab inimene saama toiduga. Siiski on mõningaid vitamiine, mida inimese seedekulgla mikrofloora on võimeline kas osaliselt või piisavalt sünteesima.
Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiinide puudusest tekitatud haiguslikke seisundeid, millel on iseloomulik haiguspilt, nimetatakse avitaminoosideks. Tänapäeval on laiemalt levinud vitamiinide ebapiisavas koguses tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, millel puuduvad iseloomulikud tunnused ja on seetõttu raskemini avastatavad. Tavaliselt kaasneb hüpovitaminoosidega töövõime langus, väsimus, kerge haigestumine.
Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul on talletumisvõime suurem ja vitamiinide varudest võib jätkuda mitmest kuust kuni mitme aastani. Vesilahustuvate vitamiinide varud organismis on väiksemad ja nendest jätkub tavaliselt mõneks nädalaks.
Nii nagu vitamiinide puudus võib ka vitamiinide suures koguses ületarbimine tekitada tõsiseid tervisehäireid. Eriti ohtlik on rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine. Seepärast on toitumissoovitustes antud ka vitamiinide maksimaalsed ohutud päevased kogused . Kui tarbimine ületab neid näitajaid pikema aja jooksul, võivad ilmneda kahjulikud kõrvalnähud.
Kuna erinevate toiduainete vitamiinisisaldus on erinev, siis peaks meie toit sisaldama nii aedvilja , kartuleid, teraviljatooteid, piimasaadusi, liha, kala ja muna kui ka toiduõlisid ja -rasvu.
Suurenenud vitamiinidevajadus mõnel eluperioodil, näiteks väikelastel ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Terve ja mitmekülgselt toituv inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate, vaid peaks oma vitamiinide vajaduse saama toidust. Toiduained ei sisalda kunagi ainult ühte vitamiini, vaid mitmeid. Vitamiinide vahel valitseb aga "meeskonnatöö", see tähendab, et paljude vitamiinide koostarbimisel on nende toime efektiivsem. . Oluline on seegi, et toiduainetest saadavad vitamiinid on odavamad kui vitamiinipreparaadid. Vitamiinid võivad parandada ka mineraalainete imendumist. Nii parandab vitamiin C raua imendumist.

Siiski võib teatud eluperioodil või aastaajal tekkida vitamiinide vaegus . Näiteks ületalve keldris säilitatud köögivilja vitamiinidesisaldus on kevadeks tublisti vähenenud. Ka stressirohke eluviis suurendab vitamiinide vajadust. Paljudel inimestel on halvad toitumisharjumused , nad ei ole harjunud sööma köögivilja. Neil juhtudel tekib ühe või teise vitamiini vaegus ja tuleb võtta vitamiinipreparaate.
Vitamiinipreparaatide valik on meil suur, neid pakutakse küll lastele, naistele, stressi puhul jne.Siiski peaks enne ostmist konsulteerima arstiga.

Et toit oleks vitamiiniderikas, tuleks peale toiduainete õige valiku kasutada toiduvalmistamisel ka õigeid võtteid. Mõned vitamiinid, eriti vitamiin C, on tundlikud õhuhapniku suhtes. Seepärast väheneb õhu kätte seisma jäetud kooritud ja riivitud aedvilja vitamiin C sisaldus. Õige oleks salati valmistamisel aedviljale võimalikult kiiresti valada hapu salatikaste. Samal põhjusel soovitatakse aedvilja keetmisel asetada nad mulinal keevasse vette. Keevas vees on hapnikusisaldus tühine, pealegi lüheneb keetmise aeg ja seega ka temperatuuritundlike vitamiinide kadu.
Vitamiinid on võimelised lagundama ka raskemetallid. Seepärast on oluline töövahendite ja toidunõude valik.

Kasutatud kirjandus
http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/79/1/19
http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/123/1/8/
http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,7,30
http://www.terviseleht.ee/200002/2_vitamiin.php
Tallinna järveotsa Gümnaasium
Referaat
Gert Kuuskmäe
5b klass
Tallinn 2002