Ökosüsteemid - Raba (5)

Ökosüsteemid
Raba
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, see on soo arengu viimane järk. Koos sademetega saab raba ka erinevaid mineraalaineid. Rabad on ümbritsevatest veekogudest kõrgemal, turbakiht on paks ja taimejuured põhjaveeni ei ulatu. Vesi koguneb seal väikestesse veekogudesse – älvestesse ja laugastesse. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabadeks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kidurad männid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabad on puhtavee hoidlad ja rabavett võib ka juua, olenemata selle pruunikast värvusest, mille põhjustajaks on orgaanilised ained.
Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Turbapinnasel kasvavad turbasamblad moodustavad oma halvasti lagunevate jäänuste ladestamisega üha juurde substraati – sfagnumiturvast. See on kõrgsoole omane turvas.
Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise ehk oligotroofse kasvukohaga kohastunud ning vähe muutuv ja raskesti muudetav . Taimkate on enda suhtes isereguleeriv ja ei sõltu osaliselt eriti ümbritsevate alade aine- ja energiaringest. Turbasamblad on suutelised oma kudedega suurel hulgal vett vastu võtma ja hoidma, vesinikioone keskkonda pumpama ja sellega keskkonna happesust tõstma, taimkonkurente tõrjuma ja ängistama. Bakterite ja seente abil toituvad turbasamblad ka sademetest tulenevast tolmust, mis aitab neil kasvada äärmiselt toitevaesel pinnal.
Raba taimekooslused saab jaotada veesisesteks, älvesisesteks, peenrapealseteks ning metsakooslusteks. Nende kombineerimisel tekivad mitmesugused rabale iseloomulikud mikromaastikud. Suurem osa on älve- ja peenrakooslused.
Älvestes kasvavad rabakas, mudatarn ja valge nokkhein, leidub ka huulheinu. Älveservi katavad aga punakas ja punane turbasammal küüvitsa ja jõhvikaga, vahest leidub ka tupp- villpea ja raba-jänesevilla tihedaid puhmikuid.
Rabapeenarde pinnaks on tihedakasvulised pruunid ja teravalehised turbasamblad koos rabakarusamblaga. Nende pinnal kasvavad jõhvikas, murakas, kanarbik , kukemari, sookail ja hanevits. Need puhmad arenevad lopsakalt siis, kui turbasamblad on ajutiselt nõrgenenud või põleda saanud. Kuivematel mätastel kasvavad ka põdrasamblikud, mis konkureerivad sammaldega.
Raba puurindeks on enamasti mänd, mis on küll kidur ja jändrik. Mõni männi kasvuvorm võib olla ka selline, mis kasvab kogu elu ladvani mattununa samblas. Kooslusi moodustavad nad samuti sammalde ülevõimu nõrgenemisel. Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast.
Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid . Leidub põtru, valgejänest, hunti , mäkra, metssiga , rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge , arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi . Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju mardikalisi, liblikalisi, näiteks kanarbik-öölane, kahetiivalisi, nokalisi ja ka ämblikke.
Teistest organismidest võib välja tuua mõningad seened ja bakterid . Laukavees ja samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama. See aga on omakorda abiks, et sinna ei sattuks võõraid konkurente ja rabataimede all paiknev turbakiht ei hävineks. Seentest saab välja tuua tylospora fibrillose, mida on peetud üheks haruldaseks tavaliseks rabaseeneks.
Inimtegevus mõjutab rabasid enamasti turvase kasutamise tõttu. Sellest saadakse kütteainet, kasutatakse kasvupinnana kultuurtaimedele, pannakse alla loomadele, kasutatakse aianduses ning on ka keemiatööstuses tooraineks . Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Turbavarud vähenevad pidevalt ja selle uue moodustumine on väga aeglane protsess – aastas tekib juurde vaid umbes 1mm turvast . Turba kasv aeglustub ka tänu kliima soojenemisele. Turbamuda kasutatakse veel mitmekesise raviainena, mis leiab üha enam kasutamist. Väärtuslikud on ka ravimtaimed , näiteks huulhein ja toiduks erinevad rabamarjad. Enamik looduslikke rabasid on aga looduskaitse all ja nende ohustamine pole muutunud väga tõsiseks, peamiselt rabade haruldase ja ohustatud liikide pärast. Inimesed rajavad rabadesse ka matkaradasid, seda enamasti huviliste jaoks ja raba tundmaõppimiseks.
Raba toiduahelaid on vähe ja need on lühikesed, kuna seal elab vähe liike. Näiteks:
villpea vahtlane konn
toonekurg
Kasutatud allikad:
http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.ht m
http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1042&teema=1002967
http://et.wikipedia.org/wiki/Raba
http://loodus.ee
http://soomaa.ee
http://sunsite.ee
A. Raukas : “Eesti loodus”, kirjastus “Valgus” Eesti Entspklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk 384-385